Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

mõttes.

liitumislepingud nr 1916814 ja nr 2097048 ning 29.07.2012 ja 17.10.2012 sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingud lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 29.07.2012 ja 17.10.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2005967586 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Arve nr 2005967586 kohaselt on käsitlustasu 127.82 eurot. Kohtu hinnangul on tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise või järelmaksu summade mittetähtaegse tasumise korral kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, tarbijat ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kuna käsitlustasu 127.82 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 1037.95 eurot (1165.77-127.82 = 1037.95). Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et rahuldades hagi osaliselt ca 94% ulatuses nõudest, on põhjendatud jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 889.12 euro hüvitamiseks, sh õigusabikulu 639.12 eurot väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 75 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 305.50 eurot (94% 325 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 305.50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.