Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

XXXXXX);

XXXXXXXXXXXXXX

(registriosa nr

XXXXXX)

ainuomanikuna kinnistusraamatusse B.B..

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1) lõpetada ühisomand korteriomanditele asukohaga XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX); sõiduautole Škoda Superb (XXXXXX) ja vallasvarale (s.o korterite sisutus, tööriistad ja olmetehnika); 2) jätta vara kostja ainuomandisse; 3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev ühiskohustus Swedbank AS-i ees summas 8042 eurot 85 senti kostja kanda; 4) jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev kohustus Swedbank AS-i ees 134 eurot 76 senti, laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus Placet Group OÜ ees 734 eurot 98 senti ja krediitkaardi tagasimakse nõue 2549 eurot 50 eurot Swedank AS-i ees hageja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitisena enamsaadud vara arvelt 19 488 eurot 25 senti ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt lahutati poolte XXXXXX sõlmitud abielu Viru Maakohtu XXXX. a otsusega (otsus jõustus 18. juulil 2017). Abielu ajal soetasid pooled vara ja võtsid ühiselt laenukohustusi. Poolte ühisvara hulka kuulub: 1) sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX, 2012. a väljalase), turuväärtus 8000 eurot; 2) korteriomand asukohaga XXXXXXX, XXX (4-toaline, omandatud 16. jaanuaril 2004), turuväärtus 25 000 eurot; 3) korteriomand XXXXXXXXXXX (2-toaline, omandatud 20. veebruaril 2007), turuväärtus ca 7000 eurot. Sõiduauto ja korteriomandid on kostja kasutuses ja valduses; 4) vallasvara, s.o korterite sisustus, tööriistad, olmetehnika (nimekirjad I kd, tl 22), koguväärtus 3 600 eurot. Kokku on abikaasadel ühiselt soetatud vara 43 600 eurot. Hagejale teadaolevalt on pooltel abielu ajal ühiselt (perekonna tarbeks) võetud kohustused: 1) väikelaen AS-ist Swedbank, väljastatud 2015. a, laenuleping nr XXXXXXXXXX, laenujääk abielu lõppemisel 134 eurot 76 senti. Hagi esitamise ajaks on laenujääk tasutud hageja poolt; 2) väikelaen Placet Group OÜ-st, väljastatud 2017. a, leping nr XXXXXXXX, jääk abielu lõppemisel 734 eurot 98 senti. Hagi esitamise ajaks on laen tasutud hageja poolt; 3) AS-i Swedbank nõue hageja vastu abielu lõppemisel, krediitkaardi jääk 2549 eurot 50 senti; 4) laen Swedbank AS-ist, väljastatud 2016. a, leping nr XXXXXX, jääk abielu lõppemisel 8042 eurot 85 senti. Kohustus on eelduslikult osaliselt täidetud kostja poolt. Pooltel on kohustusi kokku 12 331 eurot 94 senti. Kuna poolte kooselu on lõppenud, palus hageja jagada abielu ajal soetatud ühisvara ja kohustused.

Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et AS-i Swedbank laen lepingu nr XXXXXXXXXX alusel, Placet Group OÜ laen lepingu nr XXXXXXXX alusel ja Swedbank krediitkaardi kohustus kuuluvad poolte ühiskohustuste hulka. Hageja väitis, et peamiselt kasutas ta laenudega saadud raha laste huvides. Esitatud hageja pangakonto väljavõtetest tuleneb, et krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXX saadud laen kanti samal päeval hageja poolt teisele kontole ja selle edasine kasutamine on ebaselge. Placet Group OÜ laenu osas ei ole hageja tõendanud, et kohustus võeti pere huvides. Kostja vaidles vastu sellele, et XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika on poolte ühisomandis. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tööriistad osteti abielu kestel ühisvara arvel. Kostja leidis, et XXXXXXX asuva mööbli ja olmetehnika väärtus on kokku 865 eurot (nurgadiivan 700 eurot, voodi 50 eurot, lastemööbli komplektid 40 eurot, külmik 50 eurot, teler 25 eurot). Kostja oli seisukohal, et sõiduauto Mazda väärtus oli abielu lahutamise ajal 4000 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka korter XXXXXXX väärtusega 19 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb maksumusega 8000 eurot, XXXXXXX korteris olev mööbel ja olmetehnika kokku 865 eurot; sõiduauto Mazda maksumusega 4000 eurot. Vara väärtus kokku 31 865 eurot. Vara, välja arvatud sõiduauto Mazda, jääb kostja ainuomandisse, seega on vara kokku väärtuses 27 865 eurot. Hageja omandisse jääb vara väärtuses 4000 eurot. Kostja tasub hagejale hüvitise 11 932 eurot 50 senti. Poolte ühiskohustuste hulka kuulub laenulepingust nr XXXXXX tulenev laenukohustus, mille jääk oli lahutamise hetkel 8192 eurot 31 senti. Laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Hageja on seega kohustatud kostjale maksma hüvitist 4096 eurot 15 senti. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal hagejale hüvitada 7836 eurot 35 senti.

MAAKOHTU LAHEND

300 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul seada kahtluse alla hageja väiteid, et laenu kasutati peamiselt laste spordivõistluste ja -laagrite katteks, seega saab selle lugeda pere huvides võetud kohustuseks. Placet Group OÜ laen (XXXXXXXX) võeti 15. veebruaril 2017 (I kd tl 25-56). Konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud. Abielu lõppemise seisuga 18. juulil 2017 oli laenulepingu alusel tasumata 734 eurot 98 senti (I kd tl 35 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole võimalik kontrollida, milliseks otstarbeks raha kasutati, ei lugenud kohus laenu ühiskohustuste hulka. AS-i Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX) oli XXXX seisuga 2549 eurot 50 senti (I kd tl 27). Kohus leidis, et pangakonto väljavõttest tuleneb, et kontot on kasutatud peamiselt internetipoest ostude tegemiseks, tasutud on lennupiletite ja kütuse eest. Kohtu hinnangul on hageja kasutanud vahendeid perekonna huvides. Kohus leidis, et poolte ühiskohustuste hulka tuleb lugeda laenulepingust nr XXXXXXXXXXX ja krediitkaardist tulenev kohustus. Pooled ei vaidle selles, et sõiduauto Škoda Superb (XXXXXX) ja korter asukohaga XXXXXXX (registriosa XXXXXX) kuulusid abikaasade ühisvarasse ning laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus kuulus samuti poolte ühiskohustuste hulka. Poolte vahel on vaidlus vara väärtuses. XXXXXXX osas on kumbki pool esitanud eksperthinnangu. Hageja esitatud Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXXXXXXX kohaselt on korteri turuväärtus 14. aprilli 2021 seisuga 25 000 eurot (II kd, tl 106-137). Kostja esitatud Pindi kinnisvara eksperthinnangu nr 210304-43-31400 kohaselt on korteri turuväärtus 4. märtsi 2021 seisuga 19 000 eurot (II kd, tl 25-70). Maakohus leidis, et Uus Maa eksperthinnangus on võrdlusvara lähedasem võrreldavale korterile – sarnane seisukord, korterelamu tüüp, majade seisukord, korterite suurus (4-toaliste puhul), sh Põhja allee tänava maja. Kohus nõustus, et mõlemad hinnangud on teostatud ajaliselt lähestikku, kuid väärtuste vahe tuleneb turuväärtuse hindamisel kasutatud võrdlusvaraga tehtud tehingute väärtustest. Kohus oli seisukohal, et XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et korter jääb kostja ainuomandisse. Hageja tahteavaldust kinnistusraamatu andmete muutmiseks asendab käesolev kohtuotsus. Maakohus leidis, et kostja on võtnud õigeks, et sõiduauto Škoda Superb väärtus oli abielu lõppemise ajal 8000 eurot. Sõiduki põhiandmete (I kd tl 11) põhjal kontrollis kohus 4. mail 2021 auto24.ee samalaadsete sõidukite müügikuulutusi ja selgus, et pakutake samalaadseid sõidukeid hinnaga vahemikus 7000 - 8690 eurot. Kohus leidis, et sõiduki turuväärtus võis olla 8000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX (I kd tl 83-88) tulenev kohustus on poolte ühiskohustus ning selle jääk abielu lõppemise seisuga oli 8192 eurot 31 senti. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohustus jääb kostja kanda. Pooled vaidlevad vallasvara (korterite sisustus, olmetehnika, tööriistad) väärtuse üle. Maakohus hindas menetlusosaliste esitatud seisukohti ja tõendeid ning leidis, et vallasvara väärtus on kokku 2470 eurot (elektriline nurgadiivan Relax 1000 eurot, voodi 500 eurot, lastemööbel 100 eurot, nõudepesumasin 100 eurot, õhupuhasti 50 eurot, külmik 125 eurot, tolmuimeja 50 eurot, televiisor LG 100 eurot, pesumasin AEG 25 eurot, köögitehnika 50 eurot, elektriahi 100 eurot, elektripliit 80 eurot, tööriistad 240 eurot). Kostja omandas korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXX 2007. a-l, st abielu ajal. Esmalt omandas 2. veebruaril 2007 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepinguga kostja ema C.C.

(II kd tl 174-184). Kostja omandas korteri omakorda enda emalt 17. septembri 2007 kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga. Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 mõttes sai abikaasa lahusvaraks lugeda sellise vara, mis oli omandatud tasuta. Kumbki pool ei ole veenvalt tõendanud, kelle raha arvelt XXXXXXX korter soetati, ehk kas kinkega kaasnes abikaasade vastusooritus, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu. Hageja väited, et korteriomandi eest tasuti abikaasade ühisvara arvel, ei ole tõendatud. Seega oli korteriomand kostja lahusvara. Maakohus tunnistas korteriomandi omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt XXXXXXX korteriomandi väärtuses 6112 eurot 95 senti poolte ühisvaraks. Maakohus leidis, et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et korter soetati remonti vajavana. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulu kandis C.C. või kostja enda lahusvara arvelt. Vaidlust ei ole ka selles, et korter kohandati selles elamiseks (üürimiseks) ja seda ka üüriti. Järelikult oli korter viidud abikaasade ühiste vahendite arvelt seisukorda, mis võimaldas seda elamiseks kasutada. Korteriomandi väärtus on 7000 eurot. Korter soetati 2007. a-l hinnaga 887 eurot 5 senti, järelikult on selle väärtus suurenenud 6112 euro 95 sendi võrra. Maakohus leidis, et kümne aasta jooksul ilmselgelt parendati korterit märkimisväärselt ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Korteri väärtus ei tõusnud kümne aasta jooksul mitte ainuüksi turusituatsioonist tingituna, vaid abikaasade ühise panuse tulemina. Hageja on märkinud, et XXXXXXX korteris oleva vallasvara väärtus on 460 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud esemete olemasolu korteris, leidis kohus, et korteri väärtust tuleb arvestada koos võimaliku sisustusega. Eeltoodust tulenevalt läheb poolte vahel jagamisele ühisvara väärtuses 41 582 eurot 95 senti (korteriomand XXXXXXX väärtusega 25 000 eurot, sõiduauto Škoda Superb väärtusega 8000 eurot, XXXXXXX korter väärtusega 6112 eurot 95 senti, vallasvara kokku 2470 eurot), ühe abikaasa osa on 20 791 eurot 48 senti. Poolte vahel lähevad jagamisele ühiskohustused kokku 10 856 eurot 57 senti (laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti, laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti, krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti), ühe abikaasa osa on 5428 eurot 29 senti. Kostja ainuomandisse jääb vara 41 582 euro 95 sendi väärtuses, seega peaks kostja hagejale tasuma hüvitisena enamsaadud vara arvelt 20 791 eurot 48 senti. Kostja kanda jääb kohustusi 8172 euro 31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus), hageja kanda 2684 euro 26 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja krediitkaardist tulenev kohustus 2 549 eurot 50 senti). Kuivõrd ühiskohustusi jääb kostja kanda rohkem 2744 eurot 2 senti, tuleks hagejal tasuda hüvitisena kostjale 2744 eurot 2 senti. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitisena 18 047 eurot 46 senti (20 791 eurot 48 senti – 2744 eurot 2 senti). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

vallasvara (korteri sisustus, tööriistad, olmetehnika), kuid määrata vallasvara väärtuseks 865 eurot; 2) tuvastada, et ühisvara hulka ei kuulu laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenev kohustus 134 eurot 76 senti ja laenulepingust nr XXXXXXXX tulenev kohustus summas 734 eurot 98 senti; krediitkaardist tulenev kohustus 2549 eurot 50 senti ja korteriomand XXXXXXXXXXX; 3) jätta laenulepingust nr XXXXXX tulenev kohustus 8172 eurot 31 senti kostja kanda; 4) jätta hageja ainuomandisse sõiduk Mazda turuväärtusega 4000 eurot; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 8346 eurot 35 senti. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu järeldus, et korteri asukohaga XXXX, XX maksumus on suurenenud abieluvara arvel. Maakohus ei andnud kostjale võimalust tõendada, et korteri maksumus ei ole suurenenud abieluvara arvelt. Maakohus tegi järelduse korteri turuhinna suurenemise kohta ilma tõenditeta. Swedbank AS-i laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laen ja Placet Group OÜ laen ei kuulu ühisvara hulka. Puuduvad tõendid, kuidas kasutati Placet Group OÜ-lt saadud laenu. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel saadud laenu pere huvides. Krediitkaardist tulenev laen ei kuulu ühisvara hulka. Krediitkaardi väljavõtte kohaselt kasutati kontot internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress). Maakohus tegi ebaõige järelduse, et krediitkaarti kasutati pere huvides. Korteriomandi asukohaga XXXXXXX turuväärtus on 22 000 eurot. Lähtudes sellest, et tsiviilasjas on esitatud kaks hindamisakti, siis pidi kohus võtma korteriomandi hinnaks nende keskmise hinna, s.o 22 000 eurot. Kohtu poolt valikuliselt ühe ekspertakti kasutamine ei ole objektiivne ega põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja ostis abielu kestel sõiduki Mazda, kuid kohus ei arvestanud vara olemasoluga ühisvara jagamisel. Vallasasjade väärtus on 865 eurot. Kuna kostja ainuomandisse jääb vara 30 865 euro väärtuses, peaks kostja tasuma hagejale hüvitisena enamsaadud vara arvelt 14 432 eurot 50 senti. Hagejale jääb vara väärtusega 4000 eurot. Hageja on kohustatud tasuma kostjale 2000 eurot. Tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud tasuma hagejale 12 432 eurot 50 senti. Kostja kanda jääb kohustusi 8172 euro 31 sendi ulatuses (laenulepingust XXXXXX tulenev kohustus). Sellest summast peab hageja hüvitama kostjale 4086 eurot 15 senti. Kokkuvõttes peab kostja hüvitama hagejale 8346 eurot 35 senti.

Hageja krediitkaardi kohustuste jääk on ühine kohustus. Pangakonto väljavõttest tulenevalt on kasutatud kontot ainult tavapärasteks tehinguteks, s.o toidu, kütuse ja lastele internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress). XXXXXXX korteri väärtus on 25 000 eurot. Hageja esitatud eksperthinnang on kõige varasem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.