Apellatsioonkaebuse hind 5643 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 989,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuapellant, apellatsioonkaebuse suhtes vastustaja): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja ema CC Kostja (apellant, vastuapellatsioonkaebuse suhtes vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Karina Lõhmus-Ein
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja 03.10.2020 vastuapellatsioonkaebuses ja 22.03.2021 menetlusdokumendis sisalduvad taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja jätta lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta kostja 05.04.2021 menetlusdokumendis sisalduv taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks tähelepanuta ja lisatud tõendid, muus kui kostja pangakonto väljavõtte osas, vastu võtmata.
Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest elatise võlgnevuse 778,67 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus jättis igakuise elatise vähendamata täiendavalt 6,67% ulatuses ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus 778,67 eurot ja vähendada alates 05.04.2021 igakuist elatist 20%. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni
2-19-18053 seisuga 05.04.2021 sissenõutavaks muutunud elatise välja mõistmisega ning tasaarvestab elatise võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud elatise kohtumenetluse ajal tasutud elatisega, mille tulemusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 125,16 eurot. Samuti täpsustab ringkonnakohus resolutsiooni hageja vahelduva elukoha arvestamise osas.
4.Harju Maakohtu 31.08.2020 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 150 euro suuruses summas alates 19.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jättis välja mõistmata elatise võlgnevuse 3643 eurot ületavas osas.
5.Lugeda Harju Maakohtu 31.08.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Mõista YY-lt QQ kasuks välja elatise võlgnevus perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest summas 778,67 eurot.
5.3.Mõista YY-lt QQ kasuks välja perioodil 19.11.2019-05.04.2021 sissenõutavaks muutunud elatis summas 4018,49 eurot.
5.4.Tasaarvestada punktides 5.2 ja 5.3. välja mõistetud summad kostja poolt alates 10.12.2019 kuni 05.04.2021 kohtumääruse alusel tasutud elatisega kokku summas 4672 eurot, mille tulemusel mõista YY-lt QQ kasuks välja 125,16 eurot.
5.5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada YY maksma punktis 5.4 väljamõistetud elatis viie päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maksega viivitamisel mõista YY-lt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
5.6.Mõista YY-lt QQ kasuks välja igakuine elatis 80% perekonnaseaduse § 101 lgs 1 sätestatud elatise miinimummäärast alates 06.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.02.2033.
5.7.Punktis 5.6 nimetatud elatise tasumise kohustust ei ole kostjal ajal, mil hageja viibib vastavalt tsiviilasjas 2-18-10905 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määruse punktile 1.6 vahelduvalt oma vanemate juures.
5.8.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat maksma punktis 5.6 nimetatud elatis jooksva kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maksega viivitamisel mõista YY-lt välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses.
5.9.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
6.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-19-18053
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.QQ esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise summas 777 eurot alates 19.11.2019 kuni 31.08.2022, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast ning alates 01.09.202205.02.2033 (kuni hageja täisealiseks saamiseni) 527 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest kokku summas 4065 eurot.
2.Hageja vanemate kooselu lõppes 2016. a juunis ja hageja on kogu aeg elanud koos oma emaga. Kostja on hagejaga suhelnud ja on maksnud elatist ebaregulaarselt, pole kinni pidanud kokkulepitud summadest, on vähendanud neid ühepoolselt vastavalt enda suvale ning aeg-ajalt üldse mitte maksnud. Alates 2016. a juunist jõudsid vanemad omavahelisele kokkuleppele ning kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist summas 500 eurot kuus. Novembris 2016 vähendati poolte kokkuleppel tasutavat elatist 350 eurole kuus. Hiljem vähendas kostja ühepoolselt elatist miinimumini ning tasus seda ebaregulaarselt. Alates 2019. a aprillist ei ole kostja elatist tasunud. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise saamiseks, kuid tagajärjetult – kostja ignoreerib teemat.
3.Hageja elab koos ema ja perega Nõmmel eramajas. Hageja vanemad on varasemalt kokku leppinud, et võimaldavad hagejale puhta elu, mis teeb pere eelarve ca 1/3 võrra kallimaks võrreldes tavatoodetega.
4.Hageja vanemad leppisid kokku, et lisaks elatisele tasub kostja hageja lastehoiukulu Keilas LLL lastehoius ning hageja seaduslik esindaja kannab lapse lastehoidu viimise ja toomisega seotud kulud. Kostja kohustust ei täitnud enam ning august-september 2019 tasus hageja seaduslik esindaja hageja lastehoiuga seotud kulud üksi.
5.Tagasiulatuva nõude suurus on 4065 eurot, mis moodustub kuludest summas 3295 eurot, millele lisandub hageja terapeudi kulu 155 eurot ja kahe kuu lastehoiukulu kokku summas 615,46 eurot. 3295 eurot moodustub järgmistest igakuistest kuludest: eluasemekulu 360 eurot; kommunaalkulud 27 eurot; televisiooni ja interneti kulud 9 eurot; pesumasina ja kuivati liisingu kulud 8 eurot; söögi ja majapidamiskulud 430 eurot; riiete, jalanõude, mänguasjade ja spordivahendite kulu 80 eurot; tervishoiukulu 20 eurot; kulud mööblile, koristusvahenditele ja voodiriietele kokku 20 eurot; kulud hobidele ja trennidele 100 eurot; lastehoiukulu 500 eurot. Igakuine kulu seega 1054 eurot.
6.Hageja igakuised püsikulud edasiulatuva nõude osas on järgmised: -
elamiskulud summas 522,91 eurot (kasutuseelised 359,50 eurot; kommunaalkulud 25,67 eurot; televiisori ja interneti kulud 9,33 eurot; kulud pesumasina ja kuivati liisingumaksetele 7,95 eurot; kulud mööblile ja tehnikale 16,67 eurot; veefiltri kulu 5,17 eurot; kulud IKEA-s 36,63 eurot; majapidamise ja hügieeni kulu 62 eurot);
Eeltoodust lähtuvalt moodustavad lapse vajadused/ kulud kokku 1443,99 eurot, koos transpordi ja muude kuludega 2214,29 eurot.
7.Lastehoiukulu on vajalik. Kostja on varasemalt korduvalt väitnud, et lapsele ainus sobiv hoid on LLL lastehoid ning on maksnud ise ka hoiu arveid. Ema kanda on olnud sõidukulu. Hagejal on ema juures kaks kodu- üks Eestis ja teine Hispaanias. Hageja ei ole arvestanud mõlema koha kulusid, vaid esitas nõude lähtuvalt Eesti elamiskuludest, mis on soodsamad.
8.Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele viibib hageja kostja juures üle nädala 2 ööpäeva (keskmiselt 4 ööpäeva kuus). Selline suhtluskord lepiti kokku kohtuliku kompromissiga oktoobris 2019. a. Alates 16.05.2019 on hageja kostja juures viibinud alljärgnevalt: 16.05-17.10 (0 ööpäeva); 18.10-22.10 (4 ööpäeva); 28.10-31.10 (3 ööpäeva); 08.11-12.11 (4 ööpäeva); 22.11-27.11 (5 ööpäeva); 06.12-11.12 (5 ööpäeva); 20.12-24.12 (4 ööpäeva). Seega viibis hageja ajavahemikul 16.05.2019-31.12.2019 isaga kokku 25 ööpäeva (mitte 31 ööpäeva nagu väitis kostja), mis teeb keskmiselt 3,3 ööpäeva kuus. Seega peaks elatise määramisel arvestama sellega, et laps viibib kostjaga keskmiselt 4 ööpäeva kuus.
9.Vanemad on 11.10.2019 suhtluskorra kokkuleppes kokku leppinud, et kostja kannab kõik Tartu-Tallinn vahelised transpordi kulud. Peretoetusi ei saa arvestada elatise vähendamiseks. Hageja lapsetoetus on 60 eurot kuus. Emal on 5 last, kellest 4 alaealised ning kellest ainult üks on kostja laps. Ema saaks lasterikka pere toetust ka siis, kui hageja toetus laekuks kostjale. Hageja elatise suurus peaks olema mitte väiksem, kui tema venna WW elatis, sest see tagab ühes peres kasvavatele lastele võrdsed võimalused. WW elatise suurus on täna 372 eurot, mis tõuseb koos miinimumelatise tõusuga.
10.Kostjal olid võimalused tagasiulatuva nõude perioodi eest elatise maksmiseks. Kostjal oli piisavalt vahendeid, et maksta kohtus käimise eest advokaadile ning ka enda ülevalpidamiseks, ilma, et oleks pidanud sellel ajavahemikul ametlikult tööl käima. Kostja vastuväited
11.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole kunagi keeldunud hagejale elatise maksmisest. Kostja maksab ja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud miinimumelatise ulatuses ning on nõus seda ka edaspidi tegema. Vanemate erimeelsusi elatise suuruse osas on põhjustanud muuhulgas see, et kostja on soovinud, et hageja ema põhjendaks kulutusi, mis ületavad seaduses ettenähtud miinimumi, kuid hageja ema ei ole seda teinud. Alates 2017. a maist hakkas kostja seetõttu hageja seaduslikule esindajale maksma hageja jaoks seadusega ettenähtud elatise miinimumi.
12.Hageja poolt esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud:
2-19-18053
12.1.Televisioon ja internet ei ole 4-aastasele lapsele eluliselt vajalikud, mistõttu ei saa seda põhjendatud kulude hulka arvata. Hageja hetkel jalgpallitrennis ei käi ning sellega seoses kulusid ei ole. 500 eurot kuus lastehoiule on ebamõistlikult suur kulu. Hageja ema liisingumaksed pesumasinale ja kuivatile ning veefiltrile ei ole hageja kulud. Tegemist on kuludega, mis lapse emal oleks sõltumata sellest, kas laps tema juures elab või mitte.
12.2.Lasteaias/hoius käimine ei ole Eesti Vabariigis lastele kohustuslik ning vaadates kehtivat ja reaalselt toimivat suhtluskorda, oleks hagejal teoreetiliselt võimalik käia lastehoius 2020. a jaanuaris 15, veebruaris ja märtsis 14 ning aprillis 16 päeva. Reaalselt hageja nii palju päevi kuus lastehoius ei käi. Seni on olnud vanemate kokkuleppeks, et hageja ei käi lastehoius üle 3 päeva nädalas. Kuna samas lastehoius (LLL) hakkab käima ka hageja väiksem vend, siis jaguneks kulu kahe lapse peale. 2019. a augustis ja septembris käis hageja lastehoius ilma, et kostja sellest eelnevalt teadlik oleks olnud.
12.3.Eluasemekulude suurus on põhjendamatu. Laenumaksed ei ole lapse kulu. Kasutuseelis on ebamõistlikult suur. Isegi kui hageja seadusliku esindaja elukoha üürihind on 1500 eurot kuus, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole eluruumi ainukasutusega. Eluruum oli välja üüritud vahemikus november 2018 kuni juuli 2019. Laenumaksed ning kõik muud esitatud andmed puudutavad tervet PPP elamut, millest 50% on välja üüritud ka siis kui hageja seaduslik esindaja on Eestis ning ajal, mil hageja seaduslik esindaja oli Hispaanias oli 100% majast välja renditud. Sellest hoolimata viitab hageja 10 viimase kuu keskmistele kuludele.
12.4.Kulud toidule, riietele, jalanõudele, mänguasjadele, spordivahenditele, tervishoiule ja hügieenile on ebamõistlikult suured. Hageja ei ole sellises suuruses kulutusi tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud kulu mööblile, voodiriietele, pesule ja koristusvahenditele. Kõiki mööbliesemeid, sisustuselemente, nõusid jne, mida hageja ema või tema abikaasa nende koju ostavad, ei saa käsitleda osaliselt lapse kuludena. Samuti tuleb arvestada sellega, et selliste asjade kasutusiga on pikk. Lapse ja isa suhtlemise tagamiseks ei ole vaja osta lapsele 1329 eurot maksvat sülearvutit. Isegi kui pere sööb ainult ökotoitu, ei ole usutav, et 5-aastase lapse kulud toidule on üle 500 euro kuus. Hageja ei ole toidukulude suuruse arvutamisel võtnud arvesse seda, et ta viibib ka kostja juures. Tuleb arvestada sellega, et lapse riideid ja jalanõusid ei pea igal aastal välja vahetama, vaid neid saab kasutada mitme aasta jooksul. Hagejal ei ole tekkinud kulusid seoses lasteaias käimisega. Kulutusi meelelahutusele ei ole hageja tõendanud.
12.5.Transpordikulu ei ole põhjendatud. Liisingu ja sõiduki kulu ei ole hageja kulu. Samuti puudub hagejal alus nõuda, et kostja kannaks lennupiletite (lennud 6 korda aastas) kulu 200 eurot kuus. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määrusest korraldab hageja ema tulevikus kõik hageja välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud.
13.Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 11.10.2019 määrusega asjas nr 2-18-10905 kompromissikokkuleppe alusel hageja ja kostja vahelise suhtlemise korra. Suhtluskorra järgi peab hageja Eestis viibimise aeg olema 6 kuud + 1 päev kalendriaasta jooksul. Kui hageja seaduslik esindaja viibib Eestis, kohtub kostja hagejaga üle nädalavahetuse ning võimalusel tihemini. Hageja on olnud kostja juures 2019. a oktoobris 10 päeva, novembris 11 päeva, detsembris 11 päeva. Lähtuvalt kehtivast suhtlemise korrast viibib hageja kostja juures 60 päeva aastas kui hageja seaduslik esindaja on terve aasta Hispaanias, 80 päeva aastas, kui hageja seaduslik esindaja on pool aastat Hispaanias ja 120 ning rohkem päeva aastas, kui hageja seaduslik esindaja viibib terve aasta Eestis.
2-19-18053
14.Ajal, mil hageja on viibinud ja viibib kostja juures, kannab hageja kulud kostja. Viibides kostja juures kasutab hageja kostja elamu kasutuseeliseid. Hagejat puudutava kasutuseelise maksumus on arvestuslikult 177,60 eurot kuus. Kulu küttepuudele on ca 480 eurot aastas. Keskmine kulu elektrile ühes kuus on 46,64 eurot ja prügiveole 7,74 eurot. Igas kuus sõidab kostja hagejaga koos olemiseks 900 km ning selleks kulub autokütusele 98,64 eurot. Üle nädala reedeti on kostja käinud hagejaga Tallinnas Lohesaba seikluslinnakus mängimas, milleks on kulunud 5,56 eurot kuus. Üle nädala reedeti hakkas kostja hagejaga käima maadlussaalis Korrus3 „mängutuba” külastusvõimaluse raames, mille kulu on ühes kuus 14 eurot. Samuti kannab kostja hageja toidukulu.
15.Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, et osa hageja kulutustest on kaetud riiklike toetustega. Hageja emal on neli alaealist last, mistõttu saab ta lastega seotud toetusi vähemalt 620 euro ulatuses kuus (2x60 + 2x100 + 300). Kuni 31.12.2018 on riiklike toetustega kaetud 152 eurot hageja kuludest ja alates 01.10.2019 173 eurot iga lapse kohta (610 jagatud nelja lapse vahel on 152 eurot ja 620 eurot jagatud nelja lapse vahel on 155 eurot).
16.Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele täies ulatuses vastu. Tagasiulatuva elatise nõude puhul on oluline arvestada seda, milline oli lapse elukorraldus kõnealusel perioodil (november 2018-november 2019). Hageja seaduslik esindaja elas 2018. a novembrist kuni 2019. a juuli lõpuni Hispaanias. Hageja viibis osa sellest ajast ema juures Hispaanias ja osa isa juures Eestis. Hageja viibis kostja juures Eestis 12.12.2018-27.12.2018 ja 25.02.201915.05.2019. Kostja maksis elatist ka 2019. a märtsis, lähtudes kokkuleppest, mille kohaselt pidi hageja minema ema juurde 10.03.2019. Hageja ema ei tulnud aga lapsele 10.03.2019 järele ja laps jäi isa juurde. 2019. a mais oli vaja soetada lennupilet hagejale, et ta saaks lennata Hispaaniasse ema juurde. Kostja soetas ise hagejale lennupileti, mida hageja ema pole hoolimata lubadusest siiani tagasi maksnud.
17.Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Arvestades seda, et kostja pidas hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul hagejat teatud perioodil üksi üleval (hageja seaduslik esindaja ei osalenud lapse ülalpidamises), oleks tagasiulatuv elatise väljamõistmine kostja suhtes ka ebaõiglane. Kostjal puudus pikka aega sissetulek, sest ta oli sunnitud oma töökoha KKK üles ütlema, et hooldada hagejat tema ema poolse suhtlemise korra rikkumise tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest summas 1029,07 eurot ning igakuise elatise 86,67% perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast alates 19.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata elatise nõude perioodil, kui hagejal on tsiviilasjast nr 2-18-10905 lähtuvalt vahelduv elukoht. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
19.Kostja on tasunud hagejale elatist alates 04.11.2018 kuni 28.02.2019 kokku 905,16 eurot. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud perioodil 19.11.2018-18.11.2019, mida kostja on kohustatud täiendavalt kandma, olid kokku 1029,07 eurot (vahetult kandmata ja elatisega katmata kulu hageja igakuistele vajadustele summas 258,61 eurot, kulu teraapiale summas 155 eurot ja kulu lastehoiule summas 615,46 eurot).
20.Elatise võlgnevuse nõude osas hindas maakohus hageja vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi järgmiselt:
2-19-18053
20.1.Hageja esitatud 17.11.2019 kuupäevaga www.kv.ee portaali väljavõttest nähtub, et samaväärsete majade üürihind on 1500 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et üürihind oleks väiksem. Pooled ei ole menetluses välja toonud, et hageja ainukasutuses oleks PPP, Tallinn asuvast eluruumist kindel osa (ainult oma tuba). Seega on põhjendatud antud eluruumi puhul lähtuda 120 m2 suurusest üldkasutatavast pinnast 1 m2 hinnaga 9,86 eurot ja elanike arvust 6, millest lähtuvalt on hageja põhjendatud kasutuseelise summa ühes kuus 197,20 eurot.
20.2.Põhjendatud on kõrvalkulude (küte, vesi, prügivedu, elekter) arvestamine hageja igakuiste kulude hulka, kuid hageja ei ole nimetatud kulude suurust ja kandmist tõendanud. Lähtuvalt asjaolust, et hageja elukoha näol on tegemist 120 m2 suuruse majaosaga, kus elab 6 inimest, pidas kohus põhjendatuks kõrvalkulude suuruseks 27 eurot. Põhjendatud kulu televisioonile ja internetile on 9 eurot kuus. Pesumasina kasutamine ja selle järelmaksu maksetes osalemine on põhjendatud kulu, kuid vältimatult vajalik ei ole kulu kuivati järelmaksule ja lisagarantiidele. Kohus hindas selles osas põhjendatud kuluks 3 eurot.
20.3.Kohus ei arvestanud hageja söögi- ja majapidamiskulude hulka hageja poolt esitatud tšekkidelt nähtuvaid kulutusi mähkmetele, kohvile, meeste deodorandile jms, mis ei ole hageja kulud. Mõistlikud kulud kasvavale lapsele on suurusjärgus 150 eurot kuus. Lähtudes ökotoodete kasutamisest, mis on tavatoidust hinnanguliselt 1/3 võrra kallimad, pidas kohus põhjendatuks hageja kulutusi söögile ja majapidamisele 200 euro ulatuses.
20.4.Hageja ei ole kulude kandmist riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja spordivahenditele 80 euro ulatuses kuus tõendanud ning need on ka ülepaisutatud. Kohus võttis arvesse, et tegemist on aktiivses kasvueas lapsega, kuid arvestas ka mastaabisäästu, mistõttu põhjendatud on nimetatud kulud 60 euro ulatuses.
20.5.Kulu tervishoiule summas 20 eurot kuus ei ole põhjendatud. Hageja on antud kategooriasse lisanud ka kulutused hügieenitarvetele, kuid need on hageja soetanud koos söögija majapidamistarvetega ning arvestanud ka antud kategooria kuludena. Põhjendatud tervishoiukulud on 10 eurot kuus.
20.6.Mööbli, voodiriiete ja pesu osas ei arvestanud kohus kulu koristusvahenditele, kuivõrd nimetatud kulude kandmist ja hüvitamist on hageja palunud majapidamiskulude koosseisus. Samas on mööbli, tekkide, patjade, pesu, linade ja rätikute näol tegemist esemetega, millel on pikk kasutusaeg ning mida kasutavad reeglina kõik pereliikmed. Sellest lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks hageja kulusid nimetatud esemetele 10 eurot kuus.
20.7.Kohus ei võtnud arvesse hageja poolt väidetud kulu hobidele ja trennidele, kuna hageja ei ole trennides käinud. Kohus ei võtnud arvesse ka kulusid hageja hobidele, sest hageja ei ole välja toonud hobisid ja neile kuluvate rahaliste vahendite suurust. Kohus on arvesse võtnud mh kulusid spordivahenditele koos riiete, jalanõude ja mänguasjadega.
20.8.Tulenevalt sellest, et kostja on kinnitanud kirjavahetuses, et võtab lastehoiukulud enda kanda, arvestab kohus tagasiulatuva elatise nõude hulka hageja kulud lastehoiule 2019. a augustis ja septembris summas 615,46 eurot.
20.9.Kostja ei ole vastu vaielnud terapeudi visiidi kulule, mistõttu arvestab kohus ühekordse kuluna 155 eurot, mis tuleb kanda kostjal.
21.Kokku on hageja põhjendatud kulud perioodil 19.11.2018-18.11.2019 summas 6964,86 eurot, millest kostja osa on 3867,66 eurot. Poolte esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt
2-19-18053 oli hageja kostja juures ja kostja vahetul ülalpidamisel järgnevalt: 12.12.2018-27.12.2018 (17 päeva); 25.02.2019 – 15.05.2019 (80 päeva); 18.10.2019 – 22.10.2019 (5 päeva); 28.10.2019 – 31.10.2019 (4 päeva); 08.11.2019 – 12.11.2019 (5 päeva). Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-18-5718 viibis hageja ajavahemikul 19.11.2018 – 11.12.2018 kostja juures vähemalt kahel nädalavahetusel reedest pühapäevani, s.o kokku 6 päeva. Kokku viibis hageja tagasiulatuva nõude perioodil kostjaga ja oli kostja vahetul ülalpidamisel seega 117 päeva.
22.Hageja ei ole esile toonud, et ajal, mil ta oli kostja ülalpidamisel tagasiulatuva nõude perioodil, olid tal hagejaga otseselt seotud kulud, mida kandis hageja ema hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Samuti ei ole kostja esile toonud, et ajal, mil hageja oli hageja ema ülalpidamisel tagasiulatuva nõude perioodil, olid tal hagejaga otseselt seotud kulud, mida ta kandis hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on toonud esile hageja igapäevased kulud ajal, mil hageja viibib kostja juures, summas 367,46 eurot, kuid kohus lähtus hageja ema poolt kantud kulude suurusest summas 516,20 eurot, millest kostja osa on osavõlgnikuna 50% ehk 258,61 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma võimalikku raskesse majanduslikku olukorda sattumist tagasiulatuva nõude rahuldamisel.
23.Kohus hindas eraldi hageja vajadusi ja kulusid edasiulatuva elatise nõude osas ning leidis, et need on põhjendatud igakuiselt summas 559,87 eurot (sh eluasemekulud 197,20 eurot; kommunaalkulud 25,67 eurot; TV ja internet 9,33 eurot; pesumasina järelmaks 2,50 eurot; mööbel, tehnika, voodipesud 10 eurot; majapidamis- ja hügieenikulud 15 eurot; söögikulud 200 eurot; tervisega seonduvad kulud 20 eurot; joonistamine, raamatud 8 eurot; mänguasjad 10 eurot; riided, jalanõud 60 eurot; veepudel 2,17 eurot).
24.Täiendavalt tagasiulatuva nõude osas hageja vajaduste ja kulude osas antud hinnangule märkis maakohus, et kulu veefiltrile ei ole põhjendanud – kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vesi oleks filtreerimata kujul joogiks ja pesemiseks kõlbmatu ja/või ohustaks hageja tervist. Majapidamis- ja hügieenikulude osas märkis maakohus, et tegemist on ülepaisutatud kuludega, kuivõrd arvel kajastatud toodete puhul on tooteid, mida mõistlikul ja tavapärasel kasutamisel jätkub kauemaks kui üheks kuuks. Hageja poolt väljatoodud kulu transpordile on põhjendamata, kuna see ei ole hageja kulu, vaid hageja ema poolt võetud kohustus. Kuivõrd hageja ei käi lasteaias, puudub autokütuse kulu, mis seondub hageja transpordiga lasteaia ja kodu vahel ning lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määrusest korraldab hageja ema hagejale välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud. Lastehoiu kulu 500 eurot hagejal ei teki, mistõttu kohus seda kulu arvesse ei võtnud. Samuti ei ole hageja tõendanud igakuist kulu lapse hoiule summas 300 eurot.
25.Lähtuvalt kostja kinnitusest, et ta soovib tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumelatise määras, lähtus kohus hageja põhjendatud ja vajalike kulude osas PKS § 101 lg-s 1 sätestatud ulatusest. Kohus ei arvestanud riiklike peretoetuste maksmist, kuna seda saaks kohus arvesse võtta elatise vähendamisel alla miinimummäära, kuid kostja on kinnitanud, et on nõus tasuma elatist miinimummääras.
26.Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määrusega määrati kindlaks suhtlemiskord kostja ja hageja vahel. Selles sätestati mh hageja kostja juures viibimine ajal, kui hageja seaduslik esindaja on Eestis vähemalt üle nädala reedest pühapäevani ning olukorras, kus hageja seaduslik esindaja viibib välismaal pikemalt, viibib hageja 8 nädalat kostja juures ja 8 nädalat hageja ema juures välismaal. Hageja vanemad on nõustunud 02.07.2020 kohtuistungil, et ajal, mil hagejal on vahelduv elukoht 8 nädala kaupa kummagi vanema juures, kumbki vanematest elatist ei maksa. Perioodil, kus hagejal on vahelduv elukoht ja hagejale antakse ülalpidamist
2-19-18053 vahetult, jätab eelpooltoodust lähtuvalt kohus elatise kostjalt välja mõistmata ja selles osas hagi rahuldamata.
27.Kuna hageja viibib kostja ülalpidamisel lähtuvalt 11.10.2019 kinnitatud suhtlemiskorrast vähemalt 4 päeva kalendrikuus, leidis kohus, et esineb alus PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks ühes kuus neljale päevale vastava elatise võrra, mis on 13,33%. Apellatsioonkaebus
28.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise võlgnevuse väljamõistmise osas ning osas, milles kohus mõistis igakuise elatise välja 150 eurot ületavas osas. Samuti palub kostja muuta otsuse punkti 6 sõnastust ja märkida, et kostja ei ole kohustatud tasuma elatist perioodil, mil hagejal on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määruse punktile 1.6 vahelduv elukoht.
29.Maakohus hindas hageja igakuiste kulude suuruseks 559,87 eurot, kuid lähtus ebaõigesti kahekordsest elatise määrast summast 584 eurot. Kostja ei olnud nõus tasuma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras.
30.Kostja ei nõustu maakohtu otsusega kasutuseeliste summa suuruse osas ning pesumasina ja kuivati liisingulepingust tulenevate kohustuste hageja kuludena käsitlemisega. Maakohus on jätnud arvestamata, et ühiskasutuse puhul on kasutuseeliste väärtus väiksem kui see oleks ainukasutuse puhul. Samuti oleks kohus pidanud kasutuseeliste summa määramisel arvestama ka sellega, et hageja ei ela kogu aeg PPP, Tallinn eluruumis. Hageja elab osa ajast Hispaanias ning sel ajal on nende Tallinnas asuv elukoht välja üüritud. Kulu pesumasinale ja kuivatile on hageja ema (ja tema abikaasa) kulu, mis esineb sõltumata sellest, kas hageja elab tema juures või mitte.
31.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt hageja viibib kostja juures üksnes 13,33% ajast. Tulenevalt suhtlemiskorrast viibib hageja väljapool nö vahelduva elukoha perioodi kostja juures vähemalt 5-6 päeva kuus, mis moodustab 16,6%-20% ajast.
32.Maakohus on elatise suuruse määramisel jätnud ebaõigesti arvestamata sellega, et hageja kulud on osaliselt kaetud riiklike toetustega. Kokku saab hageja ema lastega seotud toetusi 620 eurot kuus, mistõttu saab hageja kulusid lugeda kaetuks 155 euro ulatuses kuus. Kui hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on 559,87 eurot kuus, siis jääb vanemate kanda pärast riiklike toetuste arvel kantud kulude mahaarvamist 404,87 eurot (559,87 eurot – 155 eurot), so kummagi vanema kanda jääb 202,44 eurot.
33.Olukorras kus vanemad peavad kandma lapsega seotud kulusid kokku umbes 405 euro ulatuses kuus (arvestades, et osa kulusid on kantud riiklike toetustega) ja kostja täidab vahetult ülalpidamiskohustust 20% ulatuses (s.o 81 euro ulatuses), peaks kostja tasuma elatist 121,5 eurot (405 eurot/2 - 81 eurot) kuus. Kostja on nõus tasuma elatist hageja nö vahelduva elukoha välisel perioodil (ajal, mil lapse ema elab Eestis ja laps viibib peamiselt ema juures) 150 eurot kuus.
34.Kohtuotsuse resolutsioon ei ole osas, mis puudutab lapse ülalpidamist ajal, mil laps elab vanemate juures vahelduvalt, selge ja täidetav. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 6 ei taga maakohtu poolt soovitud eesmärki, so regulatsiooni, mille kohaselt ei pea kostja perioodil, mil hageja elab vanemate juures vahelduvalt 8 nädalaste perioodide kaupa, elatist tasuma.
2-19-18053
35.Maakohus rahuldas 10.12.2019 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat tasuma menetluse ajal miinimummääras elatist. Kostja on hagi tagamise määrust täitnud, kuid maakohus pole neid summasid arvesse võtnud.
36.Maakohus on põhjendamatult jätnud hageja lapsehoiukulud, so 615,46 eurot, täies ulatuses kostja kanda. Vanemate vahel puudusid kokkulepped hageja 2019. a augustis ja septembris lastehoidu panemisega ja sellega seotud kuludega seoses. Kui laps käib lasteaias või lastehoius, siis sisaldub lasteaia või lastehoiu kulu lapse igakuiste kulude hulgas ning nende kulude kandmisel osalevad mõlemad vanemad.
37.Kostjalt hageja teraapia kulude summas 155 eurot välja mõistmine ei ole seaduslik. Kostja ei ole vastava kulu põhjendatusega ega selle kandmisega nõustunud. Hageja väide, et tegemist on kostja tegevuse tulemusena tekkinud kuluga, on põhjendamatu. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid elatise nõude. Ühekordse kulu eraldi ühelt vanemalt välja mõistmine ei ole põhjendatud.
38.Ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel on maakohus jätnud ebaõigesti arvestamata riiklike toetustega, mille arvel oli hageja emal võimalik igakuiselt 155 euro ulatuses hagejaga seotud kulutusi kanda. Seejuures laekusid riiklikud toetused hageja ema pangakontole ka ajal, mil hageja elas kostja juures ning ema ei kandnud hagejaga seotud kulutusi. Maakohus on toonud õigesti välja, et hageja viibis kostja juures Eestis 12.12.2018-27.12.2018 ja 25.02.201815.05.2019. Neil perioodidel oli hageja üksnes kostja ülalpidamisel. Samuti ei pea kostja tagasiulatuva elatise puhul põhjendatuks, et hageja kulude hulka on arvatud kulud pesumasinale ja kuivatile. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht kasutuseeliste suuruse osas. Kuna hageja ema elas alates 2018. a novembrist kuni 2019. a juulini Hispaanias ning hageja elas vastavalt ema juures Hispaanias ja isa juures Tartumaal, siis ei kasutanud hageja nimetatud perioodil PPP, Tallinn eluruumi kasutuseeliseid ja vastavaid kasutuseeliseid ei saa tema põhjendatud ja vajalike kulude hulka arvata. Vastuapellatsioonkaebus
39.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus summas 3643 eurot ja igakuine elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 363 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumist, k.a vahelduva elukoha puhul, perioodi eest, mil hageja elab ema juures.
40.Kohus on jätnud täielikult välja selgitamata hageja kulud kostja juures. Samuti ei ole kohus võtnud arvesse hageja vastuväiteid kostja esitatud kulude kohta (kütus, meelelahutuskulud jne). Kostja on ühena kuludest viidanud transpordikuludele, mis tal tekivad Tartu ja Tallinna vahet sõites. Vanemate vahel sõlmitud kompromissikokkuleppe kohaselt, mille kohaselt korraldab kostja ja maksab hageja sõidukulud Tallinn-Tartu-Tallinn vahel. See kompromiss kehtib kuni 01.09.2022. Ka ei ole kohus arvestanud, et ajavahemikul 19.11.2018-26.06.2019 elas pere Hispaanias ning kostjal toodud kulud tegelikult puudusid, samuti puudusid tal kütusega seotud kulud 27.06.2019-17.10.2019, sest sellel perioodil kostja ei võtnud hagejat mitte ühtegi korda enda juurde Tartusse. Kohus on kulude arvestamisel lähtunud põhimõttest, et lapse kulu kummagi vanema juures on samasugune. Kulud internetile, televisioonile, prügiveole, veele, elektrile ja küttele on proportsionaalselt võrreldavad, kuid kulud toidule, eluasemele, riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja kirjatarvetele on hageja ema juures oluliselt suuremad, kui kostja juures.
2-19-18053
41.Hageja poolt kasutatava ruumi pindala on oluliselt väiksem, kui kostja kohtule esitas. Kostjale kuuluvas hoones on elamiseks kasutusel vaid osad esimese korruse ruumid. Hoone esimesel korrusel on ka üks ruum, mis on välja ehitamata ja seal puudub küttekolle, mistõttu ei ole võimalik seda eluruumina kasutada. Kokku on kostja kasutuses olevas 62 m2 suuruses majas 46 m2 elamiskõlblikku pinda, millest üks tuba suurusega 20 m2 on kostja isa ainukasutuses. See tähendab, et hageja kasutab koos kostja ja tema isaga kolmekesi 18 m2 ühist pinda ning koos hagejaga kahekesi 8 m2 pinda (kostja magamistuba). Hagejal puudub majas oma tuba. Kokku on hageja kasutuses 22% (10 m2) kogu maja elamiskõlblikust pinnast. Hageja emal puudus enne maakohtu otsuse tegemist info, et kostja on elamispinna osas esitanud kohtule valed andmed. See selgus alles pärast kohtuotsust kirjavahetusest kostjaga, kus kostja tunnistab, et jagab lapsega oma magamistuba ning lapsel tegelikult oma tuba puudub. Kuna hageja kasutuses on vanemate juures niivõrd erineva suurusega pind, siis on õigem lähtuda konkreetse vanema poolt tegelikkuses kantud eluasemekuludest.
42.Hageja ei nõustu, et pesukuivati järelmaksu kulu ei ole käsitletav hageja kuluna. Pesukuivati on samasugune igapäevane tarbeese nagu pesumasin. 120 m2 suurusel elamispinnal ei ole piisavalt vaba pinda kuivatamaks kuue perekonnaliikme pesu.
43.Kohus ei ole elatise võlgnevuse perioodi puhul eluaseme kulude määramisel arvestanud, et suurema osa ajast kasutas koos hagejaga ühist eluaset vähem kui kuus inimest. Nii kasutas hagejaga ühist eluaset ajavahemikul 19.11.2018-26.06.2019 Hispaanias 4 inimest, kuna hageja ema vanim laps jäi Eestisse vanavanemate juurde ja noorim ei olnud veel sündinud. Seejärel elas hageja ajavahemikul 26.06.2019-03.08.2019 koos teistega kuni kõige väiksema lapse sünnini viiekesi aadressil PPP, Tallinn. Alates kõige noorema lapse sünnist 04.08.2019 kuni hagi esitamiseni 19.11.2019 elas hageja koos teiste pereliikmetega kuuekesi aadressil PPP, Tallinn. Seega tuleb eluaseme kulude jagamisel elanike vahel arvestada, et 7-kuulise perioodi jooksul elas hageja koos teistega neljakesi, mis teeb eluaseme kasutuseeliseks 347,50 eurot kuus. Seejärel oli hageja pooleteise kuu vältel koos teistega viiekesi, mis teeb eluaseme kasutuseeliseks 278 eurot kuus ja alles pärast seda oli hageja koos teistega kuuekesi ning hageja kasutuseelis oli 231,67 eurot kuus.
44.Üürilepingu kohaselt on PPP, Tallinna eluruumide üürihind 1390 eurot kuus, mistõttu on hageja kasutuseelise kulu jooksva elatise puhul 278 (1390/5) eurot kuus, mida tuleb jooksva elatise puhul arvesse võtta. Samuti tuleb elatise määramisel arvesse võtta, et hageja vanem vend Sten on täisealine ja elab perest eraldi. Seetõttu tuleb arvestada, et eluaseme kasutuseelise arvutamiseks tuleb jagada üürisumma 5 elaniku vahel.
45.Toidukulu mõlema vanema juures ei ole samasugune. Hageja ema hoolitseb igakülgselt hageja ökoloogilise toidu eest ja toidukulu on keskmiselt 8,33 eurot päevas. Kostja juures aga oluliselt madalam, keskmiselt 2,74 eurot päevas.
46.Hageja ei nõustu, et kulu veefiltrile ei ole põhjendatud. Veefilter täitub suhteliselt lühikese aja jooksul erinevate setetega, mistõttu on ilmselge, et vesi ei ole piisavalt puhas.
47.Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga mööbli, majapidamise ja hügieeni kulude osas. Ka nende puhul on tegemist ökotoodetega, mis on tavatoodetest oluliselt kallimad. Põhjendatud kulud on 20 eurot ja 30 eurot kuus.
48.Lähtudes senisest kohtupraktikast ei tohiks elatist nii väheste päevade arvu võrra vähendada. Seda enam, et tihti on kuid, kus kostja ei võta last mitte ühtegi päeva (nt 15.05.201918.10.2019, 30.07.2020-30.11.2020).
2-19-18053
49.Hageja ema ja kostja on nõustunud 02.07.2020 kohtuistungil, et ajal, mil hagejal on vahelduv elukoht 8 nädala kaupa kummagi vanema juures, kumbki vanematest elatist ei maksa. Samas sai hageja ema alles pärast kohtuotsuse kätte toimetamist teada, et kostja on esitanud kohtus valeandmeid oma kulude kohta ning reaalsed kulud lapsele on oluliselt väiksemad. Seetõttu ei teadnud hageja ema 02.07.2020 kohtuistungil, et kostja kulud hagejale on keskmiselt 4,39 eurot päev (lapse ema kulud on keskmiselt aga 24,21 eurot). Kuna vanemate poolt vahetult hagejale antud ülalpidamise kulud erinevad kordades, on kostja kohustatud hüvitama kulude vahe ka siis, kui hageja elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Seetõttu on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et ajal, mil lapsel on vanemate juures vahelduv elukoht, ei ole kostjal kohustust elatist maksta. Lisaks on tänaseks selge, et tänu nn koroonakriisile varasemalt kokkulepitud suhtlemiskord (8 nädalat+8 nädalat) ei toimi.
50.Kohus ei ole õigesti lähtunud apellandi juures viibitud päevade arvutusest. Kohus on kostja juures oldud päevade sisse arvutanud nii hageja tuleku kui ka mineku päevad. Mõlemal päeval on laps reaalselt osa ööpäevast veetnud siiski ka emaga (kahe päeva peale kokku keskmiselt 3 toidukorda) ning õige oleks arvestada üks nendest päevadest isaga oldud päevade hulka ning teine emaga. Menetlusosaliste seisukohad
51.Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
52.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 19.11.2018-18.11.2019 eest elatise võlgnevuse 778,67 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus jättis igakuise elatise vähendamata täiendavalt 6,67% ulatuses ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus 778,67 eurot ja vähendada igakuist elatist 20%. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni seisuga 05.04.2021 sissenõutavaks muutunud elatise välja mõistmisega, teeb vajaliku tasaarvestuse, mille tulemusel mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse 125,16 eurot ning täpsustab resolutsiooni hageja vahelduva elukoha arvestamise osas. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
53.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 150 euro suuruses summas alates 19.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning jättis välja mõistmata elatise võlgnevuse 3643 eurot ületavas osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
54.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt esitatud täiendavate tõendite osas. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks vastu võtta hageja poolt vastuapellatsioonkaebusele lisatud täiendavaid tõendeid. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme
2-19-18053 kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebusele lisatud kinnistusraamatu ja ehitisregistri väljatrükid ning 16.07.2020 eluruumi üürileping on esitatud hilinemisega ning hageja ei ole põhjendanud, mis põhjusel ei olnud tal võimalik neid maakohtus esitada. Samuti ei ole hageja põhjendanud, et tal puudus võimalus maakohtus esitada väiteid selle kohta, et kostja juures on hageja poolt kasutatav elamispind oluliselt väiksem kostja poolt väidetust. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Hageja ei ole vastuapellatsioonkaebuses esile toonud, et maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud. Kolleegium leiab, et ehkki TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega kooskõlas see, kui vastuväiteid esitatakse alles apellatsioonimenetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja väited kostja elamispinna suuruse ja hageja poolt kostja juures kasutatava elamispinna osa kohta tähelepanuta ning kostja 02.11.2020 e-kirja vastu võtmata. Samuti jätab ringkonnakohus vastu võtmata hageja vanemate 27.02.2020 kirjavahetuse koroonapandeemia teemal, kuna see tõend ei oma kolleegiumi arvates asja lahendamisel tähtsust. Viiruse levikust tulenevatest ajutistest piirangutest omavahelisel suhtlemisel ei saa ringkonnakohus igakuise elatise nõude lahendamisel teha järeldust selle kohta, et kohus ei saaks enam kehtivast suhtlemise korrast lähtudes elatist välja mõista. Eelduslikult on viiruse levikust tulenevad piirangud ajutised ja vanemad saavad edasiselt lähtuda kehtivast suhtlemise korrast. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus vastu võtmata ka hageja poolt 22.03.2021 esitatud täiendavad tõendid hageja vanemate kirjavahetuse võimalike suhtlemist takistavate piirangute teemal.
55.Hageja märkis 22.03.2021 menetlusdokumendis, et kui kohus arvestab kostja elamispinnana 120 m2, soovib hageja, et kohus arvestaks ka täiendava pinnaga, mida hageja kasutab ema juures elades ning võtaks vastu selle tõendamiseks täiendava tõendi. Samuti esitas hageja täiendavad tõendid selle kohta, et Hispaanias elades on hageja kulud samaväärsed kuludele Eestis, e-kirja vanemate vahelise suhtlemise kohta hageja hariduse osas ja rahvastikuregistri väljavõtted. Ringkonnakohus jätab ka need tõendid TsMS § 652 lg 3 ja 4 alusel vastu võtmata, kuna hageja ei ole põhjendanud nende hilinenult esitamist. Hageja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti väljatrüki hageja emapalga lõppemise kohta jätab ringkonnakohus vastu võtmata põhjusel, et see tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole esile toonud, et emapalga lõppemine mõjutaks mingil viisil vanemate poolset hageja ülalpidamise kohustuse täitmist.
56.Samuti esitas kostja 05.04.2021 täiendavad seisukohad ja tõendid. Ringkonnakohus jätab need tähelepanuta ja tagastab muus kui kostja pangakonto väljavõtte osas. Ringkonnakohus uuendas 23.03.2021 menetluse selle tõttu, et hageja esitas 22.03.2021 mitmeid väiteid ja tõendeid, mille kohta oli vaja kostja seisukohta. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne, toimuks mõistliku aja jooksul ja oleks võimalikult väikeste kuludega. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (TsMS § 2). Menetlusosalised said ringkonnakohtus võimaluse esitada oma viimased seisukohad. Seega on asja lahendamiseks olulised asjaolud saanud menetlusosalised juba esile tuua ja tõendid esitada. Ringkonnakohus ei ole kostjale
2-19-18053 andnud lisaks sellele tähtaega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning ringkonnakohus ei pidanud seda vajalikuks. Kuna kostja täiendavate seisukohtade ja tõendite vastuvõtmine põhjustaks menetluse viibimise ega oleks seetõttu tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas, ei pea ringkonnakohus võimalikuks neid vastu võtta. Ringkonnakohus arvestab eeltoodust tulenevalt üksnes kostja vastustega hageja 22.03.2021 väidetele ning asja õige lahendamise huvides tuleb vastu võtta kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte elatise maksmise kohta. Selle tõendi vastuvõtmine ei põhjusta ringkonnakohtu hinnangul menetluse viibimist.
57.Pooled vaidlustavad kaebustes osaliselt maakohtu poolt tuvastatud hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks vajalike kulude suuruse. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti vähendanud kulu pesumasina ja kuivati liisingumaksetele, eluasemele, toidule, majapidamisele, hügieenile, mööblile, voodiriietele, rätikutele, pesule ja koristusvahenditele ning on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata kulu veefiltrile. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti võtnud arvesse kulu pesumasina ja kuivati liisingumaksetele ning oleks pidanud eluasemekulu rohkem vähendama. Pooled ei vaidle seega maakohtu poolt tuvastatud järgmiste hageja igakuiste kulude üle: kõrvalkulud tarbitud teenuste eest summas 27 eurot (edasiulatuva nõude osas 25,67 eurot); kulud televisioonile ja internetile 9 eurot (edasiulatuva nõude osas 9,33 eurot); toidu- ja majapidamiskulud 200 eurot (edasiulatuva nõude puhul toidukulud 200 eurot ja majapidamiskulud koos hügieenikuluga 15 eurot); riided, jalanõud, mänguasjad, spordivahendid kokku 60 eurot; tervishoiukulu 10 eurot (edasiulatuva nõude puhul 20 eurot); kulu mööblile, voodiriietele, rätikutele, pesule ja koristusvahenditele 10 eurot (elatise võlgnevuse nõude osas); kulu mööblile, voodipesule ja tehnikale 10 eurot (edasiulatuva nõude osas); kulu raamatutele ja kirjatarvetele 8 eurot (edasiulatuva nõude osas); kulu mänguasjadele 10 eurot (edasiulatuva nõude osas); kulu veepudelile 2,17 eurot (edasiulatuva nõude osas). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kohus jättis arvesse võtmata kulud hobidele ja treeningutele ning edasiulatuva nõude osas transpordikulu ja lastehoiukulu. Seega ei vaidle pooled hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste üle elatise võlgnevuse nõude perioodil summas 316 eurot kuus ja edasiulatuva nõude osas 360,17 eurot kuus. Järgnevalt hindab ringkonnakohus vaidlustatud ulatuses maakohtu poolt kulude tuvastamise õigsust, lähtudes poolte väidetest.
58.Kostja ei nõustu maakohtuga eluasemekulude arvesse võtmise osas summas 197,2 eurot ja hageja ei nõustu eluasemekulude vähendamisega. Hageja leiab, et perioodil 19.11.201826.06.2019 oli eluasemekulu 347,5 eurot, 26.06.2019-03.08.2019 278 eurot ja pärast seda 231,67 eurot kuus. Maakohus põhjendas 197,2 euro suurust eluasemekulu sellega, et selline kasutuseelise suurus nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, arvestades eluruumi suurust 120 m2, elanike arvu (6 inimest) ja asjaolu, et kõik ruumid on ühiskasutuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna tegemist on hageja enda poolt esitatud tõenditega kasutuseelise suuruse tõendamiseks, on asjakohatu hageja poolt vastuapellatsioonkaebuses tehtud etteheide, et maakohus on võtnud kasutuseelise kindlakstegemisel aluseks ebaõiged võrdlusobjektid. Kostja ei esitanud omalt poolt teistsuguse kasutuseelise tõendamiseks tõendeid, mistõttu ei saanud maakohus muust kui hageja poolt esitatust lähtuda. Lisaks väidab hageja, et maakohus on võtnud arvesse ebaõige elanike arvu, kuna perioodil 19.11.2018 kuni 26.06.2019 kasutas hagejaga ühist eluaset Hispaanias 4 inimest, 26.06.2019 kuni 03.08.2019 Eestis 5 inimest ja pärast seda Eestis 6 inimest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud hagejaga Eestis asuvat ühist eluaset kasutavate inimeste arvust, milleks on 6. Hageja on tuginenud maakohtus hageja kasutuseelise suuruse kindlakstegemisel Eestis asuvale eluasemele. Seega on oluline hinnata selle elukoha osas hageja kasutuseeliseid ja inimeste arvu, kes selles asukohas paiknevaid ruume vaidlusalusel perioodil kasutasid, mistõttu ei ole oluline, kui palju elanikke oli ühes elukohas hageja viibimisel Hispaanias. Hageja poolt hagiavalduses
2-19-18053 märgitu kohaselt kasutas vaidlusalusel perioodil aadressil PPP, Tallinn, asuvat maja 6 inimest. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on jätnud arvestamata, et ühiskasutuse puhul on kasutuseelise väärtus väiksem kui see oleks ainukasutuse puhul. Maakohus võttis seda asjaolu arvesse, jagades ruutmeetri hinna kuuega, s.o elanike arvuga. Samuti oleks kohus kostja hinnangul pidanud kasutuseelise kindlakstegemisel arvestama ka sellega, et hageja ei ela kogu aeg aadressil PPP, Tallinn, vaid osa ajast elab Hispaanias ning sel ajal on nende Tallinnas asuv elukoht välja üüritud. Ringkonnakohus ei pea kostja väidet põhjendatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutab ema juures elades emaga ühist elukohta, kas Eestis või Hispaanias. Seega kaasnevad hagejale nii või teisiti eluasemekulud, sealhulgas kasutuseelised. Hageja on tuginenud oma arvutustes Eestis asuvale eluruumile, kuna see on kostja jaoks soodsam. Ringkonnakohus peab seda põhjendatuks.
59.Maakohus leidis, et pesumasina järelmaks on põhjendatud kulu, kuid vältimatult vajalik ei ole kulu kuivati järelmaksule ja lisagarantiidele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Pesumasin on koduses majapidamises vajalik, kuid riideid on võimalik kuivatada ka muul viisil kui kuivatiga, kusjuures olenemata pere suurusest. Ainuüksi sellest, et tegemist on igapäevase tarbeesemega ei saa järeldada, et selle kulu saaks arvesse võtta ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaks tegemisel. Ülalpidamiseks on vajalikud sellised kulud, mis on vajalikud ülalpeetava toimetulekuks ja on seega vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et pesumasina kulu ei saaks arvesse võtta, kuna see kulu tekib hageja emal nagunii. Asjaolu, et mingi kulu tekib hageja emal, ei tähenda, et seda ei saaks lapse ülalpidamisekulude osas arvesse võtta. Kohus peab PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks tegema ja lähtuma ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest, mis võivad paratamatult osaliselt kattuda ka tema ema ja teiste pereliikmete vajadustega. Seejuures saabki konkreetselt hageja osa suuruse kindlaks teha jagades vastava kulu pereliikmete arvuga.
60.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus vähendas hageja toidukulu põhjendamatult. Hageja tõi esile, et tema vajadused toidu osas olid elatise võlgnevuse perioodil 430 eurot kuus ja edasiulatuvalt on need 515,61 eurot kuus. Vastuapellatsioonkaebuses leiab hageja, et see kulu on mõlema perioodi osas 250 eurot kuus. Maakohtule elatise võlgnevuse nõude osas on hageja toidu- ja majapidamiskulude tõendamiseks esitanud tšekid ja arved, millelt nähtub perioodil 30.06.2019 kuni 22.07.2019 kulu summas 971,4 eurot (I kd tl 29-34). Kui lähtuda hageja poolt esile toodust, et kulu tuleb jagada viiega (põhjusel, et üks laps on väga väike), moodustab hageja osa nimetatud kulust 194,28 eurot kuus. Seejuures ei võtnud ringkonnakohus sellest kulust maha tšekkidelt nähtuvaid kulusid, mis ei saanud olla kuidagi hageja kuludeks (meeste deodorant ja mähkmed). Maakohus on sellele vaatamata leidnud, et põhjendatud toidukulu on 200 eurot kuus tulenevalt sellest, et hageja kasutab ökotooteid. Seega on maakohus võtnud arvesse toidu- ja majapidamiskulu suuremas ulatuses, kui on tõendatud. Kostja nimetatud summat vaidlustanud ei ole, mistõttu ringkonnakohtul toidukulu vähendamiseks alust ei ole.
61.Maakohus on jätnud põhjendatult arvesse võtmata hageja kulu veefiltrile. Asjaolu, et veefilter on vajalik majapidamises, ei tähenda, et tegemist oleks vältimatu kuluga. Üksnes sellest, et filtrit vahetatakse 2 korda aastas, ei saa järeldada, et vesi oleks ilma filtrita kõlbmatu.
62.Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga mööbli, majapidamise ja hügieeni kulude osas ning leiab, et põhjendatud kulu selles osas oleks pidanud olema suurem, s.o 20 ja 30 eurot kuus. Majapidamis- ja hügieenikulude osas leidis maakohus, et hageja on küll esitanud tõendid kulu suuruse tõendamiseks, kuid ostetud toodetest jätkub rohkem kui üheks kuuks. Samuti lähtus maakohus mööblikulu osas sellest, et tegemist on pika kasutuseaga esemetega ja need on pere
2-19-18053 ühiskasutuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Samas ei ole hageja esile toonud, miks maakohtu järeldus mööbli on ebaõige.
63.Seega on maakohus eeltoodust tulenevalt õigesti leidnud, et hageja vajadused ja nende rahuldamiseks hageja ema poolt tehtavad kulud moodustasid perioodil 19.11.2018 kuni 18.11.2019 kokku 516,20 eurot kuus.
64.Hageja väitel on maakohus jätnud täielikult välja selgitamata hageja kulud kostja juures ning ei ole arvesse võtnud hageja vastuväiteid kostja esitatud kulude kohta. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Maakohus hindas hageja vajadusi ja leidis, et need on elatise võlgnevuse perioodi osas summas 516,20 eurot ning edasiulatuva elatise nõude osas 559,87 eurot kuus. Kohus märkis seejuures, et kostja on esile toonud väiksemad kulud, milleks on 367,46 eurot kuus, kuid kohus lähtub suurematest – hageja ema kuludest. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus laps viibib osa ajast kostja ülalpidamisel, ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13). Seega peab kohus hageja vajaduste kindlaks tegemise järgselt tuvastama, kui suured on kummagi vanema kulutused hageja vajaduste rahuldamiseks. Olukorras, kus maakohus on tuvastanud hageja igakuised vajadused, lähtudes hageja poolt esile toodust ja jaotab kulud sellest tulenevalt hageja vanemate vahel, puudus maakohtul vajadus tuvastada eraldi hageja kulusid kostja juures, mis olid kostja väidete kohaselt väiksemad. Ringkonnakohus märgib lisaks, et suurematest kuludest lähtumise põhjendatust ei saa ringkonnakohus ka kontrollida, kuna kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust osas, milles maakohus lähtus vanemate poolt kantud kulude kindlakstegemisel hageja ema poolt kantud kuludest. Seega saab ringkonnakohus lähtuda elatise võlgnevuse perioodi osas kulude suurusest 516,20 eurot kuus, võttes arvesse kui palju pidi nendest kuludest kandma kostja ajal, mil ta hagejale vahetult ülalpidamist ei andnud.
65.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse summas 1029,07 eurot, mis moodustus vahetult kandmata ja elatisega katmata kulust hageja igakuistele vajadustele summas 258,61 eurot, kulust teraapiale summas 155 eurot ja kulust lastehoiule summas 615,46 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus sellega osaliselt materiaalõigust ega arvestanud õigesti kostja poolset hageja vahetu ülalpidamise aega.
65.1.Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hageja on olnud kostja vahetul ülalpidamisel järgmistel ajavahemikel: 12.12.2018-27.12.2018, 25.02.2019-15.05.2019, 18.10.201922.10.2019 (4 ööpäeva), 28.10.2019-31.10.2019 (3 ööpäeva), 08.11.2019-12.11.2019 (4 ööpäeva), 22.11.2019-27.11.2019 (5 ööpäeva), 06.12.2019-11.12.2019 (5 ööpäeva), 20.12.2019-24.12.2019 (4 ööpäeva). Kuna perioodide 12.12.2018-27.12.2018 ja 25.02.201915.05.2019 osas ei ole pooled maakohtus esile toonud, mitu ööpäeva tuleks hageja vahetu ülalpidamisena arvesse võtta, lähtus maakohus õigesti sellest, et tegemist on päevade arvuga alates esimesest kuupäevast (kaasa arvatud) ja lõpetades viimase kuupäevaga (kaasa arvatud). Seega leidis maakohus perioodi 25.02.2019-15.05.2019 osas õigesti, et see hõlmab 80 päeva. Perioodi 12.12.2018-27.12.2018 osas arvutas maakohus aga päevade arvu ebaõigesti kokku, saades selleks 17 päeva. Õige on 16 päeva.
2-19-18053
65.2.Hageja märkis vastuapellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti kostja juures oldud päevade hulka arvanud nii hageja tuleku kui ka mineku päevad. Perioodide 12.12.201827.12.2018 ja 25.02.2019-15.05.2019 osas ei ole hageja maakohtus oma seisukohta konkreetselt arvesse võetavate päevade arvu kohta esitanud. Kuna apellatsioonimenetluses saab uusi väiteid esitada üksnes TsMS §-s 652 märgitud juhul ja ulatuses ning hageja ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud päevade osas ei saanud maakohtus teistsuguseid seisukohti esitada, jätab ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebuse väited selles osas tähelepanuta.
65.3.Edasiste perioodide osas lähtus maakohus aga ebaõigesti päevade arvestusest, arvestades perioodi hulka alguse ja lõpu kuupäeva. Kuna vaidlust konkreetselt nimetatud perioodide osas päevade arvu üle ei olnud, pidi maakohus perioodi 18.10.2019-22.10.2019 osas arvesse võtma 4 ööpäeva, 28.10.2019-31.10.2019 osas 3 ööpäeva, 08.11.2019-12.11.2019 osas 4 ööpäeva, 22.11.2019-27.11.2019 osas 5 ööpäeva, 06.12.2019-11.12.2019 osas 5 ööpäeva ja 20.12.201924.12.2019 osas 4 ööpäeva. Seega viibis hageja kostja vahetul ülalpidamisel perioodil 19.11.2018-18.11.2019 kokku 107 ööpäeva, mitte 117 nagu maakohus leidis ja vastuapellatsioonkaebus kuulub seetõttu osaliselt rahuldamisele.
65.4.Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tasuda hagejale elatist aastas kokku 151 päeva eest. Kuna hageja vajadused tagasiulatuva nõude perioodil olid 516,2 eurot kuus ja kostja kanda jääb sellest 258,10 eurot kuus, tulnuks kostjal tasuda elatist 151 päeva eest 1298,60 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tasus elatist enne hagiavalduse esitamist summas 905,16 eurot. Seega moodustab kostja võlgnevus ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist 393,44 eurot.
65.5.Samas ei tingi vastuapellatsioonkaebuse osaline rahuldamine elatise võlgnevuse suuremas summas väljamõistmist, kuna maakohus on ebaõigesti jätnud üksnes kostja kanda lapse hoiu- ja teraapiakulu. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma lapse hoiukulu 615,46 eurot ja teraapia kulu 155 eurot mõlema vanema kanda, mitte mõistma seda kostjalt välja. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja väide põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Sellest tulenevalt on vajalik ka elatise võlgnevuse nõude lahendamisel eelkõige kindlaks teha lapse vajadused. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et lastehoiu ja terapeudi puhul on tegemist lapse vajadustega, mille rahuldamiseks kantud kulu on põhjendatud arvesse võtta lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa poolte kirjavahetusest 2017. a järeldada, et kostja oleks 2019. a augustis ja septembris kantud hageja hoiukulu võtnud ainult enda kanda (I kd tl 14-17). Terapeudi kulu osas ei saa ringkonnakohus nõustuda maakohtuga, et see peaks tervikuna kostja kanda jääma, kuna kostja pole vastuväiteid esitanud. Ühestki kostja seisukohast ega tõendist ei nähtu, et kostja oleks selle kulu enda kanda jätmisega selgesõnaliselt nõustunud. Samuti ei ole põhjendatud hageja väide, et see kulu peab jääma kostja kanda, kuna see tekkis üksnes kostjast tulenevalt. Psühholoogi vastusest ei saa seda järeldada, vaid üldisem probleem lapse hirmude tekkimisel oli selles, et hageja vanemad elavad lahus (I kd tl 36-37). Kuna tegemist oli lapsele vajaliku teenusega ja seega lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusega, on vajalik see kulu arvata ülalpidamiskulu hulka ja jagada vanemate vahel. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16). Selliseid asjaolusid, mis annaks vanemate võrdsusest kõrvale kalduda lähtudes vanemate varalisest seisundist, ei ole pooled esile toonud. Seega lisandub kostja võlgnevusele pool lapse hoiu- ja teraapiakulust (s.o 385,23 eurot),
2-19-18053 mistõttu moodustab kostja võlgnevus aasta eest enne hagiavalduse esitamist kokku 778,67 eurot.
66.Järgnevalt hindab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust igakuise elatise nõude osalisel rahuldamisel. Maakohus tuvastas, et kostja on nõustunud kandma seaduses sätestatud miinimummääras ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb igakuise elatise nõude puhul sellest lähtuda. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et ta ei olnud nõus miinimummääras elatise tasumisega, kuna seda tuleks vähendada ülalpidamise vahetu andmise ja peretoetuste saamise tõttu. Sellisele seisukohale asus kostja ka maakohtus. Seega ei vaidle kostja vastu sellele, et kostja poolse hageja kulude kandmise lähtepunktiks on miinimummääras elatis, mida tuleks vähendada kostja poolt esile toodud asjaolude tõttu. Kuna nii hageja ema poolsed tuvastatud kulud kui ka kostja poolt esile toodud kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise määr, lähtus maakohus kostja kinnitust arvesse võttes õigesti seaduses sätestatud miinimummäärast ning arvutas sellest tulenevalt kostja poolset vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist arvesse võttes igakuise elatise suuruse.
67.Kostja väitel saab hageja peretoetusi kokku 155 eurot kuus ning seda tuleb arvesse võtta. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega). Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära ning elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja ei ole esile toonud, et tema varaline seisund oleks halb või et hageja vajadused on alla miinimummäära. Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et on nõus sellega, et hageja vajaduste suurus on miinimummääras (I kd tl 156). Seega, arvestades kostja poolt maakohtus esitatud väiteid, ei ole täiendavalt elatise suuruse vähendamiseks peretoetuse võrra alust.
68.Maakohus leidis, et hageja viibib kostja juures 4 päeva kuus, s.o 13,33% ajast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tulenevalt suhtlemiskorrast viibib hageja väljapool nö vahelduva elukoha perioodi kostja juures vähemalt 5-6 päeva kuus, mis moodustab 16,6%-20% ajast. Sellises ulatuses kostja juures viibimist on võimalik üheselt järeldada poolte vahel kehtivast suhtlemise korrast, mille kohaselt viibib hageja kostja juures üle nädalavahetuse reedest pühapäevani, seega ühes kuus 2 nädalavahetust, kokku 6 päeva, mis moodustab 20%. Selles osas on vajalik maakohtu otsus tühistada ja kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 80% elatise miinimummäärast alates 07.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 06.02.2033). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on sedavõrd lühikese ajaga, mida ei tohiks arvesse võtta. Isegi kui nõustuda, et maha tuleks arvata 13,33%, on see piisav aeg, mida arvesse võtta. Seejuures ei oluline mitte see kui pikalt viibib hageja kostja juures, vaid, mis ulatuses kostja täidab sel ajal ülalpidamiskohustust. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et ajal, mil hageja viibib ühe või teise vanema juures, täidavad vanemad ülalpidamiskohustust. Vaidlus on olnud hageja vajaduste suuruse üle.
69.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge ega täidetav. Vastavalt kokkulepitud suhtlemise korrale viibib hageja kostja juures aastas 6 kuu jooksul üle ühe nädalavahetuse ja võimalusel tihemini. Samuti on kokkuleppe punktis 1.6 kokku lepitud 8 nädala kaupa vahelduvalt vanemate juures viibimine. Nimetatud vahelduva elukoha aja osas nõustusid pooled sellega, et elatist sel ajal ei maksta. Maakohus on otsuse
2-19-18053 punktis 6 märkinud, et kohus jätab rahuldamata hageja elatise nõude perioodil, kui hagejal on tsiviilasjast nr 2-18-10905 lähtuvalt vahelduv elukoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline sõnastus üheselt arusaadav ja põhjustab igakuise elatise väljamõistmisel segadust. Kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu 16.01.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-13207, p 11). Antud juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul selge, kuidas toimub edasiulatuva elatise nõude täitmine arvestades poolte vahel kehtivat suhtlemise korda. Ringkonnakohus peab vajalikuks sõnastada resolutsioonis edasiulatuva elatise tasumise kohustus sellisena, mis hõlmaks suhtlemise korras kokku lepitud erisusi ning märkida, et elatise tasumise kohustust ei ole kostjal ajal, mil hageja viibib vastavalt tsiviilasjas 2-18-10905 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määruse punktile 1.6 vahelduvalt oma vanemate juures.
70.Pooled on ringkonnakohtus esitanud täiendava informatsioonina, et hageja on viibinud alates 27.07.2020 seisuga 05.04.2021 Hispaanias ema juures ja on seega ema vahetul ülalpidamisel. Pooled on selle ajavahemiku osas ühel meelel selles, et kehtivast suhtlemise korrast on kõrvale kaldutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega alates 27.07.2020 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni lähtuda kehtiva suhtlemise korra punktist 1.6, vaid lähtuda tuleb hageja tegelikust viibimisest kostja vahetul ülalpidamisel. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega saab kohus määrata sissenõutavaks muutunud elatise summa kohtuotsuses kindla summana ja edasiulatuva elatise muutuva suurusena. Antud juhul on ringkonnakohtu hinnangul tekkinud vajadus määrata kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise summa võimalikult kohtuotsuse tegemise lähedase seisuga, kuna alates hagiavalduse esitamisest ei ole täies ulatuses võimalik lähtuda poolte vahel kehtivast suhtlemise korrast ja arvesse tuleb võtta ka kostja poolt hagi tagamise korras tasutud elatist.
70.1.Hagiavalduse esitamisest kuni 26.07.2020 on vastavalt poolte seisukohtadele hageja viibinud Eestis. Pooled ei vaidle, et hageja on olnud ema vahetul ülalpidamisel järgmistel ajavahemikel pärast hagiavalduse esitamist: 27.11.2019-05.12.2019 (9 ööpäeva), 11.12.201919.12.2019 (9 ööpäeva) ja 24.12.2019-31.12.2019 (8 ööpäeva) ning kostja vahetul ülalpidamisel 22.11.2019-26.11.2019 (5 ööpäeva), 06.12.2019-10.12.2019 (5 ööpäeva), 20.12.2019-23.12.2019 (4 ööpäeva). Järgneva perioodi osas kuni 27.07.2020 lähtub ringkonnakohus 02.07.2020 toimunud kohtuistungil hageja avaldatust, et hageja on kostja juures viibinud keskmiselt 4 päeva kuus. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Alates hagiavalduse esitamisest kuni 05.04.2021 (kokku 503 päeva) on hageja olnud oma ema vahetul ülalpidamisel seega 458 päeva (=26 (2019. a)+337 (2020. a)+95 (2021. a) ning kostja vahetul ülalpidamisel 45 päeva (=503-458). Seega pidi kostja maksma hagejale nimetatud perioodil elatist 413 päeva eest. Arvestades elatise suuruseks igakuiselt 292 eurot, moodustab seisuga 05.04.2021 sissenõutavaks muutunud elatise suurus 4018,49 eurot.
70.2.Riigikohus on märkinud, et elatisehagi lahendamisel tuleb kohtul arvestada mh sellega, kui palju on laste isa hagejatele elatist maksnud kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 21.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11). Kohtule 05.04.2021 esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt on kostja tasunud hagejale alates 10.12.2019 kohtumääruse tegemisest kuni 2021. a märtsi lõpuni elatist 292 eurot kuus, kokku seega 4672 eurot (II kd tl 150 ja 05.04.2021 menetlusdokumendi lisa).
70.3.Arvestades kostja võlgnevust hageja ees summas 778,67 eurot, seisuga 05.04.2021 sissenõutavaks muutunud elatist summas 4018,49 eurot ja kohtumenetluse ajal tasutud elatist, tuleb tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 125,16 eurot.
2-19-18053
71.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei tingi ringkonnakohtu hinnangul maakohtu menetluskulude teistsugust jaotust.
72.Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja kostja on soovinud menetluskulude poolte endi kanda jätmist ning vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse väga väikeses ulatuses, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.