Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1 Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxx Šxxxxxx esitas 05.08.2015. a kohtule hagiavalduse Ixx Hxxxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis 1⁄2 mõttelistes osades kinnistu maksumusega 24000 eurot, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte kooselu on lõppenud, hageja enam kinnistul asuvas elamus ei ela ning seetõttu soovib kaasomandi lõpetada. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu väärtusega 24000 eurot jääb kostja omandisse ja kostja hüvitab hagejale pool kinnistu väärtusest summas 12 000 eurot hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast alates (hageja positsioon I), või siis alternatiivselt lõpetatakse kinnistu kaasomand selle müümisega avalikul enampakkumisel, saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes osades, millest arvestatakse eelnevalt maha enampakkumisega seotud kulud (hageja positsioon II). Hageja taotleb, et kohus tuvastaks kostja kohustuse anda nõusolek ja asendada kohtuotsusega kõik IxxxxHxxxxxxxx vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud, millised on vajalikud kinnistu registriosa kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Nõue on esitatud AÕS § 76 lg.1, § 77 lg.2 alusel. Hageja põhjendab nõuet, et pooled ei ole saanud alates 2013.aastast kaasomandit ühiselt vallata, kasutada ega käsutada. Pooled olid vabaabielus ja hageja kolis ühisest elukohast xxxxxxxxxxxxx ära. Ka kostja ei ela majas. Kinnistu väärtus on kinnisvaraportaalide järgi 24000 eurot. Kostja ei ole varem olnud nõus kohtuväliselt kokkulepet sõlmima, kostja tegi ettepaneku kirjutada kinnistu poolte ühise poja nimele, mistõttu hageja on sunnitud kohtusse pöörduma kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi lõpetamise viiside põhjenduseks märgib hageja, et kinnistu jagamine reaalosadeks ei ole võimalik, hageja ei soovi maja ka enda ainuomandisse saada. Hageja töövõime on piiratud, ta ei tööta, tal on invaliidsus, mistõttu ei ole põhjendatud ka kinnistu müük kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja eelistus on kaasomand lõpetada positsiooniga I- jätta kinnistu kostja ainuomandisse, mõista kostjale välja tema osa rahas, s.o. 12000 eurot. Hageja positsioon II on müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada raha kaasomanike vahel võrdselt. Hageja taotles menetlusabi. Kohus määrusega 13.08.2015 määras hagejale menetlusabi, kohustades tasuma riigilõivu 300 eurot osade kaupa kuue kuu jooksul (tl.60-63). Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja vastus: Kostja vastas hagile 14.09.2015 (tl.67-69), hagi ei tunnistanud. Kostja esitas asjaolud: kinnistu ostmiseks sai tema oma vanematelt 5000 eurot, hageja ei panustanud raha

tehingusse. Hageja on kasutanud maja kostjaga manipuleerimiseks- lubas loobuda oma osast kinnistus kui kostja loobub isadusest ühise lapse suhtes. Kostja on maksnud hageja võlgasid. Hageja on majast ära viinud asju, s.h. asju, mis on kostja poolt soetatud pärast poolte kooselu lõppu. Hageja teatas, et talle ei ole maja vaja. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega ja kinnistu täies ulatuses kostja ainuomandisse jäämisega väärtuses 5000 eurot. Kostja ei nõustu rahalise kompensatsiooni maksmise kohustusega hagejale, kuna hageja poolt ei ole majavaldusesse panustatud ei rahalisi vahendeid, tööpanust ega meeldivat emotsiooni. Kostja on heauskselt tasunud hageja poolt tekitatud võlgasid 2500 eurot ja kostja on valmis neid võlgasid mitte tagasi nõudma ja jätma need hageja kaasomandiosa katteks. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja lisas tõendid selle kohta, et ta on saanud omavanematelt laenuks 5000 eurot maja ostmiseks (tl. 71,72). Kohus saatis 13.10.2015 pooltele kirja (tl.73-74), milles võttis kokku poolte seisukohad, märkides, et pooled on ühetaolisel seisukohal- et kinnisasi tuleks anda kostja ainuomandisse. Vaidlus keskendub kinnisasja väärtusele ja hagejale makstava hüvitise suurusele. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada oma seisukohad kostja poolt esitatud väidete kohta ja tõendid. Hageja esitas arvamuse 10.11.2015 (tl.81-86) ja hagi tagamise taotluse (tl.78-79). Hageja oma arvamuses eitab kõiki kostja poolt esitatud väiteid ja asjaolusid. Hageja ei tea, kas kostja vanemad andsid kostjale raha ja millisel eesmärgil. Ka hageja panustas kinnistu ostmisesse. Hageja soovib kinnistu eest 24000 euro tasumist tõendada vande all antavate ütlustega kohtuistungil. Muu hulgas esitas hageja kinnisvarabüroo Uus Maa poolt antud eksperthinnangu kinnistu turuväärtuse kohta- kinnistu turuväärtus on selle järgi 12000 eurot. Hageja eitab raha saamist kostjalt oma võlgade tasumiseks, hageja tasus oma võlad ise. Kostja väited laenude andmise kohta hagejale on paljasõnalised, hageja ei ole kostjalt abi saanud ja tal ei ole midagi kostjale tagastada. Kostjal ei ole nõuet hageja vastu summas 2500 eurot ja hageja ei ole nõus tasaarvestuse tegemisega. Kinnistu soetati 05.09.2012, seega oleksid igasugused nõuded seoses kinnistu soetamisega aegunud TsÜS § 146 lg.1 alusel (aegumistähtaeg kolm aastat). Kinnistu turuväärtus on 12000 eurot, seega kaasomandi jagamisel peaks hageja osa olema 6000 eurot ja kostja osa olema 6000 eurot. Hageja muudab oma nõuet, loobudes hagis esitatud esimesest alternatiivsest nõudest- kinnistu kaasomandi jagamisest selliselt, et kaasomand lõpetatakse ja kinnistu jääb kostja ainuomandisse. Hageja jääb teise alternatiivse nõude juurde ja soovib, et kaasomand lõpetataks kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdsetes osades. Muus osas jääb hageja varasemas hagis märgitu juurde. Hageja märgib oma menetluskulud: riigilõiv 300 eurot, ekspertiisitasu 300 eurot, hagi tagamise riigilõiv 50 eurot. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja esitab tõendid: kinnisvarabüroo Uus Maa hinnang kinnistu turuväärtusele (tl.87-106); tõend ekspertiisi maksumuse kohta (tl.108), maksekorraldused ja pangakonto väljavõtted (tl.109114) Mxxxx Šxxxxxxx (Kxxxxxxx) maksete kohta. Kohus jättis taotluse hagi tagamiseks rahuldamata (määrus 11.11.2015 tl.115-117). Kostja esitas vastuväite hagi muutmisele (tl. 122-123). Viitega TsMS § 376 lg.1 märgib kostja, et ta oli hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga nõus, mistõttu hagi muutmine ei ole otstarbekas ja kostja sellega ei nõustu.

Kohus pidas kohtuistungi 30.11.2015. Kostja esitas täiendava tõendina 16.04.2014.a. kohtuistungi protokolli (tl.129-130), tõendamaks, et hageja ei ole teadlik, milliste vahendite eest kinnistu soetati ja et hageja ei ole kinnistusse panustanud. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde- maja müüa ja raha jagada pooleks. Maja ostmisel lepiti kokku, et 50% saab hagejale ja 50% kostjale. Hageja ei soovinud, et tema ei oleks majas mitte keegi ja et maja on ainult mehe oma. Sellepärast lepiti nii kokku. Maja eest maksti tegelikult 24000 eurot, 12000 eurot maksis hageja ja ka kostja ilmselt 12000 eurot. Hageja on nõus, et kostja elab majas edasi, kui ta hageja osa välja ostab. Kostja leidis, et kaasomandi jagamise viis on põhjendatud- et maja jääb kostjale. Vajadusel maksab kostja hagejale kompensatsiooni, vaidlus on kompensatsiooni suuruse üle. Kostja soovib tugineda seltsingulepingule või esitada vastuhagi ja nõuda oma panustatud raha tagasi. Kostja panus maja ostmisel oli 100%, mitte 50 ́% ostuhinnast. Kostjal on nõue hageja vastu VÕS § 69 lg.3 alusel, kuna ollakse solidaarvõlgnikud selle ees, kes ostmiseks raha laenutas. Kostja tegi ettepaneku kompromissiks: kompensatsioon hagejale 5000 eurot, millest arvata maha kostja nõue 2500 eurot. Hageja ei ole sellise ettepanekuga nõus. Kohus andis pooltele aja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks. Pooled kompromissile ei jõudnud. Kohtuistungil 14.12.2015 kuulas kohus kostja taotlusel tunnistaja Lxxxx Kxxxxxxxxx. Hageja jäi nõude juurde võtta kinnistu hinna aluseks eksperdi poolt hinnatud 12000 eurot. Hageja soovib sellest poole ulatuses kompensatsiooni, s.o. 6000 eurot ja kompensatsioonisumma vähendamisega ei nõustu. Hageja soovib kohe summa kätte saada, ositimaksmisega nõus ei ole ja on nõus, kui kostjale määratakse tasumiseks tähtaeg. Kostja palub kinnistu jätta kostja omandisse ja kompensatsiooni väljamõistmisel panna kostja kohustuseks maksta hagejale välja 3500 eurot. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et maja ostuks pooltel raha puudus ja et raha andis tunnistaja. Kostja palub kompensatsiooni maksmine ajatada aasta peale.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära hageja, kostja ja tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ja poolte esitatud kirjalikke seisukohti, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tegi tõendite uurimise alusel kindlaks järgmised faktilised asjaolud: 1)Mxxxx Šxxxxxx (endine Kxxxxxxx, tõend nime muutmise kohta tl.22) ja Ixxx Hxxxxxxx kaasomandisse kuulub kinnistu registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.21), kummagi kaasomaniku osa on 1⁄2 kaasomandist; 2)kinnistu omandati poolte kaasomandisse 05.09.2012.a. kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel (leping tl.9-20), kus OSTJA 1 ehk Mxxxx Kxxxxxxxx kaasomandisse ostetakse 1⁄2 lepinguesemest ja OSTJA 2 ehk IxxxxHxxxxxxxxkaasomandisse ostetakse 1⁄2 lepinguesemest (lepingu p.3). Lepingu esemeks on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx. Lepingu ese müüakse hinnaga 5000 eurot, ostjad on müügihinna täielikult tasunud sularahas. Müüjad ja ostjad on omandi üleandmises kokku leppinud ja ostjad avaldavad soovi teha vastavad kanded kinnistusraamatusse- kaasomanikena MxxxxxKxxxxxxx üks kahendik mõttelist osa kinnistust ja xxxx Hxxxxxx üks kahendik mõttelist osa kinnistust (lepingu p.6).

3)Lxxxx Kxxxxxxxxxandis maja ostmiseks raha 5000 eurot augustis 2012.a.. Raha anti üle sularahas tunnistaja kodus. Pabereid selle kohta ei tehtud. Raha küsima tuli Ixxx ja Mxxxx palus, et maja on lapselapse jaoks ja siis tunnistaja andis raha. Ixxxx ja Mxxxxx rääkisid, et kui raha saavad, siis koos maksavad tagasi. Ka aastal 2013 andis tunnistaja Ixxxxx raha Mxxxx jaoks 1000 eurot ja teisel korral 1500 eurot. Mxxxxx olid probleemid ja poeg palus, et aitaks. Oli vaja aidata, poeg elas Mxxxxxx koos. Aidati, kuna poeg ja Mxxxx elasid koos ja tunnistaja lootis sellest paremat. Sellised raha andmisega seonduvad faktilised asjaolud on tõendatud tunnistaja ütlustega kohtuistungil 14.12.2015. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja ei ole alust neis kahelda. 4)kinnistu turuväärtus vaidluse lahendamise ajal ehk sügisel 2015.a. on 12000 eurot. Selle kohta on esitatud kinnisvarabüroo Uus Maa hinnang tl.87-106. Uuritud kirjalikud tõendid, hageja ja kostja kirjalikud ja suulised väited ja tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja ja kostja ühiselt tegutsedes ja ühise tahte alusel omandasid kaasomandisse kinnisasja, sõlmitud tehinguga määrati kummagi kaasomaniku kaasomandi osa suurus- 1⁄2 kaasomandist. Samad uuritud tõendid tõendavad ka kaasomandi omandamise ühist eesmärkiühise pere ja lapse kasvatamise vajadusteks. AÕS § 77 lg.1 sätestab: Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 71 lg.2 sätestab: Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Võttes aluseks kaasomanike osade suurused ühises asjas, on kummalgi kaasomanikul kaasomandi lõpetamisel õigus 1⁄2 osale kaasomandist. Alates kostja esmasest vastusest hagile ei ole vaidlust selles, et kaasomand tuleb lõpetada, jättes kaasomandiks oleva kinnistu kostja Ixxx Hxxxxxxx ainuomandisse. Hageja on sellise kaasomandi lõpetamise viisi esitanud hagis esimese eelistusena ja sellise soovi on esitanud ka kostja. Kuna kostja on esimeses vastuses hagile teatanud, et ta soovib kaasomandis oleva kinnistu jätmist tema ainuomandisse ehk nagu pakkus hageja, on kaasomanikud saavutanud kaasomandi jagamise viisis kokkuleppe (AÕS § 77 lg.1) ja puudub vajadus kohtul lahendada vaidlus kaasomandi jagamise viisi üle (nagu näeb ette AÕS § 77 lg.2). Kuna pooled on saavutanud kaasomandi jagamise viisis kokkuleppe, kohus on sellest pooltele kirjas teatanud (tl.73), ei ole alust käsitleda hagi muutmist. Otsustades lõpetada kaasomandi viisil, et see jäetakse ühe kaasomanikule, tuleb sellele kaasomanikule panna kohustus maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas.

Võttes aluseks poolte ühetaolise seisukoha, tuleb seni kaasomandis olev kinnistuxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jätta Ixxx Hxxxxxxx ainuomandisse. Teisele kaasomanikule- Mxxxx Sxxxxxxxx tuleb välja maksta tema osa rahas. Asjas on esitatud kolm erinevat kinnistu võimalikku hinda: 5000 eurot kui müügihind (lepingu p.4 tl.13), 24000 eurot kui hageja poolt hagis märgitud hind ja 12000 eurot kui hageja poolt esitatud muudetud hind (tl.82). Hageja jääb selle hinna juurde ka kohtuvaidluses. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamisel tuleb kinnistu turuväärtuseks lugeda 12000 eurot. Kinnistu turuväärtus on määratud pädeva hindaja poolt, kasutades selleks kohast hindamismetoodikat, võrdlusi muudes tehingutes kujunenud hindadega. Selle hinnaga on nõustunud nii hageja kui kostja. Seega tuleb lähtuda asjaolust, et kummagi kaasomaniku osa väärtus kaasomandis kaasomandi lõpetamise ajal on 6000 eurot. Poolte esitatud asjaolud ja uuritud tõendid näitavad, et kummagi kaasomaniku osa suurus (1/2) nende ühises omandis ei tulene selle kaasomaniku poolt tehingusse panustatud summa suurusest. S.t., et kummagi kaasomaniku osa suurus ei ole seotud tema poolt kaasomandi ostmiseks panustatud summaga. Ehkki hageja on esitanud väiteid, et nii hageja kui ka kostja kogusid raha ja panustasid mõlemad kinnistu ostmisesse (kokku 24000 eurot), ei kinnita sellist rahalist panustamist teine kaasomanik kostja. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et pooltel endil puudus raha kinnistu ostmiseks. Raha kinnistu ostmiseks saadi tunnistajalt. Sama seisukoha on esitanud kostja. Tunnistajalt raha andmise motiiviks oli aidata poja peret lapselapse huvides maja ostmisel. Sellist kaasomandi loomise motiivi- pooled kasvatasid ühist last ja neil oli ühine tahe ühisvara loomiseks kestval eesmärgil- märgib ka hageja oma arvamuses tl.82. Kuna kummagi kaasomaniku osa suuruse kujunemise aluseks ei olnud mitte tema poolt panustatud ostusumma, vaid muud tegurid, puudub vajadus lõplikult kindlaks teha, kas kinnistu osteti 5000 euro eest (nagu on märgitud müügilepingus), 24000 euro eest (nagu väidab hageja) või mõne muu summa eest. Kostja taotleb, et hagejale makstavat kompensatsiooni vähendataks 2500 euro võrra. Kostja esitab selle kohta kahesuguseid põhjendusi: esmalt, et kinnistu osteti laenatud 5000 euro eest, millest hageja tagasimaksekohustus on 2500 eurot ja teisalt, et kostja on laenanud hageja tarbeks veel 2500 eurot aastal 2013 erinevate võlgade tasumiseks. Kostja soovib tasaarvestuse tegemist 2500 euro ulatuses. Kohus leiab, et tasaarvestuse tegemine hagejale väljamakstava kompensatsiooni ja laenatud summa 2500 eurot vahel ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 197 lg.1 sätestab: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Ixxx Hxxxxxxxx on kohustus maksta hagejale välja kompensatsioon hageja kaasomandi osa väärtuses ehk 6000 eurot. Tasaarvestuse võimalikkuseks peab olema I. Hxxxxxxxx hageja vastu rahaline nõue. Kohus on seisukohal, et rahalise nõude olemasolu kostjal hageja vastu ei ole tõendatud.

Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et pooled oleksid omavahel sõlminud võlaõiguslikke kokkuleppeid või lepinguid kinnistu omandamiseks raha saamise kohta, kinnistu ostmiseks kasutatud vahendite saamise kohta või kummagi poole kohustuste kohta kinnistu omandamiseks kasutatud vahendite suhtes. Hageja väitel jagati maja 50% ja 50%, et maja ei oleks ainult mehe oma ja et ka hageja oleks majas keegi. Põhimõtteliselt sama kinnitab ka kostja (tl.67)koos otsustati soetada perekonnale oma elamine. Ka tunnistaja L.Kxxxxxxxxxütlused tõendavad raha andmist Ixxx ja Mxxxxxkooselu ja ühise lapse pärast. Sellised tõendid tõendavad, et hageja on kinnistu kaasomanik 1⁄2 ulatuses mitte seepärast, et hagejale on kuulunud pool kinnistu ostmiseks kasutatud vahenditest, vaid hagejal ja kostjal ühise lapse olemasolu ja ühise kooselu tõttu. Ehkki kohus loeb tõendatuks, et tunnistaja L.Kxxxxxxxx andis 5000 eurot maja ostmiseks, ei saa lugeda tõendatuks selle raha andmist laenuna või muul viisil MaxxxxŠxxxxxxx lasuva tagasimaksekohustusena. Raha andmisel ei ole lepitud kokku, kas raha makstakse tagasi, kes raha tagasi maksab, millal maksab ja millised on maksetingimused. Tunnistaja ütlus oli selle kohta „kui saavad, siis maksavad“. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et raha andmisel oli tegemist panusega oma lapselapse ja poja pere heaks. Seetõttu ei saa lugeda, et Mxxxx Šxxxxxxx on maja ostmisel kasutatud 5000 euro (või sellest pooles ulatuses, s.o. 2500 euro näol) näol võlaõiguslik kohustus IxxxxHxxxxxxxx ees. Puutuvalt selle nõude tasaarvestamise õigusesse märgib kohus, et ehkki raha maja ostmiseks anti tunnistaja poolt augustis 2012.a., ei ole sellekohast tagasinõuet hagejale varem esitatud. Ka selline asjaolu viitab, et maja ostmiseks antud raha tagasinõudmise kavatsust ega kokkulepet ei ole varasemalt olnud ja see tagasinõue on päevakorrale kerkinud käesoleva hagi menetlemise käigus. Hageja hinnangul on tasaarvestatav nõue aegunud TsÜS § 146 lg.1 alusel (tl.84). Kohtu hinnangul ei ole ka varem olnud alust sellist nõuet esitada ja tasaarvestada, mistõttu ei ole vajalik käsitada ka tasaarvestatava nõude aegumise küsimust (VÕS § 200 lg.2: nõude võib tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist). Kostja esitas tõendina teises kohtumenetluses (Kxxxx Hxxxxxxxx hagi xxxx Hxxxxxxx vastu elatise nõudes) koostatud kohtuistungi protokolli (tl. 129- 130). Ka selles protokollis kajastub, et maja ostmine on toimunud lapse kasvatamise ja ühise pere huvides. Ka see tõend tõendab, et kinnistu ostmine kaasomandisse toimus ühise pere ja lapse kasvatamise huvides, s.t. mittevaralistel alustel, see ei olnud hagejal ja kostjal võlaõiguslikult kokku lepitud projekt. Asjas ei ole esitatud vastuväiteid hageja seletusele, et hageja on panustanud lapse kasvatamisse ja sellega osalenud ühistes eesmärkides. Ehkki hageja on lahkunud kostja juurest koos lapsega aastal 2013, laps kasvab hageja juures ja ühist peret ei ole, ei anna see alust esitada tagasinõudeid hageja vastu kui selle kohta varasemad kokkulepped puuduvad. Kostja eelistungil on küll viidanud, et ta soovib tugineda seltsingulepingule või esitada vastuhagi, kuid seltsingulepingu kohta sisulisi põhjendusi ei esitatud. Tunnistaja ütlused tõendavad, et kostja on küsinud ja saanud tunnistajalt raha 2500 eurot Mxxxx (s.t. hageja) jaoks 2013.a. suvel. Kohus on seisukohal, et ka selle raha tagasinõudmiseks puudub õiguslik alus. Kostja on andnud seletuse ja nähtub ka varasema kohtuistungi protokollist (tl.130), et kostja abistas hagejat eesmärgiga, et hageja tuleks koju tagasi. Hageja tuligi koos pojaga tagasi ja siis mingi aja pärast lahkus.

Sellised asjaolud osutavad, et ka 2013.a. suvel hagejale antud raha ei ole antud võlaõigusliku lepingu (näiteks laenulepingu) alusel ja puuduvad kokkulepped selle raha tagasinõudmise kohta. Kuna kostjal puudub tasaarvestatav nõue hageja vastu, ei ole alust tasaarvestuse teostamiseks ja selle arvel hagejale väljamakstava kompensatsioonisumma vähendamiseks. Hagejale kuulub välja maksmisele pool kaasomandis oleva kinnistu turuväärtusest ehk 6000 eurot. Hageja soovib kogu summa saada kätte korraga, kuid on nõus kostjale tähtaja määramisega. Kostja soovib kohustuse täitmise määramist ositi aasta jooksul. Sellega on kostja esitanud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise nõude TsMS § 445 lg.1 alusel. Kohus leiab, et otsuse täitmise viisi ja tähtaja kindlaksmääramine on põhjendatud, arvestades väljamakstava kompensatsioonisumma suurust. Kostjale tuleb jätta aega oma kohustuse täitmiseks ja selleks võimaluste leidmiseks. Seetõttu määrab kohus kompensatsioonisumma väljamaksmiseks tähtaja kuus kuud. Hageja on taotlenud tuvastada Ixxx Hxxxxxxx kohustus anda nõusolek ja asendada kohtuotsusega Ixxx Hxxxxxxx kõik vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud, mis on vajalikud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatus kannete tegemiseks. Kohus märgib selle taotluse kohta, et kohtuotsuse resolutsioonis saab kajastatud kaasomandi lõpetamine ja kinnistu jäämine xxxx Hxxxxxxx ainuomandisse. Sellise kohtuotsuse resolutsiooni alusel on võimalik teha kinnistusraamatusse vastav kanne Kinnistusraamatuseaduse § 35 lg.1 p.3 alusel. Lisaks sellele: kuna kinnisasi jääb kostja ainuomandisse, on puudutatud isikuks, kelle õigust kanne kahjustaks (ja kelle nõusolekud oleksid vajalikud KRS § 341 järgi), hageja ise. Vajadusel on hagejal võimalus need nõusolekud anda. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja esitas menetluskulude nimekirja: kulud õigusabiteenusele 500 eurot (koos käibemaksuga), teenuse hind 100 eurot tund, ajakulu- viis tundi. Hageja menetluskulude nimekiri sisaldub täiendavas arvamuses tl.85- riigilõiv 300 eurot, eksperthinnangu tasu 300 eurot ja riigilõiv hagi tagamiselt 50 eurot, kokku 650 eurot. Käesolevaks ajaks on hagejal riigilõivust tegelikult makstud 250 eurot (väljavõte KIS-ist 5.01.2016.) ja tasuda on ühel korral veel 50 eurot. Kuna kohus jättis hagi tagamata, jääb hagi tagamiselt makstud riigilõiv 50 eurot hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleva hagi menetlemise kulud on kogu ulatuses põhjendatud jätta poolte endi kanda. Põhjuseks on esmalt asjaolu, et kostja on kohe hagi olulises osas õigeks võtnud – kaasomandi lõpetamise viisi üle ei olnud pooltel vaidlust. Sellisele alusele tuginedes oli olemas eeldus saavutada asjas kohtuväline tulemus. Teiseks on kostjal kohustus hageja ees maksta

välja kompensatsioonisumma. Sellises olukorras on ebamõistlik panna kostjale menetluskulude hüvitamise kohustus. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.