1.Rahuldada Bigbank AS hagi R. P. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista R. P.-lt (R. P., isikukood: XXX) Bigbank AS (registrikood 10183757) kasuks hageja ja kostja vahel 27.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 16 266,36 eurot, intress 1349,60 eurot, lepingu haldustasu 18,24 eurot, sissenõudekulu 10 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17.08.2024 kuni 25.02.2025 eest 2051,68 eurot, s.o kokku 19 695,88 eurot.
3.Mõista R. P.-lt Bigbank AS kasuks välja viivised põhinõudelt (16 266,36 eurot) alates 26.02.2025 kuni põhinõude (16 266,36 eurot) täitmiseni lepingus sätestatud määras 23,90% aastas.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1341,97 eurot ning mõista nimetatud summa R. P.-lt Bigbank AS kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Toimetada vajadusel kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
2-24-14570
Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 26.09.2024 hagiavalduse R. P. vastu põhivõlgnevuse 16 266,36 euro, intressi 1349,60 euro, viivise 436,70 euro ja lepingu haldustasu 18,24 euro, sissenõudmiskulu 10 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 27.10.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 16 900 eurot. Krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta on 27,50%. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil tasumisele intress 3159,51 eurot, millest kostja tasus 1809,91 eurot. Lepingujärgselt on viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 23,90% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist ülesütlemisele järgnevast päevast 17.08.2024 kuni 26.09.2024 lepingus kokkulepitud määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas. Seega nõuab hageja kostjalt viivist summas 436,70 eurot. Kostja kohustus lepingu kehtivuse ajal 11.03.2024 kuni 12.08.2024 tasuma lepingu haldustasu 17,94 eurot (2,99 eurot kuus). Samuti nõuab hageja lepingu haldustasu osaliselt 15.09.2024 makse eest 0,30 eurot (2.99/30 päeva*3päeva kuni ülesütlemiseni). Lepingu haldustasu katteks ei ole makseid teostatud. Seega on haldustasu võlgnevus 18,24 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 4.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 18,24 eurot võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates 27.10.2023 s.o lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni 15.08.2024 on kostja teinud
2-24-14570 lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 2470,70 eurot, millest 1809,91 eurot arvestati intressi katteks, 633,64 eurot krediidisumma katteks, 8,90 eurot lepingu haldustasu katteks, 10 eurot sissenõudekulu katteks, 8,18 eurot viivise katteks. Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 15.08.2024.
2.07.10.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 24.01.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 07.02.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja ilma põhjendava osata.
5.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
6.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
7.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
8.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu (RLS § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5). Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja tõendab lepingulise esindaja kulusid Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 26.09.2024 arvega nr 9363, millest nähtub et õigusabi tasu on 100 eurot (sh käibemaks 18,03 eurot). Hageja on esitanud 26.09.2024 maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on tasunud
2-24-14570 arve nr 9363 summas 100 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 81,97 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 1260 eurot ja lepingulise esindaja kulu 81,97 eurot, s.o kokku 1341,97 eurot.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
10.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.