Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-10795
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
J. Ž. hagi Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses (Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) taotlus J. Ž. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1094)
Hagihind
139,09 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
J. Ž. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) (RK xxx, Kooli 2, 41595 Jõhvi; epost: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
Silver Peepmaa [email protected])
(e-post:
Rahuldada J. Ž. hagi osaliselt.
Jätta rahuldamata J. Ž. nõue sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
3.1 Poolte vahel 01.09.2009.a. sõlmitud töölepingu nr 37-2009 p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Hageja asus tööle füüsikaõpetajana. Lepingu punktist 4.3 tulenevalt võis tööandja maksta töötajale tulemustasu vastavalt töötulemustele ning lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete eest. 02.01.2014 sõlmisid pooled töölepingu nr 8042014, mille p 13.9 kohaselt on sõlmitud lepingus ette nähtud kõik tingimused ning lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid ei loeta lepingu osaks. Kostja leiab, et uue lepingu sõlmimisega tunnistasid pooled kehtetuks poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 37-2009. 2014.a sõlmitud töölepingu p 9.2 kohaselt võis tööandja maksta lisatasu. Analoogilised lepingud sõlmisid pooled 01.09.2014, 02.01.2015.a. Kostja tunnistab, et alates jaanuarist 2014 kuni märtsini 2015 maksis kostja hagejale lisatasu 30% põhipalgast. Alates 2015. a aprillist lisatasu ei makstud. 3.2 Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest eritingimustes. Kuni detsembrini 2013.a arvestati hagejale tõepoolest töötasu koefitsendiga 1,3 seoses töötamisega Viru Vanglas. Alates 2014.a jaanuarist pooled koefitsenti enam ei kohaldanud. Kuna hageja õigusaktides sätestatud korras töölepingu olulise tingimuse muudatust ei vaidlustanud, tähendab see kostja arvates hageja nõustumist töötasu arvestamise aluste muutumisega. Vanglaõppe rahastamine toimub faktiliselt Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastaselt sõlmitava riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel riigieelarvest kalendriaastate kaupa. Toetuste kasutamise lepingud sõlmiti igal aastal jooksva aasta märtsikuus. 2015.a kohta sõlmiti 23. märtsil 2015.a Igal aastal ajavahemikul jaanuar kuni märts puudus info selle kohta, millises ulatuses rahalisi vahendeid eraldatakse. 3.3 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni 31.12.2013 sisaldus vanglaõppe koefitsent hageja töötasus ning ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni märtsini 2015.a maksti hagejale lisatasu 30% põhipalgast. Kostja arvates ei anna asjaolu, et kostja maksis hagejale teatud perioodil lisaks töölepingus kokku lepitud töötasule veel lisatasu, hagejale alust nõuda lisatasu maksmist. Kostja on kogu töösuhte kestuse jooksul täitnud kohaselt töötasu maksmise kohustust. Kuna kostja poolt ei ole kehtestatud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, puudub hagejal mistahes alus nõuda lisatasu maksmist. Lisatasu maksmine oli pooltevahelises töösuhtes kostja õigus ja rahaliste vahendite olemasolul kostja seda õigust ka realiseeris.
märtsikuuni 2015 (kaasa arvatud) lisaks hageja ametijärgule vastava töötasu alammäärale 30% lisatasu. Aprillist 2015 lisatasu enam ei makstud, kuigi töötaja täitis tööülesandeid endises mahus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandjal oli kohustus ka alates aprillist maksta 30% lisatasu või oli see tööandja õigus. Hageja on seisukohal, et kuna lisatasu maksti aastate vältel igakuiselt, oli see muutunud töötasu osaks, mille äravõtmisest (muutmisest) oleks tööandja pidanud töötajat kirjalikult ette teavitama ning töötasu vähendamiseks nõusoleku saama. Kostja esindaja seevastu leiab, et lisatasu maksmine oli tööandja õigus vastavalt 02.01.2015.a töölepingu p 9.2. Jõhvi Gümnaasiumi direktori käskkirja 25.09.2014.a nr 4-4.1/51, mille kohaselt Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse § 22 lg 1 juhindudes makstakse Viru Vanglas õppetööd läbiviivatele töötajatele lisatasu 30% kuupalgast alates septembrist 2014 kuni märtsini 2015.a., hagejale tutvustatud ei ole (tl 88, TVK toimiku lk 21). Poolte vahel 02.01.2015.a sõlmitud töölepingu nr 84-2015 p 9.1 kohaselt maksab tööandja töötajale tasu 428, 57 eurot kuus ning p 9.2 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale lisatasu (tl 44-49).
Kohus märgib, et õppetöö teostamine vanglas on võrreldes õppetööga tavakoolis, töötamine eritingimustes, mistõttu on põhjendatud ka erinev (kõrgem) töötasu. Eeltoodut kinnitab ka kostja käitumine - alates hageja tööle asumisest kuni 2015. a märtsikuuni, olenemata mitmete (määramata ajaks sõlmitud) töölepingute sõnastusele maksti hagejale igakuiselt 30% (kindlas ulatuses) lisatasu. Kuigi tööandja ei ole kehtestanud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, on lisatasu jätkuvalt kindlas suuruses igakuiselt makstud, millest tulenevalt järeldub, et ka tööandja ise on käsitlenud seda töötaja töötasu osana. Tulenevalt eeltoodust, kuna lisatasu maksti aastate vältel igakuiselt ja kindlas ulatuses, on kohus seisukohal, et lisatasu maksmine oli muutunud palgakorralduse osaks ning reeglid (põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes) töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuna alates 2014. aasta jaanuarist pooled koefitsienti enam ei kasutanud ja hageja töölepingu oluliste tingimuste muutmist ei vaidlustanud, tähendab see hageja nõustumist töötasu arvestamise korra aluste muutumisega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi jaanuaris 2014.a sõlmitud töölepingust tulenevalt tõepoolest koefitsienti enam ei kasutatud, töötaja jaoks faktiliselt midagi ei muutunud, hagejale maksti 30% lisa jätkuvalt, seega puudus hagejal vajadus ka midagi vaidlustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.