S. P. `e hagi Antsla vald vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
hagist loobumise vastuvõtmine ning asja menetluse lõpetamine
Pooled ja nende esindajad
Hageja: S. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reg. nr. xxxxxxxx, e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S. P. ́e hagist loobumine.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-14914.
3.Tühistada 27.01.2016 määratud istungiaeg. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine hagi tagamise tühistamise peale peatab määruse täitmise ( TsMS § 390 lg 2). Asjaolud 1.Tööinspekstsiooni Töövaidluskomisjoni 26.08.2015 otsusega 4-1/1417 rahuldati S. P. e avaldus Antsla Gümnaasiumi vastu osaliselt.
Töövailuskomisjoni otsusega tuvastati, et pooltevaheline tööleping ei ole lõppenud TLS §88 lg 1 p 5 alusel, tööleping lõpetati TLS § 107 lg 2 alusel 16.09.2015. Tööandjalt mõisteti S. P. e kasuks välja hüvitis kogusummas 6 315,05 eurot bruto sh 2 767,92 eurot kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ja 3 547,13 eurot saamata töötasu, millest tööandja peab kinni pidama seadusega ettenähtud maksud ja maksed (tl 6-13).
2.Tööandja esitas 06.10.2015 kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses (tl 35).
3.S. P. esitas 22.12.2015 kohtule avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja on hagejaks sundkorras, keskmise palgaga füüsiline isik, kohtumenetluse algatajaks on piisavalt rahalisi vahendeid omav kohalik omavalitsus. Arvestades hageja vanust ja tervislikku seisundit, eelarveliste vahendite puudumist, menetlusega seonduvat aja – ja närvikulu, ei pea hageja kohtumenetluses osalemist enam võimalikuks. Praegusse töökohta tuleb sõita igal tööpäeval 35 km kaugusele, on liialt hõivatud ja pikale venida toetav kohtumenetlus (kolm kohtuastet) häiriks tööle pühendumist. Hageja kinnitab, et on teadlik, et seoses hagist loobumisega töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu. Hageja leiab, et menetluskulud oleks antud asjas õiglane ja mõistlik jätta poolte endi kanda. Juriidilise isiku menetluskulude hageja kanda jätmine seoses hagist loobumisega oleks äärmiselt ebaõiglane, sest antud juhul ei ole hageja menetluse algatajaks.
4.Antsla vald teatas vastuses kohtule, et nõustub hageja taotlusega hagimenetluse lõpetamiseks, kuid ei nõustu menetluskulude nõudest loobumisega. Hagist loobumine on hageja vaba tahe ning loobumise põhjendused ei oma menetluslikus mõttes mingit tähtsust. Hageja poolt kostja rahaliste vahenditele viitamine ei ole asjakohane, sest ka vald peab rahalisi vahendeid kasutama ratsionaalselt. Kostja on tasunud lepingulisele esindaja 600 eurot ja TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud juhul, kui hageja loobub hagist. 4.1 Hagejalt menetluskulude väljamõistmine ei ole ülekohtune. Kostja pakkus juba töövaidluses hagejale kompromissi, kuid hageja sellega ei nõustunud, vaid jätkas nõuete esitamist. Kostja pidi ennast hageja alusetult esitatud hüvitise nõuete eest kaitsma ja kuna kostjal endal puudus kompetents, tuli kasutada lepingulise esindaja abi. Kostja tegevuseks ei ole õigusvaidluste pidamine ja sellepärast on lepingulise esindaja tasu nõue põhjendatud. Kompromissi tagasilükkamisel pidi hageja aru saam, et vaidlus ei lõpe töövaidluskomisjonis ja menetluse jätkamine on küllatki kulukas. Kostja vähendab hageja poolt hüvitamisele kuuluvat menetluskulu poole võrra ja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 300 eurot. Antsla valla lepingulise esindaja menetluskulu 5,75 tunni eest on 300 eurot (arvestuslik tunnitasu 52,17 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED
5.TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 2 (4)
Tulenevalt TsMS §-st 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega on hagejal õigus hagist loobuda, kohus võib menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata.
6.Kohus leiab, et hageja loobumine hagist avalduses esitatud asjaoludel ei riku olulist avalikku huvi. Kohus möönab, et hageja viited rahaliste vahendite puudumisele võivad olla küll õigusmõistmisele juurdepääsu takistavateks asjaoludeks, samas nähtub toimiku materjalidest, et kohtumenetluses on hageja kasutanud juristi abi, seega ilmselgelt on hagejale olnud teada ka võimalus riigi õigusabi taotlemiseks. Ka viited enda tervisele ja kohtumenetlusega kaasnevale ajakulule võivad olla tõesed, kuid need asjaolud ei välista kohtu poolt hagist loobumise vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud loobumine hagist vastu võtta kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning tsiviilasjas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.
7.TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
8.Kohus on määranud antud tsiviilasja istungi 27.01.2016. TsMS § 352 lg 1 järgi võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja nimetatud põhjusel tuleb määratud instungiaeg tühistada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist pooles ulatus so 300 euro suuruses summas. Hageja on leidnud, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest hagejalt menetluskulude väljamõistmine seoses hagist loobumisega oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtupraktikas on selgitatud, et TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu, kuna asjas ei tehtud otsust. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1), (vt RKTKo nr 3-2-1-63-11 p-d 13,14). Kohus leiab, et S. P. ele ei saa ette heita kostja märgitud asjaolu, et ta ei nõustunud töövaidluse ajal kompromissiga vaid esitas taotlusi seoses hüvitise saamisega. Olukorda, kus isik kaitseb oma õigusi oma parema äranägemise järgi ei saa olla asjaoluks, mis tooks kaasa vastaspoole menetluskulude kandmise. Samas tuleb nõustuda hageja väidetega selles osas, et kohtumenetluses on ta hagejaks nn sundkorras, samuti seda, et on 61 aastane ja tema tervislik seisund ei võimaldada pikka kohtumenetlust.
3 (4)
9.Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda, sest hagejalt menetluskulude väljamõistmine oleks nii ebaõiglane kui ka ebamõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.