Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (vastustajad): XX (isikukood XXXXXXXXXX) ja YY (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja (apellant): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX ja YY apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ja võtta tsiviilasja materjalide juurde XX kirjavahetus kostjaga ning fotod kostja instagrammilehelt. Ülejäänud tõendid jätta vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 09.12.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Harju Maakohtu 09.12.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja alates 10.12.2020 igakuise elatise 150 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja perioodi 07.05.2020 kuni 09.12.2020 eest kummagi hageja kasuks 900 eurot.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
5.Rahuldada XX ja YY taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata QQ poolt solidaarselt XX-le ja YYl-e hüvitatavateks menetluskuludeks 10 eurot ning mõista QQ-lt 10 eurot solidaarselt XX ja YY kasuks välja.
2-20-6693 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX ja YY esitasid 07.05.2020 hagi, milles palusid tuvastada hagejate põlvnemine QQ-st ja välja mõista kostjalt igakuine elatis seaduses sätestatud minimaalses määras alates 07.05.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise võlgnevus perioodi eest alates 07.05.2019 kuni 06.05.2020 summas 6395,96 eurot.
2.Hagejate sünnitõendil puudub märge isa kohta, kostja on nende bioloogiline vanem ning seetõttu tuleb tuvastada hagejate põlvnemine kostjast. Kostja on olnud kogu aeg teadlik, et on hagejate vanem. Kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust ning seetõttu tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 07.05.2019. Hageja I igakuised kulutused on 670 eurot ja hageja II igakuised kulutused on 680 eurot, kokku vähemalt 1350 eurot. Kostjal on vara, mille arvelt oma ülalpidamiskohustust täita, ta on menetluse käigus varjanud oma varalist olukorda, tal on võimalik teenida lisatulu, mida kostja ei tee. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas hagi põlvnemise tuvastamise osas. Elatise nõudele vaidles kostja vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kaotas ta töö ning tervislik seisund ei võimalda tal leida erialast tööd. Kostja töösuhe X OÜ-ga lõppes juulis 2020. Kostjale on määratud osaline töövõime kaotus kuni 08.09.2022 ning tema sissetulekuks on Eesti Töötukassas saadav toetus 412 - 444 eurot kuus. Kostja on Võrus asuva kinnistu omanik, mille kinkisid talle tema vanavanemad ja ta elab seal koos vanavanematega. Kostja omandis on sõiduauto Ford, mis on sisuliselt amortiseerunud ning tema kasutuses on liisingulepingu alusel sõiduauto Volkswagen, mille tasumisel aitavad tema vanavanemad. Kostja on nõus tasuma elatist 150 eurot kuus. Menetluse edasine käik
4.Maakohus rahuldas 03.08.2020 osaotsusega hagi põlvnemise osas ning tuvastas, et hagejad põlvnevad kostjast. Otsus jõustus 05.09.2020. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagid osaliselt. Kohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks perioodi 07.05.2020-09.12.2020 eest välja elatise summas 1771,40 eurot ning alates 10.12.2020 igakuiselt seadusega sätestatud elatise minimaalses määras kuni 01.04.2025 ehk täisealiseks
2-20-6693 saamiseni. Hagejate nõude elatise võlgnevuse saamiseks summas 6395,96 eurot jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
6.Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Ehkki hagejate igakuiste kulude suuruseks on märgitud hagis 670 ja 680 eurot, ei ole vajadust hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust kindlaks teha, kuna hagejad on esitanud nõude seaduses sätestatud minimaalses ulatuses elatise saamiseks.
7.Erandina saab alla seaduses sätestatud elatise alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kohustus tõendada asjaolu, et tema varaline olukord ei võimalda objektiivsetel asjaoludel anda lastele ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalses ulatuses. Kostja on menetluses esitanud vastuolulisi väiteid oma varalise seisu kohta. Ta on väitnud, et on töötu ning elab koos vanavanematega Võrus ning see kinnistu on tema ainus elukoht. Samuti on kostja väitnud, et ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu töötada. Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et kostja kasutab Tallinnas asuvat tööandja eluruumi ja töötab kullerina osalise tööajaga. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sõidab ringi mööda Eestit ning viibib aeg-ajalt ka Soome Vabariigis. Kostja maksed on tehtud regulaarselt Tallinnas ja Võrus, millest saab järeldada, et kostjal on olemas elu- või viibimiskoht mõlemas linnas. Kostja vastuväited ei ole omavahel kooskõlas ning seetõttu ei ole kostja tõendid ja väited ka usutavad. Seetõttu ei ole tõendatud ka kostja väited selle kohta, et tal puudub objektiivselt võimalus oma lapsi ülal pidada seadusega sätestatud minimaalses määras.
8.Kuna kostja sai teada oma ülalpidamiskohustusest põlvnemise nõude esitamisega ei ole õigustatud hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas enne hagi esitamist. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise 150 eurot ületavas osas. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis 150 eurot. Samuti palub kostja vähendada mõlemale hagejale ajavahemiku 07.05.2020-09.12.2020 eest väljamõistetava elatise suurust kuni 900 euroni.
10.Maakohus on jätnud tuvastama asjas tähtsust omavad asjaolud ning on osad asjaolud ebaõigesti tuvastanud. Maakohus ei ole arvestanud kostja tõendit, millest nähtuvalt on kostjale määratud osaline töövõime kaotus kuni 08.09.2022. Seega ei saa kostja täie koormusega tööd teha. Kostja teeb osalise tööajaga tööd, saades selle võrra ka vähem palka, kui ta saaks seda täie koormusega töötades. Täna puudub kostjal töökoht, sest vigastustest tulenevalt ei saa ta hetkel üldse tööd teha.
11.Kostja vaidles maakohtus hagejate kuludele vastu. Hagejatega seotud kulude hulka on arvestatud sõiduauto kasutus 60 eurot kuus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ja kuhu sõidetakse sellises suures summas. Lastele on Tallinna linnas transport tasuta Kulutused eluasemele ja kommunaalmaksetele, riietele ja jalanõudele on samuti ilmselgelt üle paisutatud. Osaliselt ei nõustu kostja hagejate kuludega ka toidu, side ja tervishoiu osas. Mõlema hageja tegelikud kulud kuus on umbes 315- 340 eurot. Kohus on jätnud arvesse võtmata Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud
2-20-6693 uuringu, mis kinnitab üheselt, et tegelikud ja vajalikud igakuised kulud ühele lapsele on hetkel 342 eurot. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud Perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mis peaks mai kuus jõustuma.
12.Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata hagejatele makstavaid peretoetuseid. Hagejad saavad igakuiselt riiklikku toetust summas 60 eurot. Kohus oleks nimetatud summa pidanud vähemalt poole ulatuses väljamõistetavast elatisest maha võtma. Vastustajate seisukoht
13.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja alates 10.12.2020 igakuise elatise 150 eurot kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja perioodi 07.05.2020 kuni 09.12.2020 eest kummagi hageja kasuks 900 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
16.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hagejate 08.02.2021 menetlusdokumendile lisatud täiendavate tõendite osas. Hagejad soovivad täiendavate tõenditega tõendada asjaolu, et kostja elab ja töötab Inglismaal ning tal on Eestis piisavalt vara. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seetõttu ei ole põhjendatud võtta vastu hagejate poolt esitatud kinnistusraamatu ja maakatastri väljavõtteid. Neid tõendeid oli hagejatel võimalik esitada ka maakohtus. Küll aga tuleb vastu võtta hagejate poolt esitatud hageja I kirjavahetuse kostjaga ja fotod kostja instagrammilehelt. Nimetatud tõendid on saanud hagejatele kättesaadavaks pärast maakohtu otsuse tegemist.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebapiisavalt põhjendanud PKS § 102 sätestatud aluste puudumist elatise vähendamiseks. Selline minetus ei ole põhjustanud aga ebaõiget kohtulahendit ning ringkonnakohus parandab maakohtu vea ja esitab puuduolevad põhjendused. Ülejäänud osas vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub nende esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
18.Maakohus on põhjendanud elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära välja mõistmata jätmist sellega, et kostja on menetluses esitanud vastuolulisi väiteid oma varalise seisu kohta.
2-20-6693 Ringkonnakohus nõustub sellega, kuid lisaks oleks maakohus pidanud hindama, kas kostja osaline töövõimetus annab aluse PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi elatise alammäärast väiksema elatise välja mõistmiseks. Lisaks ei ole maakohus käsitlenud kostja väidet peretoetuste maksmise kohta hagejatele ja sellest tulenevalt elatise vähendamise vajalikkust.
19.PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 9.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja on põhjendanud enda halba majanduslikku olukorda sellega, et ta on osalise töövõimega ja ei oma seetõttu piisavat sissetulekut. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-1907, p 12). Kostja on esitanud oma osalise töövõime tõendamiseks Eesti Töötukassa 28.09.2020 otsuse, mille kohaselt on kostjale määratud osaline töövõime kestusega kuni 08.09.2022 (tl 142). Selles otsuses ei ole aga kolleegiumi hinnangul märgitud, millest on kostjal osaline töövõime põhjustatud. Sellest tõendist ei saa seega teha järeldust selle kohta, et kostja võimalused ükskõik millist tööd leida ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut saada oleks piiratud. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi muud tõendit selle kohta, et kostjal sellised võimalused tulenevalt enda tervislikust seisundist puuduvad. Asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on kostja töökohta omanud ja omab seda ka käesoleval ajal. Tulenevalt kostja enda maakohtus esitatud väidetest töötas kostja Eestis kullerina, samuti on hagejad esitanud tõendid selle kohta, et kostja töötab Inglismaal sõidukite kullerina (tl 192-197). Töövõime osaline kaotus iseenesest ei ole määravaks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, vaid selleks aluseks saab olla vanema võimetus teenida ülalpidamise kohustuse täitmiseks piisavas ulatuses sissetulekut. Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Selliseid asjaolusid, millest tulenevalt järeldada, et kostja elatist maksta ei suuda, käesolevas asjas esile toodud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu.
20.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei ole hagejatel vajalik enda vajadusi ega nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Hagejad esitasid nõude elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega eeldatakse, et lapse vajadused vastavad kahekordsele miinimumelatisele ja tegemist on ülalpidamiseks vajalike põhivajadustega. Hagejad on need esile toonud ja kostja on saanud võimaluse vastuväited esitada ning neid vastuväiteid tõendada. Kostja pole tõendanud, et hageja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimummäär. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited hagejate kulutuste põhjendamatuse kohta. Samuti on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et maakohus on jätnud
2-20-6693 arvesse võtmata Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu ning Perekonnaseaduse muutmise eelnõu. Kohus peab elatise nõude lahendamisel lähtuma kehtivast seadusest. Kehtivas õiguses on lapse ülalpidamise nõude suurus sätestatud PKS §-s 99. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Seega ei saa kehtiva õiguse järgi üldjuhul elatist mõista välja väiksemana kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Riigikohus on küll mitmes lahendis viidanud RAKE uuringutes toodud lapse vajaduste suurusele ja selle arvestamise võimalusele, kuid seda olukorras, kus lapse vajadused on väiksemad mastaabisäästu tõttu (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 15). Üksnes RAKE uuringu alusel pole aga võimalik elatist välja mõista väiksemana kui seaduses sätestatud minimaalne määr.
21.Kuna asjaolusid, millega koostoimes saaks peretoetuste maksmist arvesse võtta, käesolevas asjas tuvastatud ei ole, ei saa kohus peretoetuste võrra elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära vähendada.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastustajad vastasid 17.06.2021 ringkonnakohtule, et on kandnud apellatsioonimenetluses kulusid summas 10 eurot, mis on tasutud 4 tunni ulatuses õigusabi osutamise eest. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamisel on vastustajaid esindanud jurist Alla Žulinskaja. Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aega ja tasutud summa suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega rahuldab ringkonnakohus vastustajate taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 10 eurot (käibemaksu ei lisandu). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.