PlusPlus Capital AS hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1659,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht XXX, lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste
KOSTJA
A. K. , ik XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja F OÜ ja A. K. vahel 27.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev tasumata võlgnevus 1322,97 eurot ja 25.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 298,43 eurot.
Välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine seadusjärgne viivis tasumata põhinõude (1322,97 euro) jäägilt alates 26.02.2025 kuni põhinõude 1322,97 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid viivised kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude suurus.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 498 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A. K.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (498 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja A. K. menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.10.04.2024 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. K. ja F OÜ (edaspidi “laenuandja“) 27.01.2020 laenuleping nr. xxxx, mille alusel on laenuandja välja maksnud kostja arvelduskontole AS-is Xxxx kokku 1666 eurot. Hageja analüüsis laenuandja esitatud andmeid ja tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta ja tuvastas, et laenuandja ei ole analüüsinud enne laenu väljastamist kostja pangakonto väljavõtet, mistõttu esitab hagi võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 403 lg-t 6 ja 7 arvestades põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Hageja määras tagasimaksed põhinõude ulatuses arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama 60 osamaksega perioodil 20.02.2020 – 20.12.2024 igakuiselt 27,77 eurot ning viimase osamaksena 20.01.2025 27,57 eurot. Kokku 1666 eurot. Kostja on lepingu alusel tasunud laenuandjale kokku 272,73 eurot (dtl 53) ja hagejale 70,30 eurot (dtl 54). Hageja arvestab kostja tasumised 20.02.2020 – 20.01.2021 osamaksete katteks ning osaliselt 9,79 eurot 20.02.2021 osamakse katteks, kokku 343,03 eurot. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 1322,97 eurot (1666 eurot - 272,73 eurot - 70,30 eurot), millest 1045,47 eurot on seisuga 10.04.2024 muutunud sissenõutavaks maksetähtaegade möödumise tõttu ja 277,50 eurot ehk 20.04.2024 kuni 20.01.2025 osamakseni muutuvad sissenõutavaks tulevikus. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Nimetatud alusel saab nõuda pärast hagi esitamist
sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi laenuandjale lepingu täitmiseks kokku viis tagasimakset ja neist viimase makse 11.07.2020, s.o peaaegu 4 aastat tagasi. Kostja tegi kolm tagasimakset nõude katteks hagejale pärast nõude loovutamist, neist viimase 13.05.2021, s.o peaaegu 3 aastat tagasi. Hageja on proovinud hiljem kostjaga korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhinõuet 277,50 eurot osamaksetena igakuiselt alates 21.04.2024 – 21.12.2024 summas 27,77 eurot ning viimase osamaksena 21.01.2025 summas 27,57 eurot. 17.11.2020 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab seadusjärgset viivist iga sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla osamakse summalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 10.04.2024 kokku summas 171,52 eurot (tabel hagiavalduses). Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt 1045,47 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk 11.04.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 10.07.2024 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.07.2024 TsMS § 3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 24.07.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud kostjale edastatud nõude loovutamise teatised, milles kostjale teatatakse, et nõude omandiõigus on üle läinud hagejale 17.11.2020 (dtl 40, 42).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja F OÜ vahel 27.01.2020 sõlmitud ja allkirjastatud laenulepingust nr. xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hageja on esitanud hagi VÕS § 403 4 lg-t 6 ja 7 arvestades vaid põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Kuivõrd hageja soovitud tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude osamaksete tähtajad on käesolevaks hetkeks saabunud (ka laenulepingu viimase osamakse tähtaeg oli 20.01.2025), siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt korraga kogu võlgnetav ja sissenõutavaks muutunud laenusumma 1322,97 eurot.
9.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis iga tasumata põhivõla osamakse summalt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 10.04.2024 kokku summas 171,52 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise ka alates 11.04.2024 kuni otsuse tegemiseni 25.02.2025. Perioodil 11.04.2024 kuni 30.06.2024 oli seadusjärgne viivisemäär 12,5% aastas, perioodil 01.07.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas ning 01.01.2025 – 25.02.2025 11,15% aastas.
11.Viivis hagi esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud põhinõudelt, 1045,47 eurolt, perioodil 11.04.2024 kuni 25.02.2025 ehk 321 päeva eest on 111,19 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Kohus arvestab lisaks hagi esitamisele järgnevate sissenõutavaks muutunud graafikujärgsete tasumata osamaksete viivised, mis moodustavad kokku 15,72 eurot järgnevalt (vt. viivisekalkulaator.ee):
Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 25.02.2025 seisuga kokku summas 298,43 eurot (171,52 + 111,19 + 15,72).
12.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 26.02.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude (1322,97 euro) jäägilt kuni põhinõude 1322,97 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ja hageja taotlusest ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 1024,54 eurot (1322,97 – 298,43).
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 427 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt.
16.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
17.Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ehk 122 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse
hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
19.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
20.Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 183 eurot (käibemaksuga) (122 eurot x 1,5h).
21.Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 498 eurot (315 + 183).
22.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
24.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.