Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. O. K. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kokku kohustusi 3419, 35 eurot - laen Swedbank AS-st, väljastatud 2016. a, leping nr 16-036379-AL, jääk abielu lõppemisel 8042, 85 eurot. Kohustus eelduslikult osaliselt täidetud V. K. poolt. Pooltel kohustusi kokku 12 331, 94 eurot. Kuna poolte kooselu on lõppenud, palub hageja jagada abielu ajal soetatud ühisvara ja kohustused. Arvestades asjaoluga, et kogu vara on kostja kasutuses, palub hageja jagada ühisvara alljärgnevalt: - lõpetada ühisomand korteriomanditele asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja xxx (registriosa nr xxx); sõiduautole Škoda Superb ja vallasvarale - jätta vara V. K. ainuomandisse Ühiskohustustest jätta V. K. kanda laenulepingust nr 16-036379-AL tulenev kohustus Swednak AS ees summas 8042, 85 eurot; O. K. kanda jätta laenulepingust nr 15-064675-VL tulenev kohutuse jääk 134,76 eurot; laenulepingust nr SR578202 tulenev kohustus 734,98 eurot X OÜ ees ja krediitkaardi tagasimakse nõue 2549, 50 eurot Swedank ees. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitisena enamsaadud vara arvelt 22488, 25 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.

- korter xxx, 2-toaline, omandatud 20.02.2007.a, so abielu ajal.- turuväärtus ca 7000 eurot. Vara maksumuse osas kostja millegagi hinnangut ümber lükanud ei ole. Hageja väidab, et korteriomandi ostis näilikult kostja ema ja koheselt kinkis selle kostjale. Eesmärgiks oli tekitada näivus lahusvarast. Tegelikult omandasid korteri abikaasad ja tegemist on ühisvaraga, korteriomandi ostuhind tasuti abikaasade ühisvara arvel, kostja ema teostatud kinge on hinnatav müügitehinguna kuna kostja ema ei ole ostuhinda tasunud ning sisuliselt toimus kohustuste tasaarvestus. Asjaolu, et G. K. oli näilik ostja, kinnitavad ka tema tunnistajana antud ütlused – tunnistaja ei osanud öelda, millal ta korteriomandi ostis, millistel tingimustel, millise hinnaga, millises seisukorras. Kinkelepingus on G. K. kinnitanud, et tegelikult on korter ostumomendist olnud

kostja valduses ja kasutuses ning G. K. ei ole seda kasutanud. Tunnistaja ei osanud isegi nimetada, millised esemed olid korteris olemas. Väide, et see soetati tunnistajale talveperioodil elamiseks, ei ole usutav, sest korter vajas remonti, oli kütteta ja elementaarsete seadmeteta, mööblita. Tunnistaja ise ei olnud suuteline tehingut finantseerima. Tunnistaja ütlused on vastuolulised ja ebatäpsed, millest tulenevalt on ilmne et teda kasutati tehingu õigusnäivuse tekitamiseks, mingit reaalset kokkupuudet isikul tehingu ja korteriga ei ole. Abikaasadel oli korteri soetamise ajal piisav majanduslik võimekus korteri soetamiseks ning V. K. asus seda kohe remontima ja sisustama. - vallasvara (so korterite sisustus, tööriistad ja olmetehnika) väärtus on hageja hinnangul ca 3600 eurot. hageja on seisukohal, et vara väärtus on põhjendatud ning vähendab seda 1000 euro võrra, kuna köögimööbel on arvestatud korteri hinna sisse Seega on abikaasade jagamisele kuuluva vara väärtus kokku 43 600 eurot. Vara tuleb jätta kostjale kuna vara on kostja valduses ja kasutuses Abielu lõppemisel olid abikaasadel ühiskohustused: - AS Swedbank 2015.a väljastatud väikelaen, leping nr 15-064675-VL, jääk abielu lõppemisel 134, 76 eurot; - X 2017.a väljastatud väikelaen, leping nr. SR578202, jääk abielu lõppemisel 734, 98 eurot; - AS Swedbank nõue (krediitkaardi jääk) 2549, 50 eurot - AS Swedbank 2016.a. väljastatud laenu jääk, leping nr 16-036379-AL, jääk abielu lõppemisel 8042, 85 eurot. Ühiskohustusi kokku 12 331, 94 eurot Hageja palub jätta kostja ainuomandisse - sõiduauto Škoda Superb, väärtusega 8000 eurot; - korteriomand xxx – turuväärtus 25 000 eurot; - korteriomand xxx, turuväärtus 7000 eurot; - vallasvara (korterite sisustus, tööriistad, olmetehnika) väärtus kokku 3600 eurot Hageja palub jätta V. K. kanda laenulepingust nr 16-036379-AL tulenev kohustus 8042, 85 eurot Hageja palub enda kanda jätta poolte kohustusi kokku 869, 74 eurot ja krediitkraadi jääk 2549, 50 eurot (869,74 + 2549, 50 = 3419,24 eurot) Kostja tasub O. K.le hüvitist 19 488, 25 eurot Arvestus : vara väärtus kokku 43 600 eurot, ühe abikaasa osa 43 600 : 2= 21 800 eurot. Kostjale jääv kohustus on 8042, 85 eurot ja O. K.le kohustused 3419, 35 eurot, 8042,85 -3419, 35 =4623, 50 eurot : 2 =2311, 75 eurot. O. K.le tuleb tasuda 21 800-2311, 75 eurot = 19 488, 25 eurot.

KOSTJA V. K. VASTUVÄITED

Kostja ei nõustu hageja väidetega selles, et korter asukohaga xxx, kuulub poolte ühisvara hulka. Nimetatud korter on kingitud kostjale ema G. K. poolt, korter on kostja lahusvara ning jääb kostjale. Ka korteris asuv vallasvara on kostja lahusvara ning jagamisele ei kuulu. Sõiduauto Škoda on võõrandatud, seda enam jagada ei ole võimalik. Kostja ei nõustu hageja pakutud auto hinnaga. Kostja on seisukohal, et sõiduki väärtus ei ületa 4000 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja vallasvara nimekirjas toodud esemete väärtusele. Kostja leiab, et need on tõendamata. Vallasvara on soetatud 7-10 aastat tagasi ning selle kogumaksumus ei ületa käesoleval ajal 500 eurot. Kostja on valmis hagejale hüvitama vallasvara arvelt 250 eurot. Kui hageja sellega ei nõustu, on kostja valmis esitama vastuhagi vallasvara hagejale üleandmiseks. Kostja märgib, et hageja AS Swedbank 2015. aastal võetud väikelaen (laenuleping nr 15064675-VL), X OÜ 2017. aastal väljastatud väikelaenu jääk (leping SR578202) ja AS Swedbank laen (krediitkaart) ei ole poolte ühiskohustused. Laenud on võetud hageja poolt enda tarbeks ja vajadusteks ning hageja kasutas võetud rahalisi vahendeid enda tarbeks. Perekonna huvides on võetud ainult laen AS-lt Swedbank leping nr 16-036379-AL auto ostmiseks ning seda laenu tagastab kostja. Kostja on nõus sellega, et nimetatud kohustus jääb tema kanda. Kostja on nõus hüvitama hagejale omandi kaotamise eest 5250 eurot.

Hageja palub jätta kostja ainuomandisse ka korterites asuva mööbli, olmetehnika ja tööriistad. Kostja vaidleb vastu sellele, et xxx korteris olev mööbel ja olmetehnika on poolte ühisomandis. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööriistad olid ostetud abielu kestel ühisvara arvel ja tööriistade koosseis. Mis puudutab xxx asuvat mööbli ja olmetehnikat, siis - köögimööbel on hageja enda esitatud hindamisakti kohaselt hinnatud koos korteriga („kohtkindel sisustus“), samuti on arvestatud köögimööbel korteri hinna sisse kostja esitatud hindamisaktis. Seega kuulub köögimööbel korteri hinna sisse ja eraldi seda ei jagata; - hageja on nimetanud nurgadiivani väärtuseks 1000 eurot. Kostja on esitanud laenulepingu nr 30.03.2016 nr 0335603295. Tulenevalt laenulepingust oli diivan ostetud 1357, 50 euro eest. Abielu lahutamise ajal oli diivanit kasutatud umbes 1,5 aastat. Pärast diivani 1,5 aastast kasutamist ei saa kostja hinnangul ületada diivani väärtus 700 eurot; - Hageja võttis omaks, et muu mööbel ja olmetehnika oli soetatud korteri remondi ajal so 2010.a või varem. Seega oli vara kasutuses olnud abielu lahutamise ajaks umbes 7 aastat. Hageja leiab, et voodi maksumus on 500 eurot. Kostja leiab, et arvestades voodite hindu käesoleval ajal ja seda et voodi oli pidevas kasutuses, ei saa selle väärtus ületada 50 eurot. - Hageja leiab et kahe lastetoakomplekti hind on kokku 400 eurot. Arvestades uute lastetoamööblite maksumust käesoleval ajal ja asjaolu, et need olid pidevas kasutuses üle 7 aasta, ei saa nende väärtus kostja hinnangul ületada 40 eurot. - Hageja on nõudepesumasina hinnaks märkinud 100 eurot. Kostja on seisukohal, et nõudepesumasin, elektripliit ja elektriahi on köögimööbli osa ja arvestatud korteri hinna sisse. - Hageja on õhupuhasti väärtuseks märkinud 50 eurot. Kostja leiab, et õhupuhasti on täielikult amortiseerunud, ning eraldiseisvat väärtust sellele ei ole - külmiku hinnaks on hageja pakkunud 200 eurot. See on aga tema hind soetamise ajal, abielu lahutamise ajaks oli see kasutuses olnud 7,5 aastat, seega ei saa väärtus ületada 50 eurot - tolmuimeja hinnaks on hageja märkinud 50 eurot, ka tolmuimeja oli kasutuses aastaid, mistõttu ei saa tema hind olla üle 10 eurot; - teleri hinnaks on hageja märkinud 100 eurot. Kaasaegse uue põlvkonna teleri saab soetada 400 euro eest. Abielu lõppemise ajal oli teler kasutuses 7 aastat, mistõttu ei saa maksumus ületada 25 eurot - köögitehnika maksumuseks on toodud kokku 200 eurot. Kostja leiab, et köögitehnika oli täielikult amortiseerunud ja selle väärtus 0. Vara jagamisel saab kostja hinnangul arvestada järgmist: nurgadiivan 700 eurot, voodi 50 eurot, lastemööbli komplektid 40 eurot, külmik 50 eurot, teler 25 eurot – kokku 865 eurot. Hageja võttis menetluses omaks ka asjaolu, et abielu lõppemise päeval oli poolte omandis sõiduauto Mazda. Kostja on seisukohal, et selle väärtus oli abielu lahutamise ajal 4000 eurot. Seega kuulub ühisvara hulka: - korter xxx, väärtusega 19 000 eurot; - sõiduauto Škoda Superb maksumusega 8000 eurot; - Järve küla korteris olev mööbel ja olmetehnika kokku 865 eurot; - sõiduauto Mazda maksumusega 4000 eurot. Vara väärtus kokku 31 865 eurot. Vara, välja arvatud sõiduauto Mazda, jääb kostja ainuomandisse, seega vara kokku väärtuses 27 865 eurot. hageja omandisse jääb vara väärtuses 4000 eurot. Kostja tasub hagejale hüvitise 11 932, 50 eurot. Poolte ühiskohustuste hulka kuulub AS Swedbank laenulepingust nr 16-036379-AL tulenev laenukohustus, mille jääk oli lahutamise hetkel 8192, 31 eurot. Laenulepingust tulenevad kohustused jäävad kostja kanda. Hageja on seega kohustatud kostjale maksma hüvitist 4096, 15 senti. Tasaarvestades hüvitised, tuleb kostjal hagejale tasuda 11 932, 50 eurot – 4096, 15 = 7836, 35 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tunnistaja väitel elas ta vaidlusaluses korteris väga lühikest aega. Korteri ostuga tegeles V. K., tunnistaja andis selle tarbeks ainult raha. Korter osteti võlgadega ja tunnistaja tasus võlad (II kd tl 76-78). 11.4 Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused vastuolulised. Tunnistaja ei osanud loetleda korteris olnud esemeid (II kd tl 77 pöördel), mäletas vaid, et külmkapp oli olemas. Tunnistaja väitis selgelt, et korteri oli 1- toaline (II kd tl 76 pöördel), tegelikkuses on korter 2-toaline (üldpind 42,5 m2) Tunnistaja väitis, et tehingutega tegeles V. K., tema andis ainult vahendid. Samas ei osanud selgitada tehingute sõlmimise asjaolusid, hinda ega raha tasumist, korteri seisukorda ega sisustust. Outokumpu tn korterist loobus kuna ei suutnud selle eest tasuda, andis ära võlgade katteks pärast abikaasa surma, so 2001 või 2002. aastal. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et V. K. on 17.09.2007.a tasunud 56 eurot riigilõivu kinnistu registriosa xxx omaniku vahetuse eest (V. K. pangakonto väljavõte, II kd tl 4). Kinkelepingus on G. K. kinnitanud, et lepingu reaalosaks olev korter ei olnud kunagi tema otseses valduses (lepingu p 2.2.5, II kd tl 71). V. K. kingisaajana kinnitab, et kasutab lepingu eseme reaalosaks olevat korterit alates 2007. aasta veebruarikuust ja on teadlik selle ehituslik tehnilisest seisukorrast (lepingu p 2.3.1, II kd tl 71) Kingisaaja on lepingu esemeks oleva korteriomandi ainuisikuliseks otseseks valdajaks alates 2007. a veebruarikuust (lepingu p 3.1.1, II kd tl 72). Seega ei vasta tegelikkusele tunnistaja ütlused selle kohta, et ta soetas korteri endale talveperioodil elamiseks ja elas seal sügis-talvisel perioodil. Korteris puudus tsentraalküte (lepingu p 2.2.8, II kd tl 175) Tunnistaja ei ole korteris kunagi elanud ega seda kasutanud, mida

kinnitavad tema ütlused (ei oska kirjeldada korteri seisukorda, ei tea mitmetoaline korter on, millised esemed on sees) ja eespool viidatud kinnitused kinkelepingus. 11.5 Menetluses ei ole kumbki pool veenvalt tõendanud, kelle rahaliste vahendite arvelt xxx korter soetati, ehk kas kinkega kaasnes abikaasade vastusooritus, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu, 20.02.2007.a. sõlmitud müügilepingu (II kd tl 174-184) p 5 (5.1-5.5) kohaselt oli korteri müügihind 13 879, 44 krooni (887, 06 eurot), millest 8379, 44 krooni (535, 30 eurot) on müüja kommunaalteenuste võlgnevus ja mis tuli ostjal (G. K.l) tasuda lepingu tõestamise päeval teenuseosutajatele (AS-le Kohtla-Järve Soojus, OÜ-le Ahtme Maja, vee-ettevõtjale); 5500 krooni müügihinnast ehk 351 eurot tuli tasuda müüjale sularahas. V. K. ja G. K. pangakonto väljavõtetelt ei nähtu ülekandeid eelnimetatud teenuseosutajatele (II kd tl 3-11). G. K. väitel tasuti kõik sularahas (II kd tl 77 pöördel). O. K. väidab, et ost toimus abikaasade ühiste vahendite arvelt, kuivõrd G. K.l puudus võimekus korterit soetada. Kohus eeltoodud hageja väitega ei nõustu. Esmalt pole usaldusväärselt tõendatud, et korter omandati abikaasade ühiste vahendite arvelt, teiseks, tulenevalt G. K. pangakonto väljavõttest (II kd tl 10), oli tal jaan-veebruaris 2007.a. kontol piisavalt vahendeid vaidlusaluse korteri soetamiseks. Kohus möönab, et V. K. kontoväljavõtte (II kd tl 4) kohaselt on ta 17.09.2007.a. tasunud riigilõivu 56 krooni kinnistu (registriosa xxx) omaniku vahetuse eest, samas ei saa riigilõivumakset lugeda vastusoorituseks, mille tõttu kaotaks tehing kinke iseloomu. 11.6 Kuivõrd üheselt ei ole tõendatud nn abikaasade vastusooritust, on kohus seisukohal, et Altserva 40-14 korteri omanikuks sai V. K. sõlmitud kinkelepinguga, seega omandas korteri lahusvarasse PKS (1995) § 15 lg 1 ja kehtiva PKS § 27 lg 2 p 2 tähenduses. Korteri omandamise ajal kehtinud PKS § 14 lg 2 kohaselt võib aga kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Kohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et korterit parendati abikaasade ühisvara arvel. Eeltoodule ei ole kumbki pool vastu vaielnud. Vaidlust ei ole selles, et korter soetati remonti vajavana. Menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et remondikulu kandis G. K. või V. K. lahusvara arvelt. Vaidlust ei ole ka selles, et korter kohandati selles elamiseks (üürimiseks) ja seda ka üüriti. Järelikult oli korter viidud abikaasade ühiste vahendite arvelt seisukorda, mis võimaldas seda elamiseks kasutada. Hageja on märkinud korteri väärtuseks 7000 eurot ja tõendanud selle suurust samalaadse, samal tänaval asuva korteri müügikuulutusega (I kd tl 21). Kostja ei ole xxx korteri väärtust millegagi tõendanud ega hageja nimetatud väärtust millegagi kummutanud. Seega loeb kohus, et xxx korteri väärtus ühisvara jagamise hetkel on 7000 eurot. Korter soetati 2007.a. hinnaga 13 879, 44 krooni (ehk 887, 05 eurot), järelikult on selle väärtus suurenenud 6112,95 euro võrra. Kohus on seisukohal, et 10 aasta jooksul ilmselgelt parendati korterit märkimisväärselt ja seda mitte ühe abikaasa lahusvara, vaid ühisvara arvel. Korteri väärtus ei tõusnud 10 aasta jooksul mitte ainuüksi turusituatsioonist tingituna, vaid abikaasade ühise panuse tulemina. Kooskõlas PKS (1995) § 14 lg 2 tunnistab kohus korteriomandi abikaasade ühisvaraks väärtuses 6112,95 eurot. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul kannavad ühisomandisse kuuluva asja väärtuse muutumise riski AÕS § 68 ja § 71 lg-te 3 ja 4 mõtte kohaselt omanikud ühiselt. PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi kaotanud poolele õiglase hüvitise maksmise põhimõtte tähendus ei väljendu mitte ainult selles, et omandi väärtus oleks võimalikult täpselt määratud omandi kaotamise aja seisuga, vaid ka selles, et hüvitise suurus oleks ligilähedaselt korrelatsioonis jagatava ühisvara omandamiseks kasutatud abikaasa lahusvara ja ühisvara või lahusvara arvel tehtud parendamise osa suurusega ning nende osade proportsiooniga muutunud väärtuses. Kohus arvestab ühisvara omandamisse või parendamisse paigutatud lahusvara osa suurusele vastava tulemi suurust. Kui asi on omandatud nii ühe abikaasa lahusvara kui ka poolte ühisvara arvel, tuleb see jagada jagamise aja väärtuses, võttes aluseks ühe abikaasa lahusvara ja abikaasade ühisvara osale vastava suhte ühisvara omandamisel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-07)

Kostja on seisukohal, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et võttis nimetatud kohustused perekonna tarbeks või lastega seotud kulutuste katmiseks. 13.1 Ühisvaral lasuvad abikaasade solidaarkohustused tekivad PKS § 18 ja § 29 lg 1 sätestatud juhul ehk vastavalt tehinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehtud tehinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (PKS § 33 lg 3 esimene lause). See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Varaühisuse varasuhte korral vastutavad abikaasad solidaarselt, kui nad on kohustuse ühiselt võtnud või kui ühe abikaasa tehtud tehingust saab tuleneda abikaasade solidaarkohustus (PKS § 33 lg 1 p-d 1 ja 2). PKS § 18 lg 1 kõrval näeb samasisuline PKS § 29 lg 1 kolmas lause ette, et abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on abikaasad solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad ühisvara valitsemisega seotud tehingutes (PKS § 29 lg-d 1 ja 4, PKS § 33 lg 1 p 1) (vt Riigikohtu 13.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15138/56) . PKS § 33 tulenevalt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt ja abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest. 13.2 Hageja väitel olid vahendid vajalikus peamiselt tütarde ülalpidamiseks – so sporditegevuse ja võistlustel osalemise kulude katteks. Nimetatud kulud kandis hageja ainuisikuliselt. Kostja vaidleb eeltoodule vastu ja märgib, et vähemalt krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Väide, et ostud tehti peamiselt lastele, on paljasõnaline. Krediitkaardilt tehtud maksed on tehtud seisuga 15.06.2017 (abielulahutuse otsus jõustus 18.07.2017). Laenulepingu 15-064675-VL saadud laen kanti samal päeval hageja poolt teisele kontole ja selle edasine kasutamine seetõttu ebaselge. X OÜ laen võeti 15.02.2017.a., hageja konto väljavõttest 2017.a eest ei nähtu laenu väljamakset hageja kontole. Kontoväljavõttest ei nähtu ka hagejapoolseid laenu tagasimakseid. Seega ei ole hageja tõendanud seda, et kohustus võeti pere huvides. Laenulepingu kohaselt sai hageja laenu 1000 eurot 2017.a. juulikuuks pidi hageja tegema graafikujärgseid tagasimakseid 6 ehk 5 x 105 =630 eurot. Seega ei saa laenujääk olla suurem kui 370 eurot. 13.3 Abikaasade solidaarkohustus tekib PKS § 18 lg 1 järgi tehingust, mille üks abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Abikaasade omavahelises suhtes saab solidaarkohustust abikaasade vahel jagades lähtuda VÕS §-st 69. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14 p 14) Tulenevalt PKS § 18 lg 1 tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kooskõlas TsMS § 230 lg 1 pidi hageja tõendama, et tema võetud kohustused olid võetud perekonna vajaduste katmiseks. 13.4 O. K. ja Swedbank vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 15-064575-VL kohaselt sai hageja laenu 2 600 eurot tähtajaga 10.08.2017.a. Abielu lõppemise seisuga 18.07.2017 oli laenujääk 134, 76 eurot (I kd tl 23-24). Laen 2600 eurot kanti hageja kontole 31.07.2015.a. (I kd tl 110 pöördel). Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et laen kanti samal päeval teisele kontole ja selle edasine kasutamine ebaselge. Samal kuupäeval on küll hageja teinud 1886, 03 ülekande enda teisele arvele, kuid eeltoodu ei

tähenda seda, et laenu ei kasutatud perekonna tarbeks. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esitatud laste spordivõistluste ja -laagrite nimekirja (I kd tl 126-127) kohaselt viibisid lapsed 14.08.201531.08.2015 spordilaagris Bulgaarias (kulud majutusele, bussile/lennukile, transferile kokku on 1090 eurot, arvestamata seejuures kahe nädala elamiskulu). Ka V. K. on teinud Bulgaariasse sõiduks ülekande 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul seada kahtluse alla hageja väiteid, et laen kasutati peamiselt laste spordivõistluste ja -laagrite katteks, seega saab lugeda pere huvides võetud kohustuseks millest tuleneb abikaasade solidaarkohustus. 13.5 X OÜ laen (SR578202) võeti 15.02.2017.a. (I kd tl 25-56) Laen 1000 eurot kanti kontole nr EExxx. Nimetatud konto väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Abielu lõppemise seisuga 18.07.2017.a oli laenulepingu alusel tasumata 734, 98 eurot. (I kd tl 35 pöördel). Kuivõrd kohtul ei ole võimelik kontrollida, milliseks otstarbeks raha kasutati, ei loe kohus seda poolte ühiskohustuste hulka. 13.6 AS Swedbank nõue hageja vastu (krediitkaart, konto nr EEXXX) - jääk 15.06.2017.a seisuga 2549, 50 eurot (I kd tl 27); Kostja leiab, et hageja väited nagu oleks krediitkaarti kasutatud peamiselt laste kulude katteks, on paljasõnalised. Pangakonto väljavõtetest tuleneb aga et vähemalt krediitkaarti kasutas hageja peamiselt internetikauplustes ostude eest tasumiseks. Kohus nõustub, et pangakonto väljavõttest tulenevalt on tõepoolest kasutatud kontot internetipoest ostude sooritamiseks (Aliexpress), kuid kohtu hinnangul ei tähenda see, et oste ei tehtud pere tarbeks. Kontolt nähtuvad ka nt maksed lennupiletite eest (I kd tl 105), kulud kütusele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kohtu arvates väita, et hageja ei kasutanud vahendeid perekonna huvides või tegi selle eest makseid ainult enda isiklikuks otstarbeks. 13.7 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte ühiskohustuste hulka tuleb lugeda laenulepingust nr 15-064575-VL ja krediitkaardist tulenev kohustus (vastavalt 134, 76 eurot ja 2549, 50 eurot). Kohus märgib, et solidaarkohustuse täitnud abikaasale läheb võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 järgi üle võlausaldaja nõue teise abikaasa vastu osas, mis tulenevalt abikaasade omavahelisest suhtest ületab talle langevat osa.

arvates usaldusväärseim ning tehinguobjektid asukoha, tehingu aja ja füüsiliste parameetrite osas hinnatava varaga paremini võrreldavad (II kd tl 59-61). Tehingud võrdlusvaraga on teostatud okt-detsembris 2020 ja jaanuaris 2021.a Hageja esitatud Uus Maa Kinnisvarabüroo hinnangus on võrdusvarana kasutatud kahte samal tänaval, so Järve külas teostatud tehingut (2- toalise ja 4-toalise korteriga ja ühte Põhja alleel 4toalise korteriga) mis sarnanevad hindajate arvates hinnatavale varale oma kvalitatiivsete ja arvuliste näitajate poolest kõige enam. Tehingud on toimunud oktoobris 2020 ja märtsis 2021.a. Kohus leiab, et Uus Maa hinnangus on kasutatud võrdlusvara lähedasem võrreldavale korterile sarnane seisukord, sarnane korterelamu tüüp, sarnane majade seisukord, korterite suurus (4toaliste puhul), sh Põhja allee tänava maja. Võrdlusena kasutatud Olevi tn majad on teist tüüpi, ehitusaastalt vanemad, ka nt 4-toalise korteri üldpind on oluliselt väiksem kui Järve küla 4-toalisel korteril. Eeltoodust tulenevalt isegi kui korteri seisukord on võrreldav, mõjutavad eelloetletud asjaolud m2 hinna kujunemist. Kohus nõustub, et mõlemad hinnangud on teostatud ajaliselt lähestikku, kuid väärtuste vahe tuleneb turuväärtuse hindamisel kasutatud võrdlusvaraga teostatud tehingute väärtustest (analüüsis korrigeeritakse müüdud varade hindu pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi). Kohus on seisukohal, et xxx korteri väärtus on 25 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et korter jääb V. K. ainuomandisse, Kohus kohustab O. K.t andma tahteavalduse /nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteri ainuomanikuna kinnistusraamatusse V. K.. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. O. K. tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. 14.2 Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduauto Škoda Superb kuulus poolte ühisvara hulka. Hageja on märkinud sõiduki väärtuseks 8000 eurot ja esitanud auto24 sarnaste sõidukite müügipakkumise (I kd tl 10). Kostja märgib küll, et hageja ei ole tõendanud sõiduki väärtust, kuid lõppseisukohtades märgib siiski vara väärtusena 8000 eurot. seega kohus loeb, et kostja võtab õigeks, et sõiduauto väärtus abielu lõppemise ajal oli 8000 eurot. Auto24.ee müügipakkumiste väljatrüki või turuhinna päringu tõendusliku väärtuse osas märgib kohus, et portaalis www.auto24.ee avaldatud samalaadsete autode müügipakkumiste väljatrükid või turuhinna päringud võivad olla tõenditeks TsMS § 229 lg 1 mõttes ja vastata dokumentaalse tõendi tunnustele TsMS § 272 lg 1 mõttes, samuti olla nii asjakohased kui ka lubatavad tõendid TsMS § 238 mõttes. Auto väärtust saab hinnata sarnaste autode müügikuulutuste alusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12 p 28). Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et kui tellitakse ekspertiis asja väärtuse kindlaksmääramiseks, tugineb ka asjatundja sarnastele tehingutele või vähemalt tehingukuulutustele. Kohus nõustub, et tuleb hinnata konkreetse auto seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte ja väärtust suurendada võivaid asjaolusid.

Kohus möönab, et hageja esitatud auto24.ee väljavõtte saamiseks on otsingusse sisestatud vaid sõiduki mark, keretüüp, ehitusaasta (I kd tl 10), kuid ei ole märgitud muid olulisi väärtust mõjutada võivaid tegureid (mootori võimsus, vedav sild, käigukast, läbisõit, sisustuse tase jm). Sõiduki põhiandmete (I kd tl 11) põhjal kontrollis kohus 04.05.2021.a auto24.ee samalaadsete sõidukite müügikuulutusi ja selgus, et pakutake samalaadseid sõidukeid hinnaga vahemikus 7000 - 8690 eurot. Eeltoodu põhjal ja arvestades muuhulgas, et ka kostja ise on märkinud lõppseisukohtades sõiduki väärtuseks 8000 eurot, võis selle turuväärtus olla 8000 eurot. 14.3 pooled ei vaidle selle üle, et Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 16-036379-AL (I kd tl 83-88) tulenev kohustus on poolte ühiskohustus ning selle jääk abielu lõppemise seisuga 18.07.2017.a. 8192, 31 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohustus jääb V. K. kanda.

100-120 euro piires keskmiselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud võtta asja materjalide juurde müügikuulutused sarnaste esemete väärtuse kohta. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber hageja tõendis esitatu. Seega võib nõudepesumasina väärtus olla 100 eurot. 15.5 Hageja on õhupuhasti väärtuseks märkinud 50 eurot.

Hinda tõendab samuti Kuldse Börsi müügikuulutusega (I kd tl 143). Kostja leiab, et õhupuhasti on täielikult amortiseerunud, ning eraldiseisvat väärtust sellele ei ole, kuid hageja esitatud millegagi kummutanud ei ole. 15.6 Külmiku Atlant hinnaks on hageja pakkunud 200 eurot. Külmik soetati enne 2010. aastat, kroonide eest, ostuhind oli ca 600-800 eurot (I kd tl 61) Kostja on seisukohal, et abielu lahutamise ajaks oli see kasutuses olnud 7,5 aastat, seega ei saa väärtus ületada 50 eurot. Hageja esitatud Kuldse Börsi müügikuulutuses pakutakse sarnast kasutatud külmikut hinnaga 159 eurot (sh käibemaks). (I kd tl 137) Kohus on seisukohal, et külmiku soetamise aastat arvestades, on hageja märgitud 200 eurot tõendamata. Kohus lähtub hageja esitatud sarnase kasutatud külmiku müügikuulutuses pakutud hinnast (arvestades maha käibemaksu) ja leiab, et külmiku väärtus ei ületa 125 eurot. 15.7 Tolmuimeja hinnaks on hageja märkinud 50 eurot, tõendades kasutatud tolmuimeja müügikuulutusega (I kd tl 157). Kostja on seisukohal, et tolmuimeja oli kasutuses aastaid, mistõttu ei saa tema hind olla üle 10 euro. Kohus ei nõustu, et kasutuskorras seadme väärtus on olematu ainuüksi seetõttu, et on soetatud mitu aastat tagasi ja pidevalt kasutuses. 15.8 teleri LG hinnaks on hageja märkinud 100 eurot (sarnane kasutatud teler müügis 100 eurot eest I kd tl 155). Kostja leiab lõppseisukohtades, et kaasaegse uue põlvkonna teleri saab soetada 400 euro eest. Abielu lõppemise ajal oli teler kasutuses 7 aastat, mistõttu ei saa maksumus ületada 25 eurot. Kostja märkis 04.05.2021.a. istungil, et televiisor soetati ca 10 a tagasi hinnaga 250-300 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli teleri ostuhind ja millest tulenevalt võiks /peaks selle väärtus abielu lõppemise ajal olema mitte üle 25 euro. 15.9 pesumasin AEG 100 eurot. Kostja märkis, et pesumasin osteti enne 2010. aastat (I kd tl 61 pöördel). Hageja esitatud kasutatud pesumasinate müügikuulutuste järgi müüakse 2 aastat kasutuses olnud (ja vähe kasutatud) pesumasinaid hinnaga 100 eurot (I kd tl 149-150), kasutatud pesumasin AEG müügis hinnaga 35 eurot. Arvestades pesumasina kasutamist 7 aasta vältel, ei saa kohtu hinnangul selle väärtus abielu lõppemise ajal olla 100 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa 2010.a või enne seda ostetud pesumasina väärtus 7 aastat hiljem 25 eurot. 15.10 hageja on köögitehnika (mikrolaineahi, veekeetja, blender, mikser, köögikombain, kohvimasin, röster) väärtuseks märkinud kokku 200 eurot. Kostja märkis istungil 04.05.2020.a., et hageja on osa köögitehnikast ära viinud (I kd tl 61 pöördel), kinnitas, et tema käes on mikrolaineahi. Vastuses hagile (I kd tl 36-38) ega lõppseisukohtades (II kd tl 140-144) kostja ei maini, et hageja osa köögitehnikast ära on viinud. Kostja märkis istungil ka seda, et vastuväiteid vallasvara loetelu osas ei ole (I kd tl 59) Kostja leiab lõppseisukohtades, et köögitehnika on abielu lõppemise seisuga täielikult amortiseerunud ja selle väärtus 0 (null). Kohus eeltooduga ei nõustu ega pea seda eluliselt usutavaks. Osa köögitehnikast on nähtav ka korteri eksperthinnangus toodud fotodelt (II kd tl 44, 65, 131). Ei ole usutav, et korraliku sisustusega korteris hoitakse täielikult amortiseerunud ja väärtusetut köögitehnikat nn „ilu pärast“. Kuigi kostja on vastuolulisi seisukohti esitanud kord tunnistades vara loetelu, kord osaliselt sellele vastu vaieldes, on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

loetletud varaesemete olemasolu, soetamise aega ega võimalikku väärtust abielu lõppemise ajal. Kostja on kinnitanud, et mikrolaineahi on olemas ning fotodelt nähtub ka veekeetja, siis loeb kohus köögitehnika väärtuseks esitatu põhjal 50 eurot. 15.11 Elektripliit ja elektriahi, kumbki 100 eurot Kostja leiab, et nimetatud esemed kuuluvad köögimööbli ning sellega koos arvestatud korteri hinna sisse, siis kohus sellega ei nõustu. Hageja tõendab kasutatud elektripliidi ja -ahju väärtust sarnaste esemete müügikuulutustega (II kd tl 134-135, 151, 154), esitatust tulenevalt võib elektriahju väärtus olla 100 eurot, elektripliidi väärus keskmiselt 80 eurot. 15.12 tööriistade osas nõustus kostja kohtuistungil 04.05.2020.a., et tööriistu võis olla abielu lõppemise ajal kokku väärtuses 240 eurot. 15.3 xxx korteris oleva vallasvara on hageja märkinud loetelus kokku väärtuses 460 eurot (I kd tl 22). Hageja ei ole tõendanud nende esemete olemasolu korteris. Kostja vaidleb vastu, sellele, et korteris on mööbel. Tunnistajana üle kuulatud G. K. märkis, et tema teada oli korteris külmutuskapp. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus x korteri väärtuse koos võimaliku sisustusega.

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt PKS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.