Tööõigus › Muud tööõigusasjad

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-15-6520

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu töövaidluses. Hagiavalduses esitas hageja kaks nõuet:

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja Viru Maakohtu 14. detsembril 2015 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud (tl 40). Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (tl 39). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohus TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei tuvastanud. Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejale kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kohus leiab, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbivaatamata. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-6520

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 8 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad. Kohus toimetas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks hagejale kätte. Hageja nõustus kostja menetluskuludega. Taotluste kohaselt (tl 45, 49) on kostja menetluskulud:  40 eurot kliendiga vestluse eest (0,5 tundi ehk 30 minutit)  40 eurot dokumentidega tutvumise eest(0,5 tundi ehk 30 minutit)  40 eurot istungiks ettevalmistamise eest ja(0,5 tundi ehk 30 minutit)  40 eurot osalemise eest kohtuistungil. (0,5 tundi ehk 30 minutit). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-6520

Kostjat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning et kostja on käibemaksukohustuslane. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on tutvunud tsiviilasja nr 2-15-6520 toimiku materjalidega 2.12.2015 (tl 41) ja viibis Viru Maakohtus 14.12.2015 kohtuistungil, mis kestis 20 minutit (tl 44). Ühtegi menetlusdokumenti kostja esindaja ei esitanud. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase töövaidlusega, kostja esindaja ei esitanud ühtegi kirjaliku menetlusdokumenti, loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund ja 15 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele ei lisandu käibemaks, kuna kostja on käibemaksukohustuslane, seega on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 100 eurot. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda ja seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud 100 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas vastavat taotlust ning kohus märgib käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.