Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2-15-10949 (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Elamumajanduse OÜ (edaspidi hageja) esitas 22.07.2015.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Cxxxxxx Axxxxxx (edaspidi kostja) vastu 3751,63 euro nõudes. Tartu Maakohus võttis hagi 11.08.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 19.08.2015.a. Kohus toimetas menetlusdokumendid isiklikult kätte ka kostja seaduslikele esindajatele Kxxxxx Vxxxxxxx (Vxxxxxx ja Vxxxx Axxxxxxxx (Axxxxxx) 27.11.2015.a. Kostja ega kostja seaduslikud esindajad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja esindaja teatas 11.01.2016.a kohtule, et palub teha asjas tagaseljaotsus, kui kostja või tema esindajad hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei märkinud hagiavalduses, kas ta soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus eeldab hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulub kostjale kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxxasukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, eluruumi reaalosa nr xx üldpinnaga 73,50m2 (tl 5). Kostja ei ole tasunud mitte ühtegi korteriomanike ühisuse valitseja (hageja) poolt majandamise kulutuste eest väljastatud arvet alates 20.03.2013.a kuni hagiavalduse esitamise hetkeni. Kostja on jätnud hagejale nõuetekohaselt tasumata majandamise kulutused (arved tl 6-20). Seisuga 21.05.2015.a võlgneb kostja hagejale 3751,63 eurot. Korterelamu xxxxxxxxx korteriomanikud on kokku leppinud, et korraldavad kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomanike ühisuse alusel vastavalt Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg-le 1. Korteriomanike ühisuse xxxxxxxxx valitsejaks on Elamumajanduse OÜ.

2-15-10949 KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohuststud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3751,63 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud, nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 325 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 325 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.