Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

1(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582

2(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 hagejal on võimalik ostueesõigust teostada. Hageja leidis, et tehinguid tuleb lugeda heade kommetega vastuolus olevateks, kuivõrd tehingu peamine eesmärk oli ostueesõiguse teostamise takistamine ning tehingutel puudus majanduslik sisu ja põhjendus. Kuna hageja on teostanud ostueesõigust kostja I poolt võõrandatud aktsiate suhtes, on kostja I ja hageja vahel sõlmitud võõrandamislepingud aktsiate võõrandamiseks hagejale. Hagejal on võõrandamislepingust tulenev nõue kostja I vastu aktsiate ülekandmiseks hagejale, s.o käsutustehingu sõlmimiseks. Aktsiate võõrandaja on kohustatud andma tahteavalduse aktsiate ülekandmiseks hagejale. Kuivõrd kostjale I varasemalt kuulunud aktsiad on üle antud kostjale II, nõudis hageja, et kostja II annaks tahteavalduse tema väärtpaberikontol ostueesõiguse esemeks olevate aktsiate ülekandmiseks hageja väärtpaberikontole. Ostueesõiguse teostamine on oluline, kuna AS-i Eesti Gaas puhul on tegemist strateegiliselt tähtsa ettevõttega, mille aktsionäride ringis tuleks välistada kõik võimalikud kuritarvitused ja/või õigusvastane tegevus, mis võib kahjustada aktsionäride huve. Kostja II taga võivad peituda muude isikute majanduslikud huvid kui ainult kostja I omad (tegelikud kasusaajad). Kostja II võib asutada tütarühingu ja võõrandada aktsiad edasi ilma ostueesõigust kartmata (põhikirja p 26). Kostjate vastuväited

3(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 Otsuse kohaselt ei vaidle pooled, et hageja ning kostja on AS Eesti Gaas aktsionärid. 15.09.2014.a seisuga kuulus hagejale 99 287 AS Eesti Gaas A-aktsiat ning kostja I omandis oli 690 A-aktsiat. Vaidlust ei ole, et AS Eesti Gaas põhikirja punkti 9 kohaselt on Eesti Väärtpaberite keskregistrisse kantud märge, et A liiki aktsiate võõrandamine on piiratud kolmandate isikute suhtes kehtiva A liiki aktsiaid omavate aktsionäride ostueesõigusega. AS Eesti Gaas põhikirja p 10 kohaselt on A-aktsiate võõrandamisel teistel A-aktsionäridel ostueesõigus proportsionaalselt nende omandis olevate A-aktsiate nimiväärtuste summaga kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu ärakirja saamise kuupäevast. Pooled ei vaidle, et kostja I asutas 16.09.2014.a OÜ Gaztrading Invest osakapitaliga 2500 eurot andes osaühingu osa nimiväärtusega 2500 euro tasumiseks mitterahalise sissemaksena üle AS-i Eesti Gaas 250 Aaktsiat. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja sai aktsiate üleandmisest teada AS-i Eesti Gaas kaudu, kellele kostja I saatis 06.10.2014.a e- kirja, milles teavitas AS-i Eesti Gaas aktsiate üleandmise faktist. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja I arutasid omavahel aktsiate üleandmise ja ostueesõigusega seotud küsimusi. Pooled ei vaidle, et 11.11.2014.a ostueesõiguse teostamise avaldusega teatas hageja oma soovist teostada aktsiate ostueesõigust, mille kostja I sai kätte 13.11.2014.a, kuid kostja I teatas hagejale, et hagejal ei ole õigust teostada ostueesõigust aktsiatele, mis on mitterahalise sissemaksena üle antud osaühingule. Seega pooled vaidlevad kas aktsionäri poolt mitterahalise sissemaksena aktsiate üleandmise puhul aktsionäri enda asutatavale uuele äriühingule on võimalik teostada ostueesõigust. Pooled vaidlevad, kas hageja on teostanud ostueesõigust, mille kohaselt hageja ja kostja I vahel saaks lugeda sõlmituks lepingu samadel tingimustel nagu see on sõlmitud kostja I ja kostja II vahel, milles kostja I andis 250 Eesti Gaas A-aktsiat kostjale II ja sai selle eest kostja II osa. Kohus ei nõustunud hagejaga, et ta on teostanud ostueesõigust kostja I poolt võõrandatud aktsiate suhtes ning seega on kostja I ja hageja vahel sõlmitud võõrandamisleping aktsiate võõrandamiseks hagejale. Kuna kostja I on mitterahalise sissemaksena andnud kostjale II 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsiat ja saanud selle eest kostja II osa, ei ole hagejal võimalik ostueesõigust teostada muul moel, et müügileping oleks sõlmitud samadel tingimustel nagu kostja I ja kostja II vahel kui anda kostjale I üle 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsia eest üle osa OÜ-s Gaztrading Invest. Ka Riigikohus on väljendanud 18.11.2009.a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-121-09 seisukohta, et osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. Kuna on ilmselge, et hagejal ei ole võimalik anda kostjale I kostja II osa, mis ei kuulu hagejale, ei olegi hagejal võimalik teostada ostueesõigust, sest hageja ei saa sõlmida müügilepingut samadel tingimustel nagu seda on teinud kostja I ja kostja II. Hageja leidis, et kostja I, käsutades vaatamata registrisse kantud ostueesõigusele aktsiaid, tehes seda mitterahalise sissemaksena osaühingule, on välistanud hageja poolt ostueesõiguse teostamise, mistõttu kahjustab ja piirab selline tehing hageja ostueesõiguse teostamist ja on seadusest tulenevalt tühine äriseadustiku (ÄS) § 229 lg 22 alusel. Kostja leidis, et kostja I poolt aktsiate mitterahalise sissemaksena üleandmine ei kahjusta või piira ostueesõiguse teostamist ÄS § 229 lg 22 tähenduses, kuivõrd osaühingu osa eest mitterahalise sissemakse tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust võimalik teostada. Kohus leidis, et ka äriseadustiku mõtte kohaselt on aktsia käsutamine pärast märke kandmist registrisse tühine osas, milles see ostueesõiguse teostamist kahjustab või piirab, kohaldatav, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Kuna aktsiate käsutustehing on tehtud enne ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist (ostueesõiguse teostamise õigus saab tekkida alles pärast müügilepingu sõlmimist), ei piira ega kahjusta aktsiate käsutamine ostueesõiguse teostamist. Ostueesõiguse teostajal jääb õigus ostueesõigust teostada ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel ja sõlmida müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku lepivad. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja I ja kostja II vahel sõlmitud 250 AS-i Eesti Gaas Aaktsia üleandmine mitterahalise sissemaksena kostja II osa eest tühine, sest ei kahjusta ega piira ostueesõiguse teostamist.

4(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582

Hageja leidis, et mitterahalise sissemakse tegemine oli näilik tehing, mille ainus eesmärk oli takistada teiste A-aktsionäride ostueesõiguse teostamist ning millega varjati müügitehingut. Kuna pooled ei vaidle, et kostja I on omandanud kostja II osa, ei olnud kohtu arvates veenev hageja väide, et mitterahalise sissemakse tegemise eesmärk oli vaid teiste A-aktsionäride ostueesõiguse teostamise takistamine, sest kostja I on mitterahalise sissemakse eest omandanud kostja II osa. Kohus leidis, et hageja arvamus, et tehingul puudub mõistlik majanduslik sisu ja põhjendus, mistõttu on tegemist näiliku tehinguga, sest kostja II asutati vahetult enne aktsiate üleandmist ja ainus asutaja ja osanik on kostja I, kostjal II puudub mistahes sisuline majandustegevus, ei ole veenev. Kohus leidis, et ainuüksi teise isiku arvamusest, kes ise ei ole lepingu pool, lepingu põhjendatusest või mõistlikkusest, ei saa järeldada, et tehing on sõlmitud teise tehingu varjamise eesmärgil. Hageja arvamus, et ei ole mõistlik osaühingut osakapitaliga 2500 eurot asutada mitterahalise sissemaksega, kui seaduses on sätestatud võimalus asutada osaühing ka sissemakseid tegemata, ei muuda samuti iseenesest üht tehingut näilikuks. Ei ole midagi eriskummalist kui äriühingu asutamisel tasutakse osa eest mitterahalise sissemaksega. Asjaolu, et kostja I andis kostja II osa eest tasumiseks üle vaid osa s.o 250 AS-i Eesti Gaas Aaktsiat temale kuuluvast 690-st A-aktsiast, mis hageja arvates ei võimalda kostjal II tegeleda tema põhikirjalise tegevusega investeerida väärtpaberitesse, mistõttu kostjal I oleks olnud mõistlik üle anda kõik temale kuulunud aktsiad, ei luba samuti kohtul järeldada, et tegemist oleks olnud näiliku tehinguga. Hageja väide, et aktsiate üleandmine on näilik seetõttu, et kostjal II puudub sisuline majandustegevus, ei ole samuti veenev. Kohtu arvates ei ole võimalik tehingu näilikkust järeldada ka seetõttu, et kostja II on asutatud vahetult enne aktsiate üleandmist ja ainus asutaja oli kostja I. Ainuüksi hageja kahtlustest tehingu näilikkuse kohta ei piisa, et kohtul oleks võimalik tuvastada kas kostjate vahel 16.09.2014.a sõlmitud tehing kostja II osa eest tasuda 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsiaga oleks näilik tehing. Hageja ei ole tõendanud, et mitterahalise sissemakse tegemisega, mille eest hageja omandas kostja II osa oleks jäetud vaid mulje tehingust, et takistada teiste A-aktsionäride ostueesõiguse teostamine. Kohus leidis, et kostjad on veenvalt põhistanud, et kostjatel ei olnud mingit muud soovi omavahelise tehingu sõlmimiseks, kui kostja I tahtis asutada temale kuuluva äriühingu OÜ Gaztrading Invest tasudes osaühingu osa eest temale kuuluva 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsiaga. Kostjad on kinnitanud, et mingit müügilepingut ei ole aktsiate osas kunagi sõlmitud ega ole seda ka kavatsetud. Vastupidist ei ole ka hageja tõendanud. Asjaolu, et pooled on pidanud läbirääkimisi AS-i Eesti Gaas aktsiate võõrandamise üle, ei anna alust arvata, et kostja I poleks olnud soovi kostja II osa omandada, tasudes selle eest mitterahalise sissemaksega. Küsimustele, kes omandab ühel päeval vaidlusalused AS-i Eesti Gaas aktsiad ja kuidas toimub aktsiate eest tasumine ning kellel on nendest tehingutest tulenev ostueesõigus, ei ole võimalik vastuseid ette näha käesoleva tsiviilasja lahendamisel, mistõttu sellised tulevikku suunatud võimalikud erinevad lahendused ei ole veenvad, et tuvastada tehingu näilikkus ning arvata, et varjatakse kostja I ja kostja II vahel sõlmitud aktsiate müügilepingut. Seega ei ole tõendatud, et kostjate vaheline leping oleks näilik tehing. Kohus leidis, et ka hageja toodud argumendid kogumis tehingu näilikkuse kohta ei tõenda, et kostjate vahel oleks sõlmitud 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsia üleandmiseks müügileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1). Hageja ei ole tõendanud, et kostja II on kostjalt I ostnud 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsiat raha eest. Hageja leidis, et mitterahalise sissemakse tegemine 250 aktsiaga on heade kommetega vastuolus, sest tehingu peamine eesmärk oli ostueesõiguse teostamise takistamine ning hageja näiliku tehinguna loetletud asjaoludest nähtub, et tehingutel puudus majanduslik sisu ja põhjendus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 p 2 ja TsÜS § 86 lg 1). Hageja arvamus, kas tehingul, mille pool hageja ei ole, on majanduslik sisu ja põhjendus, ei tõenda tehingu vastuolu heade kommetega. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostjate

5(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 vaheline leping oleks vastuolus heade kommetega. Kuna kohus leidis, et kostjate vaheline leping 250 AS-i Eesti Gaas A-aktsia üleandmiseks ei takista ostueesõiguse teostamist, ei ole tõendatud, et tehing oleks vastuolus heade kommmetega seetõttu, et oleks takistatud ostueesõiguse teostamine (VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 100 lg 1). Kuna hagejal ei ole õigust teostada ostueesõigust, ei ole tõendatud hageja nõue kostja I vastu aktsiate ülekandmiseks kohustamiseks, sest kostja I ei ole kohustatud aktsiaid hagejale üle andma. Kohus leidis, et asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja väited ostueesõiguse teostamise vajaduse põhjendamiseks. Ostueesõiguse teostamine ei sõltu sellest, mis põhjusel ostueesõigust omav isik kasutab temale antud õigust. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega ostueesõigusest, mille järgi ostueesõigust peab hageja saama teostada igal juhul kuna faktiliselt on toimunud aktsiate käsutamine. Hagejal ei ole võimalik teostada ostueesõigust vaid osale müügilepingust s.o aktsiate üleandmise osale. Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Vaidlust ei ole, et hagejal ei ole võimalik kostjale I 250 AS Eesti Gaasi aktsia eest üle anda kostja II osa. Kohus peab vajalikuks veel kord rõhutada, et juhul kui ka kohus oleks tuvastanud, et kostjate vaheline tehing oleks mingil põhjusel tühine, ei ole võimalik ostueesõigust teostada lepingu suhtes, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna vaidlust ei ole, et AS-i Eesti Gaas põhikirjas ei ole reguleeritud mingeid põhikirjalisi müügipiiranguid aktsiatega mitterahalise sissemakse tegemisel, ei ole tähtsust ka hageja seisukohtadel, et põhikirjas ostueesõigust omav kaasaktsionär peaks saama igal juhul ostueesõigust teostada. Kuna kohus ei tuvastanud, et hageja oleks ostueesõigust teostanud, ei ole tõendatud ka hageja nõue kohustada kostjat II andma tahteavaldust väärtpaberikonto haldurile korralduse tegemiseks AS-i Eesti Gaas 250 Aaktsia ülekandmiseks hagejale (TsÜS § 68 lg 5). Kohus ei hinnanud poolte väiteid ja kostja tõendit selle kohta kas AS-i Eesti Gaas näol on tegemist strateegiliselt tähtsa ettevõttega, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Asjakohane ei ole ka käesoleva tsiviilvaidluse raames hinnata ja võrrelda Eesti ja Saksa õigust äriühingu osadega mitterahalise sissemakse tegemisel. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 3278 eurot, määrates, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja tõi oma menetluskulude nimekirjas välja, et tema menetluskulu on kulud õigusabile 4290,50 eurot. Hageja leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas vandeadvokaat Viktor Kaasiku osutatud õigusteenuste eest esitatud arve ei ole põhjendatud, ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kuludele hageja vastuväiteid ei esitanud. OÜ Õigusbüroo Kaasik & Co õigusteenuste arvest ei nähtu, missuguse ajakuluga ja missuguse tunnihinnaga on vandeadvokaat Viktor Kaasik tsiviilasjas 2-14-60582 kostjale õigusabiteenust osutanud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et õigusabiteenus peaks sisaldama e-kirja, milles on edastatud 27.11.2014.a Viktor Kaasiku volikiri, mille alusel on Viktor Kaasik lisatud kostjate esindajana e-toimikusse, et tagada talle võimalus tutvuda hagi tagamisega seotud dokumentidega, et Viktor Kaasik saaks tema palvel otsustada määruskaebuse esitamise vajaduse. 04.12.2014.a on Viktor Kaasik edastanud kohtule päringu, et teada saada, kas hageja on esitanud hagi. Samuti on Viktor Kaasik koostanud 28.11.2014.a esitatud 9 leheküljelisele hagiavaldusele 4 leheküljelise vastuse 19.12.2014.a. 04.02.2015.a on Viktor Kaasik vastuseks kohtuistungi aja kooskõlastamisel ekirja teel teatanud, et ta ei esinda enam kostjaid. Kohus leidis, et vandeadvokaat Viktor Kaasiku osutatud õigusteenuste ajakulu kohtu poolt toimikus olevatele dokumentidele tuginedes ja nende koostamisele arvestatud mõistliku ajaga ning arvesse võttes, et kostja pidi ka tutvuma hageja esitatud materjalidega, ei saanud kohtu hinnangul kostja esindajal kuluda rohkem aega kui 10 tundi. Raidla Lejins & Norcous õigusabiteenuste arvetest nähtub menetlusdokumendi ettevalmistamine: kohtukõne teesid 31.03.2015.a kohtuistungile 6,5 tundi 1013.50 eurot (0,7

6(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 tundi tariifiga Arne Ots 205 eurot tund ja Reet Saks 5,8 tundi tariifiga 150 eurot tund); õigusteenused 2,1 tundi 283 eurot (kliendile kohtuistungi käigu kohta ülevaate esitamine 0,8 tundi Reet Saks tariifiga 150 eurot tund, 02.04.2015.a e-kirja ettevalmistamine vastus ettepanekutele 0,6 tundi Maria Zjablova tariifiga 110 eurot tund, tutvumine 13.04.2015.a hageja täiendavate seisukohtadega 0,5 tundi Reet Saks tariifiga 150 eurot tund ja 14.04.2015.a e-kirja ettevalmistamine, et teatada hageja täiendavate seisukohtade esitamisest 0,2 tundi Maria Zjablova tariifiga 110 eurot tund); õigusteenused 3,4 tundi summas 494 eurot (2,5 tundi 13.05.2015.a kohtuistungiks ettevalmistamine Reet Saks 2,5 tundi tariifiga 150 eurot tund, 13.05.2015.a kohtuistungil osalemine 0,5 tundi Reet Saks tariifiga 150 tundi, 13.05.2015.a kohtuistungi tulemustest kliendile teatamine e-kirja teel 0,4 tundi Maria Zjablova tariifiga 110 eurot). Seega on kostja õigusabiteenuse osutamisele vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks vahendusel kokku kulunud aeg 12 tundi. Kohus leidis, et Raidla Lejins & Norcous õigusabiteenuste arvetes väljatoodud menetlustoimingud olid menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on seega aega kokku kulunud 22 tundi. Kuna õigusteenust on vandeadvokaat Viktor Kaasik osutanud kohtu poolt arvestatud 10 tunni eest summas 2500 eurot ilma käibemaksuta, tuleb keskmine arvestuslik tunnihind 250 eurot, mida kohus peab ülemäära suureks võrreldes kostja teise esindaja poolt osutatud õigusteenuste eest tasumisele kuuluva summaga. Advokaat Reet Saks on õigusabiteenust osutanud 12 tunni eest summas 1790,50 eurot ilma käibemaksuta, mis teeb keskmise arvestusliku tunnihinna 149 eurot. Võttes arvesse, et hageja on tasunud samas tsiviilasjas õigusteenuse eest 154,8 eurot tunnist ilma käibemaksuta, leidis kohus, et õigusteenus tunnihinnaga 149 eurot ei ületa kohtu arvates keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning õigusteenust tunnihinnaga 149 eurot saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 22 tundi ning lähtudes tunnihinnast 149 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 3278 eurot. Apellatsioonkaebus

7(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 Seadusandja tasandil ei ole ostueesõiguse teostamise võimalikkust mitterahalise sissemakse tegemise korral täpsemalt reguleeritud. Ka praeguses asjas põhineb nii kostjate kui maakohtu käsitlus vaid ühel Riigikohtu 2009.a lahendil, kus faktilised asjaolud ei ole päris sarnased ja seisukoht on antud konkreetse kaasuse kontekstis. Esiteks ei olnud tegemist olukorraga, kus füüsilisest isikust aktsionär asutab vahetult enne aktsiate üleandmist äriühingu, mille ainuosanik ja juhatuse liige ta ise samal ajal on. Erinevalt Riigikohtu menetluses olnud tsiviilasjast puudub praegusel aktsiate saajal sisuline majandustegevus. Teiseks ei olnud siis veel vastu võetud äriseadustiku muudatusi, mis võimaldavad füüsilisel isikul osaühingut asutada osa eest tasumata (jõustusid 2011). Kolmandaks põhineb Riigikohtu seisukoht ostueesõiguse teoreetilisel käsitlusel eeskätt võlaõiguslikus mõttes, kuid ei arvesta ühinguõiguslikke aspekte ning aktsionäride omavahelisi õigussuhteid. Riigikohtu seisukoht on muutunud seadusandluse tõttu iganenud. Olukorras, kus füüsiline isik saab asutada osaühingu selliselt, et ei pea osa eest üldse tasuma, on Riigikohtu lahendist tulenev peamine ostueesõiguse lubatavuse eeldus iganenud. Hageja viitas menetluses ka sellele, et näiteks Saksa õigus tunnustab ostueesõiguse teostamise võimalikkust ka mitterahalise sissemakse tegemise korral. Välisriigi õigust on võimalik rakendada juhul, kui Eesti õigus osutub ebapiisavaks. Hageja tõi menetluses esile hulgaliselt argumente, et konkreetsel tehingul puudus mõistlik majanduslik sisu ja põhjendus, mis kinnitab tehingu näilikkust. Tehing tehti sisuliselt iseendaga (kostja I on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige). Kostjad ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et mitterahalise sissemakse tegemise ainus eesmärk oli takistada teiste A-aktsionäride ostueesõiguse teostamist. Kostjad väidavad üksnes seda, et tehingul oli äriline põhjendus, kuid ei ole täpsemalt avaldanud, milles äriline põhjendatus seisneb. Selliselt on kostjate vastuväide paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei saanud kitsalt piirduda konstateeringuga, et ostueesõigust ei saa teostada, vaid pidanuks välja selgitama, miks oli mitterahalise sissemakse tegemine reaalselt vajalik. Kuivõrd kostjad esitasid aktiivse vastuväite, et tehingu tegemiseks oli äriline põhjendus, pidanuks kostjad hageja väidete ümberlükkamiseks tõendama, et tehingul oli reaalne majanduslik sisu. Kostjate aktiivne vastuväide on jäänud tõendamata. Teiseks ei ole kohus arvestanud, et tõendamiskoormis võib muutuda. Ülalkirjeldatud olukorras saaks vaid kostjad ise tõendada, miks oli tehingu tegemine vajalik või milles seisnes tehingu majanduslik sisu ja põhjendus. Kui kostjad seda ei tee ning keelduvad asjaolusid avaldamast, pidanuks kohus tehingu kehtivust materiaalõiguslikult hinnates leidma, et hageja väited tehingu näilikkuses osas on põhjendatud, tehing on näilik ning seega tühine. Tõendamiskoormise üleminekut sarnases olukorras kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-173-12, p 17; 3-2-1-129-13, p 25). Vaatamata sellele, et hageja arvates peab ostueesõigust olema igal juhul võimalik teostada ka mitterahalise sissemakse tegemise korral sõltumata tehingu näilikkusest, on hageja endiselt seisukohal, et mitterahalise sissemakse näol oli tegemist ka näiliku tehinguga. Tulenevalt sellest, et kohus ei ole arvestanud, et aktiivse vastuväite esitanud kostja pidi ka oma vastuväidet tõendama, on väär kohtu lõppjäreldus, et tegemist ei ole näiliku tehinguga. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 89 lg 1. Samuti ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks hageja esile toodud argumendid ei tõenda või ei kinnita tehingu näilikkust. Praegusel juhul soovitakse näiliku tehinguga varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse. Seejuures tuleb varjatava tehingu osas selle kehtivuse üle eraldi otsustada ning hinnata tehingu tegelikku sisu. Hageja arvates oli mitterahalise sissemakse tegemine näilik tehing, millega varjati müügitehingut. Mitterahalise sissemakse tegemise ainus eesmärk oli takistada teiste Aaktsionäride ostueesõiguse teostamist. Sellel tehingul puudub mõistlik majanduslik sisu ja majanduslik põhjendus. Seega on tegemist näiliku tehinguga TsÜS- i tähenduses, sest: 1) kostja II asutati vahetult enne aktsiate üleandmist (kostja II õigusvõime tekkis registrisse kandmisega

8(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 24.09.2014.a) ja ainus asutaja oli kostja I füüsilise isikuna; 2) kostja I on kostja II ainuosanik. Kostjal II puudub mistahes sisuline majandustegevus; 3) kostja I teostas tehingu iseendale kuuluva äriühinguga, ehk sisuliselt iseendaga. Seega võib järeldada, et ühing asutati spetsiaalselt üheks tehinguks 250 aktsia hoidmiseks; 4) kostjal I polnud füüsilise isikuna mingit sisulist vajadust tasuda osaühingu asutamisel osa eest aktsiatega (alates 01.01.2011.a jõustunud ÄS § 1401 lg 1 võimaldab füüsilise isiku puhul osaühingu asutamist ka selliselt, et füüsilisest isikust asutaja ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma, kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot); 5) aktsiaraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale I kuulus enne üleandmist kokku 690 A-aktsiat, millest anti kostjale II üle 250 aktsiat, seega üksnes osa kõikidest aktsiatest. Kui kostja II peamine tegevusala on väärtpaberitesse investeerimine, nagu nähtub äriregistri dokumentidest, oleks mõistlik anda ühingule üle kõik aktsiad, mitte üksnes osa neist. Mistahes muu või sisuline majandustegevus kostjal II puudub; 6) hageja osundab, et 250 aktsiat (690-st) ei ole ka selline kogus, mida saaks selgitada „investeeringute haldamisega.“ Kostja I on aktsiate väärtuseks näidanud 10 eurot aktsia kohta ning koguväärtuseks 2500 eurot. Nende summade juures ei oleks ka dividendi saamise võimalus rahaliselt selline, mis eeldaks maksude optimeerimise eesmärgil äriühingu asutamist ja aktsiate üleandmist äriühingule; 7) kostja I teatas hagejale 06.11.2014.a e-kirjaga, et hageja võõrandaks oma osaluse AS-is Eesti Gaas kostjale II, s.t vastasutatud OÜ-le Gaztrading Invest. On ebaselge, milliste rahaliste vahendite abil kavatseb reaalset majandustegevust mitteomav 2500 euro suuruse osakapitaliga nn „ühemehe“ osaühing, mille ainus vara on AS Eesti Gaas 250 aktsiat (mille väärtuseks kostja ise hindab mitterahalise sissemakse hindamisel 2500 eurot), finantseerida 353 885 Eesti Gaas AS aktsia ostmist. Ainuüksi aktsiate nimiväärtus on 3 538 850 eurot, tegelik väärtus aga kõrgem. Sellised rahalised vahendid saaks tulla vaid kolmandatelt isikutelt, mis omakorda tähendab seda, et tegelikult on kostjad varjanud müügitehingut; 8) on eluliselt äärmiselt ebausutav, et sellist ostutehingut rahastaks krediidiasutus, kui ostusoovi avaldanud osaühingul puudub majandustegevus ja võime laene teenindada, mis on teadaolevalt esmane kriteerium ühingu maksevõimelisuse hindamisel. Kõigist neist kaalutlustest lähtuvalt on ilmne, et mitterahalise sissemakse tegemisega kostja I tegelikult varjab aktsiate võõrandamist. Tegelikult teostab kostja I talle kuulunud aktsiate müüki läbi iseenda äriühingu (kostja II) ning selle kaudu, et välistada ostueesõigust. Arvestades kõiki eespool toodud argumente kogumis, on hageja arvates võimalik kostja I poolt kostjale II tehtud mitterahalise sissemakse suhtes kohaldada müügilepingu kohta käivaid sätteid ning hagejal on võimalik ostueesõigust teostada. Hageja rõhutas, et kostjad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi selle kohta, miks oli nimetatud tehingute tegemine sisulises mõttes vajalik. Vastuses hagile väidavad kostjad, et tehingutel oli majanduslik sisu, kuid vastavaid põhistusi nad ei esita ning teevad seda alles siis, kui kohus seda küsib. Kohtukõne teesides viitavad kostjad põgusalt investeeringute haldamise vajadusele, mis aga aktsiate kogust ja võimalikku väärtust arvestades ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav argument. Kõigest eelnevast tulenevalt on maakohus materiaalõigust vääralt kohaldades jõudnud väärale lõppjäreldusele, et ostueesõigust ei saa praegusel juhul teostada. Samuti on väär kohtu järeldus selles, et isegi juhul, kui tehing oleks tühine, ei saaks selle suhtes ostueesõigust teostada põhjusel, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. See seisukoht on põhimõtteliselt ebaõige ega arvesta ostueesõiguse olemust ning vastavat regulatsiooni. Maakohtu otsuses tsiteeritud lahendis 3-2-1-121-09 märkis Riigikohus selgelt, et kui mitterahalise sissemakse tegemisega soovitakse varjata müügilepingut, tuleb TsÜS § 89 lg 3 järgi kohaldada tehingule müügilepingu sätteid. Sellisel juhul on võimalik ostueesõigust teostada. Kohus jättis tähelepanuta, et ostueesõiguse teostamise korral tekib paralleelselt kaks müügilepingut. Esimese lepingu tühisuse korral on reaalselt võimalik täita teine müügileping. Kuna võõrandamistehing, mille alusel kostja I andis üle temale kuulunud aktsiad kostjale II, on

9(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 ÄS § 229 lg 22 alusel tühine, kuuluvad nimetatud aktsiad ostueesõiguse teostamise ulatuses endiselt kostjale I. Kuna kostja I on võõrandamistehingute tühisuse tõttu endiselt aktsiate omanik, on kostjal I aktsiate ülekandmise kohustuse täitmine võimalik, s.t puuduvad kohustuse täitmist välistavad asjaolud VÕS § 108 lg 2 teise lause tähenduses. Sarnane tagajärg kaasneks ka juhul, kui tuvastataks tehingu näilikkus TsÜS § 89 alusel ja seeläbi tehingu tühisus. Ka sel juhul tuleks algse tehingu järgi saadu vastastikku tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuna hageja on esitanud kostjale ostueesõiguse teostamise avalduse, tuleks kostjal I need aktsiad üle anda hagejale, sest ostueesõiguse teostamise tulemusena on kehtiv müügileping sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Hagejal on õigus nõuda selle müügilepingu täitmist. Ostueesõiguse teostamise tagajärjel tekib ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sama sisuga müügileping, nagu sõlmiti algselt müüja ja ostja vahel (s.t eksisteerib sisuliselt kaks sama sisuga müügilepingut). Võlaõiguslik ostueesõigus loob õigusi ja kohustusi vaid selle võlasuhte pooltele (praegusel juhul hagejale ja kostjale I). Vastava müügilepingu alusel saab ostueesõigust omav isik nõuda müüjalt ostueesõigusega koormatud eseme endale üleandmist. Antud juhul on hageja teostanud ostueesõigust vaidlusaluste aktsiate suhtes ja selle faktilise asjaolu suhtes pooltel vaidlust ei ole. Ostueesõiguse teostamise tulemusena on tekkinud paralleelselt kaks müügilepingut (s.t algne müügitehing, mille teostasid kostja I ja II ning teine müügileping, mis tekkis hageja ja kostja I vahel ostueesõiguse avalduse esitamise tulemusena). Kui kostja I ja II vaheline müügitehing on tühine, ei muutu seetõttu veel tühiseks hilisem ostueesõiguse teostamise tulemusena tekkinud müügileping, mis on endiselt kehtiv. Seega on kostja I endiselt aktsiate omanik ja saab aktsiate omandiõiguse üle anda hagejale. Sellise nõude aktsiate saamiseks ja vastava tahteavalduse andmise kohustamiseks ongi hageja kohtule esitanud, sest kostjad on aktsiate üleandmisest hagejale keeldunud. Menetluse käigus põhjendasid kostjad oma positsiooni ka sellega, et ülejäänud A-aktsionäridel säilib ostueesõigus ka siis, kui kostja I või kostja II soovib võõrandada AS-i Eesti Gaas aktsiaid. See võimalus on teoreetiliselt olemas vaid juhul, kui aktsiaid võõrandab kostja I. Samas on kostja I juba praegu käsutanud 250 aktsiat ning väidab, et sellele tehingule ostueesõigust rakendada ei saa, kuivõrd tegemist ei olevat müügiga, vaid lihtsalt mitterahalise sissemakse tegemisega. Samuti on teiste aktsionäride ostueesõigust võimalik välistada ka juriidilisest isikust aktsionäri puhul. Nimelt sätestab AS Eesti Gaas põhikirja p 26, et juriidilisest isikust aktsionär võib aktsiad edasi võõrandada oma sidusettevõtjale või tütarühingule, millisele tehingule aga ostueesõigus enam ei rakendu. Seega ei ole välistatud, et mitterahalise sissemakse tegemise järgselt asutab kostja II tütarühingu ning võõrandab aktsiad koheselt edasi. Samuti ei saa teised aktsionärid kuidagi takistada aktsionäriks oleva äriühingu enda võõrandamist (näiteks osa müügi teel). Seega kinnitab kostjate enda argumentatsioon seda, et nad soovivad igal juhul takistada ostueesõiguse teostamist 250-le A aktsiale. Vastustajate seisukoht

10(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582

11(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582

12(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 menetluses. Osaühingu osa võõrandamisleping on allutatud kohustuslikule notariaalsele vorminõudele, mistõttu saaks TsÜS § 89 lg 3 olukord tulla kohtu poolt tuvastamisele üksnes siis, kui tehing, mida näiliku tehinguga varjati, reaalselt tehti, sest TsÜS § 89 lg 3 eeldab seda, et lisaks näilikule tehingule (mis tehti mingi teise tehingu varjamiseks) tehti ka see tehing, mida varjati. Juhul, kui seda tehingut, mida näiliku tehinguga varjata sooviti, veel tehtud ei ole, või kui tehingu näilikkusele tuginev menetlusosaline hagilises tsiviilkohtumenetluses sellise tehingu tegemist (osaluse võõrandamist kostja I poolt) asjaoluna kohtu ette ei too, ei saa kohus sellest lähtuda.

13(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 konstitutsioonilist vaba eneseteostuse õigust üksnes osas ja üksnes selliste tehingute tegemise teel, millega ei kaasne ühelegi isikule ebasoovitavaid tagajärgi.

14(15)

Tsiviilasi nr 2-14-60582 seostamist. Vastavat tunnitasu määra ei saa käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidada käesoleval juhul ülepaisutatuks.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.