Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt kuulub kostjale korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxreaalosana korter nr 18. Alates 20.01.2011. a ei ole kostja tasunud korteriomandi majandamise kulude eest. Hageja elamu valitsejana nõuab korteriomanike nimel kostjalt majandamise kulude võlga 21.05.2015. a seisuga summas 6351,85 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla korteriomandi majandamise kulude eest summas 6351,85 eurot. Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg.1 alusel, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kostja sai kohtu määruse kätte AET kaudu isiklikult 28.10.2015.a. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 450 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv summas 190,56 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 259,44 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ning seega saab lugeda nimetatud menetluskulu põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud 2 (3)

kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.