Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohus jätab rahuldamata hageja elatise nõude perioodil, kui hagejal on tsiviilasjast nr 2-18-10905 lähtuvalt vahelduv elukoht.

Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

2-19-18053

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja vanemate kooselu lõppes 2016.a juunis, hageja on kogu aeg elanud koos oma emaga;

-

Kostja on lapsega suhelnud, kuid kohati väga ebaregulaarselt; on maksnud elatist ebaregulaarselt, pole kinni pidanud kokkulepitud summadest, on vähendanud neid ühepoolselt vastavalt enda suvale ning üldse mitte maksnud. Hageja hinnangul on elatis olnud kostja jaoks vahend hageja ema kontrollimiseks või karistamiseks;

-

Alates 2016.a juunist jõudsid vanemad omavahelisele kokkuleppele ning kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist summas 500 eurot kuus. Novembris 2016 vähendati poolte kokkuleppel tasutavat elatist 350 eurole kuus. Hiljem vähendas kostja ühepoolselt elatisemakse miinimumini ning tasus elatist ebaregulaarselt. Alates 2019.a aprillist ei ole kostja elatist tasunud hagejale;

2 (34)

2-19-18053 -

Hageja seaduslik esindaja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise saamiseks, kuid tagajärjetult – kostja ignoreerib teemat ja soovitab pöörduda kohtusse;

-

Alates aprillist 209.a on hageja seaduslik esindaja tasunud kõik hageja kulud üksi;

-

Hageja elab koos ema ja perega xxxx eramajas; Hageja vanemad on varasemalt kokku leppinud, et võimaldavad hagejale puhta elu, mis teeb pere-eelarve ca 1/3 võrra kallimaks võrreldes tavatoodetega;

-

Hageja vanemad leppisid kokku, et lisaks elatisele tasub kostja hageja lastehoiukulu Xxxx Xxxx lastehoius ning hageja seaduslik esindaja kannab lapse lastehoidu viimise ja toomisega seotud kulud. Kostja kohustust ei täitnud enam ning august-september 2019 tasus hageja seaduslik esindaja hageja lastehoiuga seotud kulud üksi. Alates 2019.a oktobrist ei ole hagejal majanduslikel põhjustel võimalik lastehoius käia ehkki lastehoius käimine on lapse arengule väga vajalik. Lisaks soovib hageja minna jalgpallitrenni, mille kuumakse on 60 eurot;

-

Hageja tõi välja järgnevad püsikulud:

-

▪

eluasemekulud summas 404 eurot kuus (maja laenumakse 2157 eurot kuus + kõrvalkulud tarbitud kommunaalteenuste eest 154 eurot kuus, televiisori ja interneti kulud 56 eurot kuus, kulud pesumasina ja kuivati liisingumaksetele 47,69 eurot kuus jagatuna 6 inimese vahel = 404 eurot kuus);

▪

kulud söögile ja majapidamisele 430 eurot kuus;

▪

Riided, jalanõud, mänguasjad, spordivahendid jne 80 eurot kuus;

▪

Mööbel, padjad, tekid, linad, rätikud, pesu ja koristusvahendid jne 20 eurot kuus;

▪

Hobid ja trennid (jalgpall, lumelaud) keskmiselt 100 eurot kuus. Vajalik varustus, riietus, võistlustasud;

▪

Lastehoiu kulud – keskmiselt 500 eurot kuus;

▪

Reisimine ja vaba aeg koos vanemaga – ei kuulu elatise hulka, kulud kannab kumbki vanem eraldi, olenevalt sellest kumma vanemaga laps reisib või vaba aega veedab; Kooli ja õppimisega seotud reisimise kulud kannavad vanemad pooleks.

▪

Eeltoodust lähtuvalt moodustavad lapse vajadused/ kulud kokku 1054 eurot + 500 eurot lastehoid.

Hageja seaduslik esindaja viibib lapsehoolduspuhkusel ning on hageja elamiskulusid tasunud üksinda ja seda noorima lapse eest saadava vanemahüvitise arvelt, mis lõppeb 2021.a märtsis. Kostja sissetulekute suuruse kohta hagejal andmed puuduvad.

Hageja tõi hagi tagamise taotluses esile järgmised asjaolud: -

O. R. on alaealine, kelle ema viibib lapsehoolduspuhkusel; Kostjal on kohustus last käesoleval ajal ülal pidada sõltumata selle kohtumenetluse tulemustest, milles elatise suurus kindlaks määratakse; Kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiseks tasunud elatist pika aja vältel ning seeläbi on tugevalt kahjustunud O. R. elukvaliteet (pole võimalik soetada vajaminevaid asju, ökotoitu, ei saa käia enam lastehoius) ning hageja emal puuduvad vahendid üksi kõikide kulude maksmiseks, taotleb O. R. kohustada kostjat maksma menetluse ajal O. R.

3 (34)

2-19-18053

-

ülalpidamiseks elatist igakuiselt summas 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast; Märgitu annab O. R.le võimaluse pöörduda elatisabi saamiseks elatisabi seaduse alusel; Hageja palub hagi tagada, kuna on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; Hageja on seisukohal, et kostja ei maksa elatist pahatahtlikult ning vabatahtlikult seda maksma ei hakka, kuna ignoreerib järjepidevalt kõiki sellekohaseid kirju/sõnumeid; Kohtuotsuse täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks, kuna kostjal puuduvad näiliselt varalised vahendid rahuldava kohtuotsuse täitmiseks, sest kostja varjab oma tulusid.

Kohus võttis hagiavalduse 10.12.2019 määrusega menetlusse ning rahuldas 10.12.2019 määrusega hageja hagi tagamise taotluse. Vastusena kostja vastuväitele märkis hageja 01.02.2020 menetlusdokumendis järgmist: -

-

-

-

-

-

Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele viibib hageja kostja juures üle nädala 2 ööpäeva (keskmiselt 4 ööpäeva kuus). Selline suhtluskord lepiti kokku kohtuliku kompromissiga mai 2018.a ning oktoober 2019.a. Alates 16.05.2019.a on hageja kostja juures viibinud alljärgnevalt▪ 16.05-17.10 (0 ööpäeva) ▪ 18.10-22.10 (4 ööpäeva) ▪ 28.10-31.10 (3 ööpäeva) ▪ 8.11-12.11 (4 ööpäeva) ▪ 22.11-27.11 (5 ööpäeva) ▪ 6.12-11.12 (5 ööpäeva) ▪ 20.12-24.12 (4 ööpäeva) Seega viibis hageja ajavahemikul 16.05.2019-31.12.2019 isaga kokku 25 ööpäeva (mitte 31 ööpäeva nagu väitis kostja), mis teeb keskmiselt 3,3 ööpäeva kuus. Seega peaks elatise määramisel arvestama sellega, et laps viibib isaga keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Praegu on tegemist näiliku ning ajutise isa poolse korraldusega, kus ta ei too last kokkulepitud ajaks(pühapäevaks) tagasi vaid hoiab teda pikemalt enda juures. Selline korraldus ei saa olla jätkusuutlik. Isa on jätkud xxxx lapse üksi koju selleks ajaks, kui ise tööl viibis, käies last söötmas ja kontrollimas, mis on lubamatu, kuivõrd xxxx laps vajab pidevat järelvalvet. Kuna isa vahetab töökohti oma konfliktse iseloomu tõttu väga sageli, siis tavatöökohad on siiski E-R, seega ei ole lapsel seal võimalik pikemalt olla. Laps läheb kooli xxxx, ka siis ei ole mõeldav isa juures käimine tihedamalt, kui praegu kokku lepitud (üle nädala R-P). Sageli on olnud perioode, kus isa ei võta last kuid. Viimane selline pikem periood oli 16.05.19- 17.10.2019, kus isa ei võtnud kordagi last, isegi ei teinud ühtegi ettepanekut lapsega kohtumiseks. Laps on tihti haige+ on perioode kus ta ei soovi/keeldub üldse isa juurde minekust. Kui lapsel õnnestub jälle lasteaeda minna, siis olid/on tema lasteaia päevad E,K,R; Isa väide, et ema pole lapsele riideid kaasa pannud, ei vasta tõele. Vanemad on 11.10.2019 a suhtluskorra kokkuleppes kokku leppinud, et isa kannab kõik Tartu- Tallinn vahelised transpordi kulud. Seega ei kuulu need kulud siin asjas kuidagi arvestamisele. Lapsevanemate kulud lapse meelelahutusele on kummagi vanema enda kanda. Ka maadlustrennis hakkas isa lapsega käima kohtule näitamiseks. Varem ta seal lapsega

4 (34)

2-19-18053

-

-

-

-

-

käinud pole. Isa mainis emale, et hakkavad seal käima ja ema oli nõus, kui isa kannab ise kulud. Jällegi on tegemist meelelahutuskuludega, sest 2x trennis käimist ei saa isegi trenniks nimetada. O. R.i lapsetoetus on 60 euri kuus, on peres teine laps, kes saab peretoetust. Lasterikka pere toetust ei saa siin isa poolsest elatisest maha arvestada. Emal on 5 last, kellest 4 alaealised ning kellest ainult üks on N. R.i laps. Ema saaks lasterikka pere toetust ka siis, kui O. R.i toetus laekuks isale. Ema leiab, et lasterikka pere toetus peaks katma ainult lasterikka ema poolseid kulusid, mitte eraldi elava mitte lasterikka isa kulusid, kelle ülalpidamisel on ainult üks laps. Ema palk läheb jagamisele 4 lapse vahel, mis ilma lasterikka pere toetuseta halvendaks laste elukvaliteeti, kuna iga lapse jaoks jääks väiksem summa. Isa ülalpidamisel on ainult 1 laps. N. R.il ei ole siin mingit rolli selles, et ema saab lasterikka pere toetust. Vastavalt PHS § 15 on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. N. R. ei kuulu meie perre ega tee kulutusi teiste laste peale, seega ei saa peretoetusi arvestada tema poolse elatise vähendamiseks. Lastehoiu kulu on ühesugune olnud lapse lastehoidu minekust saadik. Laps käis hoius 3 päeva nädalas. Vanemad on lastehoiu ning seal käimise sageduse otsustanud ühiselt. Lastehoius käivad lapsed kuni kooli minekuni. Lastehoid ei ole kohustuslik aga siiski vajalik, juhul kui laps ei saa hoius käia, siis peab talle leidma lapsehoidjad. Praegu on last hoidnud nii lapse vanem vend kui ka vanaema, kes on teinud lapsega kõike seda mida tehakse lastehoius sellises vanuses lastega (alates oktoobrist ei ole laps käinud hoius ja olen maksnud ca 300 euri iga kuu lapse hoidmise eest- 5 eur tunnist). Ka lapse vanaema ja vend ei pea seda tasuta tegema, seda enam et O. on raske laps kelle hoidmine ei ole kerge. Isa on varasemalt korduvalt väitnud, et lapsele ainus sobiv hoid on Xxxx lastehoid, maksnud ise ka hoiu arveid. Ema kanda on olnud sõidukulu ja aeg mis selleks kulub (iga lastehoiu päev ca 80km sõitu kokku). Tallinna lasteaedades on väga pikad järjekorrad ning sinna koha saamine oleks võimatu. O.i nooremad õde ja vend nii pea lastehoidu ei plaani minna ja kui seda teevad, siis lähevad nad xxxx Xxxx, mis on kodust ca 1km kaugusel ja kuhu O.ile pole enam kohta isa konfliktse iseloomu tõttu Tagasiulatuv nõue- hagejal on ema juures kaks kodu- üks Eestis ja teine xxxx. Ema ei ole arvestanud mõlema koha kulusid, kuigi Eestis elades on xxxx kodu tühi. Ema esitas nõude lähtuvalt Eesti elamiskuludest, mis on soodsamad. O. R.i elatise suurus peaks olema mitte väiksem, kui tema venna S. U.i elatis, sest see tagab ühes peres kasvavatele lastele võrdsed võimalused. S. U. elatise suurus on täna 372 euri, mis tõuseb koos miinimumelatise tõusuga. Kostja väitis, et tal puudus sissetulek perioodil, kui ta lapsele elatist üldse ei maksnud ning seetõttu ei peaks ta tagasiulatuvalt elatist maksma. Esiteks jättis isa meelevaldselt lapse oma valdusesse ning ei lasknud teda xxxx tagasi enne, kui alles 16.05.2019 ja ka peale seda ei läinud ta ametlikult tööle kuni aasta lõpuni. Samas oli tal piisavalt vahendeid, et maksta kohtus käimise eest advokaadile ning ka enda ülevalpidamiseks, ilma et oleks pidanud sellel ajavahemikul ametlikult tööl käima. Seega ei ole mingit põhjust mitte maksta ka elatist tagasiulatuvalt.

03.05.2020 menetlusdokumendiga täpsustas hageja oma igakuiseid kulusid ning esitas kulude tõendamiseks täiendavad tõendid. 22.05.2020 menetlusdokumendiga täpsustas hageja veelkord oma igakuiseid kulusid ja esitas kulude tõendamiseks täiendavad tõendid. 22.05.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt olid hageja hinnangul tema igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1443,9 eurot.

5 (34)

2-19-18053

Hageja tõi täpsustatud kulud välja järgnevalt:

1.ELAMISKULUD

Kokku

O.i osa

Kasutuseelis € 2 157,00 € 359,50 Kommunaalkulud € 154,00 € 25,67 TV ja Internet € 56,00 € 9,33 Pesumasin, kuivati € 47,69 € 7,95 Mööbel, tehnika € 100,00 € 16,67 Veefilter, 2x aastas (185x2) € 31,00 € 5,17 Ikea € 93,11 € 15,52 Ikea € 126,68 € 21,11 Majap, hügieen Bio4you € 229,25 € 62,00 Kokku € 522,91 2.SÖÖK 10 päeva Kokku O.i osa Kokku 10p söök € 171,87

4.O.I ISIKLIKUD KULUD

1a 1k Joonistamine, raamatud € 150,00 € 12,50 Mänguasjad € 200,00 € 16,67 Riided, jalanõud € 1 400,00 € 116,67 Talveriided € 200,00 € 16,67 Mütsid € 103,50 € 8,63 Mööbel, voodipesud jne € 250,00 € 20,83 Hobid € 100,00 Veepudel € 26,00 Hambahari € 4,50 Kokku € 309,96

5.TRANSPORT

Kokku O.i osa Auto liising € 133,00 € 22,17 Kütus € 200,00 € 33,33 Kütus lasteaeda 12päeva x 80km € 135,00 € 135,00 Remont/rehvid jne € 100,00 € 16,67 Kindlustus € 18,77 € 3,13 Lennud 6x aastas € 400,00 € 200,00 Kokku € 410,30

6.MUUD KULUD

Kokku O.i osa Lastehoid Xxxx € 500,00 Lapsehoid € 300,00 Meelelahutus € 60,00 Kokku € 360,00 Hageja esitas 20.07.2020 seisukoha kostja 01.07.2020 teatisele ning 06.07.2020 menetluskulude nimekirjale, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6 (34)

2-19-18053

Elatisenõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole kunagi keeldunud hagejale elatise maksmisest. Kostja maksab ja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist seaduses ettenähtud miinimumelatise ulatuses ning on nõus seda ka edaspidi tegema. Kostja hinnangul võimaldab kahekordne miinimumelatise summa (mõlema vanema panus) tagada lapsele keskmisest kõrgema elatustaseme;

-

Vanemate erimeelsusi elatise suuruse osas on põhjustanud muuhulgas see, et kostja on soovinud, et hageja seaduslik esindaja põhjendaks kulutusi, mis ületavad seaduses ettenähtud miinimumi, kuid hageja seaduslik esindaja ei ole seda teinud ning on lükanud tagasi kostja korduvaid ettepanekuid kanda osad hageja kulud ise ja vahetult lapsele. Kostjani on jõudnud info hageja seadusliku esindaja järjepidevast laste elatusraha mittesihtotstarbeliselt kasutamisest;

-

Hageja seaduslik esindaja on jätnud esitatud tõendeid kasutades välja toomata olulist infot ning moondanud fakte, et luua ekslik mulje, nagu kostja püüaks varjata oma tulusid ning mitte maksta hagejale elatist;

-

Kostja on pidanud vajalikus selgitada hagejale elatisena varasemalt suuremate summade tasumist. Kostja asus hageja seaduslikku esindajat toetama, kui hageja seaduslik esindaja jäi 2014.a mais lapseootele eesmärgiga vähendada poolte vahel rahakonflikte ja seeläbi lootele halvasti mõjuvat stressi. Kostja tasus sellest ajast kõik hageja tulevase heaoluga seotud kulud (kulud looteuuringutele, riietele, mänguasjadele ja kõigele muule vajalikule). Kostja on ajavahemikul 10.02.2014-16.12.2016 kandnud hageja seaduslikule esindajale 18 009,68 eurot, mis tõendab, et hageja seadusliku esindaja väide, et ta on üksi ostnud kõik hagejale eluks vajaliku ja kandnud kõik hageja kulud, on vale ja teadlikult kohut eksitav;

-

Kostja viitab, et hageja seaduslik esindaja ajab sassi omavahel 2 täiesti erinevat kuid olulist asja, milleks on hageja seadusliku esindaja isiklikud soovid elatava elustiili osas ja lapse reaalsed vajadused;

-

Kuna hageja seaduslik esindaja jätkuvalt keeldus kulude põhjendamisest kostja korduvatest palvetest hoolimata, siis ei olnud kostjal alust maksta elatist rohkem kui seadusega ettenähtud miinimum. Alates maist 2017 hakkas kostja seetõttu hageja seaduslikule esindajale maksma hageja jaoks seadusega ettenähtud miinimumi ning informeeris sellest ka hageja seaduslikku esindajat;

-

Kostja on seisukohal, et hagis esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud.

-

Hagi kohaselt on lapse kulud internetile ja televisioonile 9 eurot kuus. Ei televisioon ega internet ole xxxx lapsele eluliselt vajalikud mistõttu ei saa seda põhjendatud kulude hulka arvata.

-

Kostja leiab, et hageja kulud hobidele ja trennidele summas 100 eurot kuus on tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et hetkel hageja hagiavalduses viidatud jalgpallitrennis ei käi ning sellega seoses kulusid ei ole. Elatise suuruse määramisel ei saa võtta aluseks tulevikus hüpoteetiliselt tekkida võivaid kulusid. Kostja on seisukohal, et hageja ringidele/trennidele kulu peaksid kandma see vanem, kes otsustab mingi trenni või huviringi kasuks sel ajal, kui hageja on tema hooldada. Kui vastavalt suhtluskorrale ei pea hageja Eestis viibima üle 6 kuu ja 1 päeva, ei ole kostjal võimalik kuidagi

7 (34)

2-19-18053 kontrollida, kas hageja üldse käib Xxxxs mingites väidetavates ringides/trennides või kui palju need tegelikult maksavad; -

Kostja leiab, et 500 eurot kuus lastehoiule on ebamõistlikult suur kulu. Lasteaias/hoius käimine ei ole Eesti Vabariigis lastele kohustuslik ning vaadates kehtivat ja reaalselt toimivat suhtluskorda, oleks hagejal teoreetiliselt võimalik käia lastehoius 2020 aasta jaanuaris 15, veebruaris ja märtsis 14 ning aprillis 16 päeva. Reaalselt hageja nii palju päevi kuus lastehoius ei käi. Seni on olnud vanemate kokkuleppeks, et hageja ei käi lastehoius üle 3 päeva nädalas;

-

Hageja seaduslik esindaja on avaldanud, et ka hageja väikevend K. K. hakkab käima Xxxx lastehoius, millest lähtuvalt oleks lastehoiu kohatasule 10% allahindlus ning kuna 2 last viiakse samasse lasteaeda korraga, jaguneb kütusekulu 2 lapse vahel võrdselt. Lisaks on ette nähtud lasteaiatasule omavalitsuse toetus, mis vähendab lastehoiule minevaid kulutusi;

-

Augustis ja septembris 2019 käis hageja lastehoius ilma, et kostja sellest eelnevalt teadlik oleks olnud;

-

Hagiavalduse kohaselt on hageja eluasemekulud 404 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et lapse eluasemekulude suurus on põhjendamatu. Kostja märgib, et eluaseme soetamiseks võetud laenumaksed ei ole lapse kulu. Hageja on toonud välja, et kasutuseelis O. R.i puhul on 1500 Eur/6 ehk 250 eurot kuus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks võtab hageja eluasemekulude arvutamisel aluseks kasutuseeliste summa 360 eurot kuus kui hageja samas väidab, et kasutuseeliste summa on 250 eurot kuus. Kostja leiab, et ka kasutuseelis 250 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Isegi kui hageja seadusliku esindaja elukoha üürihind on 1500 eurot kuus, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole eluruumi ainukasutusega. Eelduslikult peaksid kasutuseelised ka nö mahtuma kahekordse miinimumelatise summa sisse;

-

Seoses lapse eluasemekulude suurusega peab N. R. vajalikuks märkida veel, et xxxx elamu on paariselamu ehk 2 erineva välisukse ja elamispinnaga ühe katuse all olev hoone, mille küttesüstemiks on õhk-vesi soojuspump mis paikneb hetkel hageja seadusliku esindaja kasutuses oleva poole(boksi) keldris ning varustab sooja vee ning soojusenergiaga paariselamu mõlemaid sama suurusega bokse kus kokku elab koos üürnikega 10 inimest. Üks xxxx paariselamu boks on regulaarselt välja renditud 4 liikmelisele perekonnale. Eluruum, mida hageja seaduslik esindaja nimetab juriidilise korrektsuse piiril mängides hageja alaliseks elukohaks oli samuti välja üüritud vahemikus november 2018 kuni juuli 2019. Sellest hoolimata viitab hageja seaduslik esindaja hagiavalduses 10 viimase kuu keskmistele kuludele, mis kajastavad pigem 2 välja renditud boksi rentnike kulusid mida ei saa võtta arvesse kui alust hageja kulude arvutamiseks. Laenumaksed ning kõik muud esitatud andmed puudutavad tervet Xxxx elamut, millest 50% on välja üüritud ka siis kui hageja seaduslik esindaja on Eestis ning ajal, mil hageja seaduslik esindaja oli Xxxxs oli 100% majast välja renditud. Ometi toob hageja seaduslik esindaja arvutusena välja 10 viimase kuu andmed;

-

Hageja on eluasemekuludena käsitlenud ka hageja ema liisingmakseid pesumasinale ja kuivatile. Kostja leiab, et tegemist ei ole eluasemekuludega ega hageja kuludena. Tegemist on hageja poolt võetud rahaliste kohustustega.

-

Kostja on seisukohal, et kulud toidule 430 eurot kuus, riietele, jalanõudele, mänguasjadele, spordivahenditele 80 eurot kuus, tervishoiule ja hügieenile 20 eurot on ebamõistlikult suured. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises suuruses kulutusi tõendanud ega ka veenvalt põhistanud;

8 (34)

2-19-18053 -

Hagiavaldusel kohaselt on kulud mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele, pesule ja koristusvahenditele 20 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises suuruses kulutusi tõendanud ega ka veenvalt põhistanud;

-

Harju Ringkonnakohus kinnitas 11.10.2019 määrusega kohtuasjas 2-18-10905 saavutatud hagejate vanemate N. R.i ja K. K. kompromissleppe alusel hageja ja kostja vahelise suhtluskorra. Suhtluskorra järgi peab hageja Eestis viibimise aeg olema 6 kuud + 1 päev kalendriaasta jooksul. Kui hageja seaduslik esindaja viibib Eestis, kohtub kostja hagejaga üle nädalavahetuse ning võimalusel tihedamini. Hageja seaduslik esindaja ei tee takistusi kostja ja hageja sagedasemaks suhtluseks kui üle nädalavahetuse;

-

Hageja on suhtluskorra kindlaksmääramise järgselt olnud kostja juures 2019 oktoobris 10 päeva, novembris 11 päeva, detsembris 11 päeva. Kostja ja hageja vaheline kokkulepe lähtudes kostja ja hageja soovidest ning kostja võimalustest on selline, et üle nädala võtab kostja hageja reedel ja viib hageja seadusliku esindaja juurde tagasi teisipäeval. Selline on lapsele harjumuslikuks saanud ja välja kujunenud suhtluskord, mida hageja seaduslik esindaja ei tohi Harju Ringkonnakohtu määruse alusel piirata;

-

Kostja alustas jaanuaris 2020.a tööd uue tööandja juures, kes nõustus võimaldama kostjale tööl käimist graafiku alusel, mis võimaldab ühtlasi tagada hagejale stabiilse elatise maksmise vahendid kui ka võimaldab jätkata kostja ja hageja poolt kokkulepitud suhtluskorda, milleks on vähemalt, kuid mitte kuni 10 päeva kuus;

-

Lähtuvalt kehtivast ning ka lapsele harjumuslikuks saanud suhtluskorrast viibib seega hageja kostja hoolduses 60 päeva aastas kui hageja seaduslik esindaja on terve aasta Xxxxs, 80 päeva aastas kui hageja seaduslik esindaja on pool aastat Xxxxs ja 120 ning rohkem päeva aastas, kui hageja seaduslik esindaja viibib terve aasta Eestis, seega kostja on täitnud ja täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust ka vahetult, millega hagiavalduses ei arvestatud. Ajal, mil laps on viibinud ja viibib kostja juures, kannab lapse kulusid, sh eluasemekulud, toidukulud, transpordikulud jne kostja. Samuti on kostja ostnud lapsele riideid, jalanõusid, mänguasju jne;

-

Alates 6. juunist 2017 keeldus hageja seaduslik esindaja panemast lapsega kaasa hageja riideid ajaks, mil hageja oli kostja hooldada. Alates sellest hetkest kuni käesoleva hetkeni on olnud kostja sunnitud seetõttu hageja hooldamiseks soetama kõik vajalikud riideesemed, jalanõud, mänguasjad, teise jalgratta, elektriauto jm. Ostutšekid puuduvad kuna ootamatult nii palju vajalikke riideid ja asju korraga soetada oli kostjal võimalik vaid taaskasutuspoodidest või otse kellegi käest sularahas ostes. Samal ajal maksis kostja regulaarselt hageja seadusliku esindaja kontole seadusega ettenähtud miinimumelatist;

-

Hageja on viimastel kuudel viibinud kostja elukohas umbes 10 päeval kuus. Kostja elab talle kuuluvas elamus xxxx. Viibides kostja juures kasutab hageja kostja elamu kasutuseeliseid. Kostja eluaseme kõrvalmajas renditakse 90m2 korterit hinnaga 400 eur/kuus ehk 4,44 eur/m2, seega võib kostja elukoha kasutuseelise maksumuseks arvestada 532,8 eur/kuus mistõttu hagejat puudutava kasutuseelise maksumus on arvestuslikult 177,60 eur/kuus. Hoones elab kostja koos xxxx isaga kellel on hoones üks tuba. Elektri-ja küttekulu on ühine. Kostja elukohaks olev elamu põhiküte on ahiküte. Küttepuud on kostja varunud enda kinnistult, mistõttu hoone küttekulusid eraldi välja tuua ei ole võimalik. Umbkaudne küttepuude kulu küttehooajal oktoober-aprill on 8 ruumimeetrit. Turuhind hetkel ca. 60 eurot/ruumimeeter. Seega kulu küttepuudele ca 480 eurot aastas. Vesi hoonesse tuleb lokaalsest puurkaevust, kanalisatsioon on hoonel lokaalne mistõttu regulaarset kulu ei veele ega kanalisatsioonile ei ole. Kohtu nõudel 9 (34)

2-19-18053 võimalik välja tuua puurkaevuga liitumise tasu ning autonoomse veevarustuse ning kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamiseks tehtud kulud. Soe vesi toodetakse hoones elektriboileriga. Aasta keskmine kulu elektrile ühes kalendrikuus on 46,64 eurot kuus. Aasta keskmine kulu prügiveole kalendrikuus on 7,74 eurot. Kostja on ehitanud oma elukohta hagejale kiigest, mängumajast ja liumäest koosneva mänguala. Materjalid ehitamiseks soetatud erinevatel aegadel, tšekke ei ole kogutud; -

Iga kuu sõidab kostja hagejaga koos olemiseks 900km ehk 2 x 450km. Arvutuslikult kulub kostjal hagejaga kohtumisteks autokütusele 0,08 L/km x 900km = 72L ; 72L x diiselkütuse hind 1,37 eur/L = 98,64 eur/ kuus;

-

Üle nädala reedeti on käinud kostja hagejaga Tallinnas Xxxx seikluslinnakus mängimas. Kulu (4x4,90 =19,6 ) + ( 2x 6,90= 13,8) = 33,4 eurot 3 viimase kuu jooksul. Igakuine keskmine kulu Lohesaba linnaku külastuse peale 5,56 eurot;

-

Üle nädala reedeti hakkas kostja hagejaga käima maadlussaalis xxxx „mängutuba” külastusvõimaluse raames mille kulu on 7 eur/kord. Kulu kuus 14 eurot;

-

Hageja toidukulu arvutamiseks jagas kostja lapsepäevade tarvis ostetud toidule kulunud summa 3ga ehk arvestuslikult kulus sellest 2/3 kostjale ja 1/3 hagejale. Hageja vanaisa J. R., kes elab kostja kodus soetab oma toidu eraldi kuna söömisharjumused on erinevad;

-

O. R.i hooldamiseks kuluvate kulude arvutuse on kostja välja toonud tõendis 34;

-

Kostja on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka sellega, et osa hageja kulutustest on kantud riiklike toetustega. Hageja emal on neli alaealist last, mistõttu saab ta lastega seotud toetusi vähemalt 620 euro ulatuses kuus (2x60 + 2x100 + 300). Kuni 31.12.2018.a on riiklike toetustega kaetud 152 eurot hageja kuludest ja alates 1.10.2019.a 173 eurot iga lapse kohta (610 jagatud nelja lapse vahel on 152 eurot ja 620 eurot jagatud nelja lapse vahel on 155 eurot;

-

Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et tagasiulatuva elatise nõude puhul on oluline arvestada seda, milline oli lapse elukorraldus kõnealusel perioodil (november 2018-november 2019). Hageja seaduslik esindaja elas november 2018 kuni juuli 2019 Xxxxs. Laps viibis osa aega ema juures Xxxxs ja osa aega isa juures Eestis;

-

Hageja viibis kostja juures Eestis 12.12.2018-27.12.2018 ja oleks pidanud viibima vanemate omavahelise kokkuleppe alusel 25.02.2018-10.03.2019. Tegelikkuses viibis hageja kostja juures 25.02.2018- 15.05.2019. Kostja tasus lapse ülalpidamiseks elatist lähtuvalt sellest, kuidas laps pidi vastavalt kokkuleppele vanema juures viibima. Nii tasus kostja elatist ka märtsis 2019 lähtudes kokkuleppest, mille kohaselt pidi laps minema ema juurde 10.03.2019. Lapse ema ei tulnud aga lapsele 10.03.2019 järele ja laps jäi isa juurde. Kui selgus, et hageja seaduslik esindaja rikub suhtluskorda ja hageja jääb teadmata ajaks kostja juurde, palus kostja hageja seaduslikul esindajal talle kantud märtsi 2019 elatise tagasi kanda ning hakata kandma elatist hoopis kostjale ajal, kui hageja on kostja hoole all. Hageja seaduslik esindaja ei kandnud kostjale tagasi märtsi elatist, ei kandnud omalt poolt ei märtsi, aprilli ega poole mai elatist. Ka keeldus hageja seaduslik esindaja selgitamast, miks ta kostjale elatist ei kanna. Perioodil 25.02.2019 kuni 15.05.2019 täitis kostja seega hageja ülalpidamiskohustust üksi. Samas oli kostja maksnud ühe kuu elatise (märtsis makstud elatis) ette;

-

Mais 2019 oli vaja soetada lennupilet hagejale, et ta saaks lennata 15 mai 2019 Eestist kostja juurest Xxxxsse hageja seadusliku esindaja juurde vanema venna T. U.i saatel. Hageja seaduslik esindaja keeldus lapsele lennupileteid ostmast ning väitis, et tal

10 (34)

2-19-18053 puuduvad piletite ostuks vajalikud 190 eurot mistõttu laps ei saagi Xxxxsse lennata. Kostja soetas ise hagejale lennupileti, mida hageja seaduslik esindaja pole hoolimata lubadusest siiani tagasi maksnud; -

Olukord, mida hageja seaduslik esindaja kasutab kostja demoniseerimiseks ning mis on hagiavalduse aluseks ehk väide, et kostja ei ole maksnud elatist pool aastat, on hageja seadusliku esindaja iseenda põhjustatud suhtluskorra rikkumisega 10.03.2019. Alles 30.12.2019 avaldas hageja seaduslik esindaja põhjuse, miks ta kostjale keeldust elatist maksma ajal, kui hageja oli kostja hooldada;

-

Kostja leiab, et hagis nõutud tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult raskesse olukorda. Arvestades eeltoodud asjaolusid, so seda, et kostja pidas hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul hagejat teatud perioodil üksi üleval (hageja seaduslik esindaja ei osalenud lapse ülalpidamises), oleks tagasiulatuv elatise väljamõistmine kostja suhtes ka ebaõiglane;

-

Kostjal puudus pikka aega sissetulek, sest ta oli sunnitud oma töökoha xxxx ametis üles ütlema, et hooldada hageja seadusliku esindaja suhtluskorra rikkumise tõttu ootamatult ja plaaniväliselt last. Peale hageja Xxxxsse sõitu püüdis kostja uuesti käivitada oma erinevaid ettevõtlusvõimalusi, et sealt vajalik sissetulek tekitada. Alates oktoobri lõpust on kostjal olnud väljakutseks isegi lapsega läbikäimiseks vajalike vahendite leidmine;

-

Kostja on nõus vaidluse lahendamisega kompromissiga mis arvestab mõlema vanema reaalseid kulusid hageja hooldamisele ja hageja reaalseid vajadusi. Kompromiss peab arvestama ka tõsiasja, et hageja seaduslikul esindajal ei ole harjumust teatada ette välismaale kolimisest, reisidega seotud aegadest ega välismaal elamise ajalisest kestvusest.

Kostja esitas 12.06.2020 menetlusdokumendi ja täiendavad tõendid, milles tõi välja järgmist: -

-

-

Kostja jääb vastuses hagile esitatud seisukohtade juurde. Hageja kulud on põhistamata ja tõendamata Eluasemekulud - Kostja on seisukohal, et eluasemekulud, sh kasutuseelised 359,50 eurot kuus on ebamõistlikult suured. Sellises ulatuses kulud pole põhjendatud ja hageja ei ole tõendanud, et tal sellised kulud esineksid. Kostja märgib täiendavalt, et kostjale teadaolevalt ei ole hageja poolt esile toodud laenusumma puhul tegemist üksnes eluaseme, kus lapse ema ja tema perekonnaliikmed elavad, laenuga, vaid laen võeti paarismaja ehitamiseks. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et lapsele on ka kostja juures tagatud kodu ja kasutuseeliste kasutamise võimalus. Kostja on seega pidanud samuti tegema kulutusi selleks, et hagejal oleks kostja juures viibides kõik vajalik olemas. Hageja väidete kohaselt on lapse kulud majapidamis- ja hügieenitoodetele 62 eurot kuus. Kostja leiab, et tegemist on ebamõistlikult suure kuluga. Hageja poolt esitatud OÜ Ö arve ei tõenda, et tegemist oleks lapse ühe kuu kuludega majapidamis-ja hügieenitoodetele. On alust arvata, et sellises koguses majapidamis- ja hügieenitooteid nagu hageja esitatud arvelt nähtub, ei osteta igakuiselt, so tegemist ei ole ühe kuu kuludega. Ei ole usutav, et lapsele kulub aastaringselt veekindlat päikesekreemi või putukatele ebameeldivat emulsiooni üks pudel või tuub kuus. Samuti ei kulu lapsele igas kuus pudelit šampooni või dušigeeli. Kulud pesumasinale ja kuivatile ning veefiltrile. Kostja leiab, et tegemist ei ole kuludega, mille hüvitamist lapse elatise koosseisu saaks nõuda. Kostjal on samuti pesumasin ja seda kasutatakse ka lapse pesu pesemiseks, kuid kostja ei näe alust, et ta saaks lapse emalt nõuda pesumasina soetamise kulude hüvitamist. Tegemist on kuludega, mis lapse emal oleks sõltumata sellest, kas laps tema juures elab või mitte.

11 (34)

2-19-18053 -

-

-

-

-

-

Kulutused mööblile ja tehnikale summas 16,67 eurot - välja on toodud kaks Ikea arvet, millest O.i väidetavad kulud on 36,63 eurot. Esitatud arved ei tõenda, et lapsel sellised kulud igakuiselt esineksid. Kostja on seisukohal, et kõiki mööbliesemeid, sisustuselemente, nõusid jne, mida hageja ema või tema abikaasa nende koju ostavad, ei saa käsitleda osaliselt lapse kuludena. Samuti tuleb arvestada sellega, et selliste asjade kasutusiga on pikka, so iga aasta või ka paari aasta tagant ei vahetata tavaliselt välja mööblit, nõusid, kardinaid jne. Mööbli ja tehnika kulude tõendamiseks on esitatud asja juurde sülearvuti Dell arve summas 1329 eurot. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole lapse kuluga. Hageja ema tõi sülearvuti ostmise põhjuseks lapse ja isa suhtlemise tagamise. Kostja leiab, et lapse ja isa suhtlemise tagamiseks ei ole vaja osta lapsele 1329 eurot maksvat sülearvutit. Kostjal on alust arvata, et nimetatud sülearvutit kasutab eelkõige hageja ema ja/või tema abikaasa. Lapse ema Xxxxs viibimise ajal on kõnealune eluase olnud üürile antud. Käesoleva hetkel on kinnisvaraportaali www.kv.ee taas üleval kuulutus selle üürile andmiseks, sest lapse emal on kavatsus juuli lõpus pikemaks ajaks Xxxxsse minna. Kuulutusest nähtuvalt antakse elamu üürile koos sisustuse ja tehnikaga. Seega kasutab hageja ema eluaset, mille laenumaksete hüvitamist ta elatise koosseisus nõuab ning tehnikat, mööblit ja muid sisutusesemeid, mida ta lapse kuluna näitab, tulu teenimiseks. Toidukulud - Arvestades seda, et laps viibib ka isa juures on sellises summas toidukulud kostja hinnangul ebamõistlikult suured. Isegi kui pere sööb ainult ökotoitu nagu hageja väidab, ei ole usutav, et xxxx lapse kulud toidule on üle 500 euro kuus. Hageja esitatud toidukulud ei tõenda lapse 10 päeva toidukulusid. Arvetel esineb tooteid, mida 10 päeva jooksul ära ei tarbita. Samuti esineb arvetel tooteid, millel on pikk säilimisaeg, mistõttu võib neid süüa ka kuu või paari pärast. Hageja on jaganud kogu pere söögikulud 5 inimese vahel. Kostja hinnangul ei söö xxxx laps sama palju kui täiskasvanud inimene. Seetõttu pole hageja arvutus õige ega põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole toidukulude suuruse arvutamisel võtnud arvesse seda, et laps viibib ka kostja juures. Hageja arvutused lähtuvad eeldusest, et laps viibib ema juures 30 päeva kuus. Kulud tervisele - kostja märgib siinkohal, et hageja ei ole erivajadustega laps. Nimetatud kulu on ebamõistlikult suur. Hageja kulu mahlale on 21,60 eurot kuus. Esitatud tõendi (sms-id) kohaselt on tegemist astelpaju mahlaga. Kostja hinnangul ei ole usutav, et O. joob iga kuus 21,60 euro eest astelpaju mahla. Vitamiinide kulud on 35 eurot kuus. Arvestades seda, et hageja on suure toidu kulu põhjendusena välja, et laps toitub tervislikult ja mitmekülgselt, ei ole igakuine kulu vitamiinidele summas 35 eurot põhjendatud. Tervisliku toitumise korral peaks laps eelduslikult saama talle vajalikud vitamiinid ja mineraalid kätte toidust. Hageja ravimite kulu on 18 eurot. Hageja on lisanud Molluskite ravimi arve. Asjaolu, et hageja on kunagi vajanud sellise summas ravimeid, ei anna alust järeldada, et hageja igakuine ravimite kulu on 18 eurot kuus. Hageja ei ole põhistanud vajadust tarvitada igas kuus ravimeid 18 euro ulatuses. O.i isiklikud kulud - hageja väidetavad isiklikud kulud on 309,96 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et sellises summas kulud ei ole usutavad ega põhjendatud. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et mitmete kulude koosseisus kajastatud asjade kasutusiga on oluliselt pikem kui hageja on kulude nimekirja koostamisel arvestanud. Hageja väidetav kulu riietele on kostja hinnangul samuti ülepaisutatud. Hageja väidete kohaselt kulub tema riietele ja jalanõudele igas kuus 141,97 eurot, so 1703,63 eurot aastas. Kostja hinnangul on see summa ebamõistlikult suur. Eriti kui arvestada asjaolu, et lapsele ostab riideid ka kostja. Kostja märgib, et hageja esitatud tõendid (hageja lisad 31,33) ei tõenda, et hageja tegelikud kulud nii suured on. Asja juurde on esitatud ekraanitõmmis po.p e-poe ostukorvist, mitte tehtud ostust. Samuti tuleb arvestada

12 (34)

2-19-18053

-

-

-

-

-

sellega, et lapse, ka xxxx lapse, riideid ja jalanõusid ei pea igal aastal välja vahetama. Vähemalt osasid riideid ja jalanõusid saab kasutada mitme aasta jooksul. Hageja väidab, et kulud lapse hobidele on 100 eurot kuus. Samas kinnitas hageja kohtuistungil, et laps ei käi trennis ega huviringides. Tegelikkus kulu hobidele 100 eurot kuus seega ei esine ning lapsel puudub ka vajadus treeningriiete järele, mille maksumuse kohta hageja on tõendeid esitanud. Transpordikulud - hageja nõuab elatise koosseisus kostjalt hageja ema auto liisingmakse osalist tasumist, hageja ema auto remondikulude ja rehvide maksumuse osalist tasumist, liikluskindlustuse tasumist. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole hageja kuludega. Kulude nimekirja kohaselt on kütuse kulud 135 eurot kuus. Need seisnevad lapse lasteaeda viimise ja sealt toomisega. Samas kinnitas hageja ema kohtuistungil, et laps ei käi lasteaias. Transpordikulusid, mis seisnevad lapse lasteaeda viimise ja toomisega seega ei esine. Hagejal puudub alus nõuda, et kostja kannaks lennupiletite (lennud 6 korda aastas) kulu 200 eurot kuus. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019.a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-9207 korraldab K. K. tulevikus O. R.ile kõik K. K. välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud. Muud kulud - hageja muude kulude seas on nimetatud lastehoid Xxxx kulusid (500 eurot kuus), lapsehoiu kulusid (300 eurot kuus) ja meelelahutuse kulusid (60 eurot kuus). Hageja ema kinnitas 8.05.2020.a kohtuistungil, et O. ei käi lasteaias. Seega ei ole O.il kulusid seoses lasteaias käimisega. Lapse kulutusi meelelahutusele 60 euro ulatuses ei ole hageja tõendanud. Seda, et hageja väidetavad igakuised kulud on ülepaisutatud, saab järeldada ka Justiitsministeeriumi tellimusel 2020.a veebruaris valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne.“ põhjal. Kuna hageja elab koos kolme õe ja vennaga, siis tuleb käesoleval juhul arvestada ka mastaabisäästuga. Kostja osaleb lapse kasvatamises ja täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja on seisukohal, et vaidlust ei saa olla selles, et ajal, mil lapse on kostja juures, kannab laste igapäevavajadustega seotud kulud (sh eluaseme- ja toidukulud) kostja. Tegemist on kulutustega, mida kostja peab vältimatult kandma. Kostja peab tagama, et lapse vajadused oleksid tema juures olles rahuldatud. Samuti on kostja ostnud lapsele riideid, raamatuid, nuputamismänge ja lapsele mõeldud mööbliesemeid kostja elukohta. Lapse viibimist vanemate juures reguleerib Tallinna Ringkonnakohtu määrus. Tulenevalt Riigikohtu 9. juuni 2017.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-135-17 väljendatud seisukohtadest saab käesoleval juhul seega lähtuda eeldusest, et ajal, mil laps on isa juures, kannab isa tema ülalpidamiskohustust vahetult. Kuna suhtluskorra kohaselt esineb perioode, mil laps viibib isa juures 8 nädalat järjest, siis tuleb seda elatise nõue lahendamisel ka arvestada. Kui laps viibib ema juures 8 nädalat ja 8 isa juures 8 nädalat, siis kannab kumbki vanem lapse ülalpidamiskohustusi vahetult ning kumbki vanem ei peaks teisele vanemale elatist tasuma. Kostja rõhutab siinkohal, et olukorda ei lahendaks õigesti ja õiglaselt see, kui kostja oleks elatise tasumisest vabastatud üksnes siis, kui hageja tema juures viibib. Kuna hageja ema ei tasu sel ajal hageja ülalpidamiseks elatist ning kõik lapse kulud on sel ajal kostja kanda, siis ei saa kostjalt nõuda elatist ka nende 8 nädala eest, mil laps ema juures on. Lapse kulud on olulises osas kaetud riiklike toetustega - hagiavalduses ei nähtu, et nõuete esitamisel oleks arvestatud asjaoluga, et hageja ema arveldusarvele laekuvad lapsega seotud riiklikud toetused, so lasterikka pere toetus ja lapsetoetused. Kokku saab hageja ema lastega seotud toetusi 620 eurot kuus. Kui lähtuda eeldusest, et laste vajaduste katmiseks piisab kahekordsest miinimumelatisest, so 584 eurot iga lapse kohta, siis arvestades lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse kogusummat, saab 155 euro (620 eurot/4) ulatuses O.i kuludest kanda riiklike toetuste arvel. Vanemate kanda jääb 429 eurot kuus. Siinkohal on oluline märkida, et kahekordse miinimumelatise summa ulatuses peaksid saama kantud kõik lastega seotud kulud, sh kulud, mis lastel on isa juures viibides. Kui kostja kannab lapse 13 (34)

2-19-18053

-

tema juures viibides kulutusi vahetult ulatuses ning kostja tasub lisaks sellele elatist hageja poolt nõutud ulatuses või miinimumelatise ulatuses, siis täidab lapse ülalpidamiskohustust peamiselt kostja. Sellisel viisil lapse ülalpidamiskohustuse jagamine ei ole õiguspärane ega õiglane. Elatise väljamõistmise korral esineb aluse selle vähendamiseks alla elatise miinimummäära - tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, hagi rahuldamiseks puudub alus, sest kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vahetult, ajal mil laps tema juures viibib ja olulise osa lapse kulutustes saab hagejate ema kanda riiklike toetuste arvel. Juhul, kui kohus leiab, et kostja peaks vaatamata nimetatud asjaolude täitma lapse ülalpidamiskohustust ka elatise tasumisega, esineb käesoleval juhul alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. PKS § 102 lg 2 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuses nimetatud asjaoludest esinevad käesoleval juhul nii mastaabisääst, vahetu ülalpidamine ning kulude katmine riiklike toetuse arvel.

Kostja esitas 01.07.2020 kohtule teatise ning 06.07.2020 menetluskulude nimekirja. Käesolevas asja pidas kohus kaks istungit – 08.05.2020 ja 02.07.2020.

KOHTU PÕHJENDUSED

14 (34)

2-19-18053 väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.

Summa

120,90

231,36 182,90

Selgitus O.i elatis O.i elatis Detsember18 15 päeva O.i elatis O.i elatis Veebruar 24päeva a`9,64E O.i elatis märts 21 päeva

15 (34)

2-19-18053 Lähtuvalt tagasiulatuva nõude perioodist arvutab kohus novembri 2018 eest tagasiulatuva nõude perioodil tasutud elatist 12 päeva eest (19.11-30.11.2018), mis on tasutud elatisesummast lähtuvalt 100 eurot (250 eurot / 30 päeva novembris * 12 päeva eest elatis = 100 eurot). Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja tasunud hagejale elatist kokku 905,16 eurot. Hageja on hagiavalduses toonud välja samad tasutud summad (I kd tl 60), kuid ei ole hagiavaldusele lisanud viidatud tõendit (lisa 15). Eelpooltoodust lähtuvalt saab asuda kohus seisukohale, et kostja poolt tasutud elatise suuruse osas tagasiulatuva nõude perioodil poolte vahel vaidlus puudub. Täiendavalt on kohtul vajalik välja selgitada, millised olid hageja igakuised vajadused tagasiulatuva nõude perioodil, kuivõrd hageja nõuab tagasiulatuvat elatist Vabariigi Valitsuse poolt sätestatud miinimumelatisest suuremas summas. Kuivõrd hageja ei ole tagasiulatuva elatise nõude puhul välja toonud hageja igakuiseid vajadusi tagasiulatuva nõude perioodil eraldi, lähtub kohus hageja vajaduste kindlaksmääramisel hageja vajadustest igakuise elatise nõude perioodil ning poolte poolt tagasiulatuva elatise perioodi kohta esitatud tõenditest. Hageja on esitanud igakuised vajadused järgnevalt (I kd tl 58p, 59): Nimetus

Summa 1 kuus

Lisainfo

Eluasemekulud

Hageja elab seaduslikule esindajale kuuluvas majas, pereliikmeid on kokku

Kõrvalkulud teenuste eest

tarbitud 27

Kulud televisioonile ja 9 internetile Kulu pesumasina ja kuivati 8 liisingumaksetele Söök, majapidamine

Riided, jalanõud, 80 mänguasjad, spordivahendid jne Lapse tervishoiu kulud

Kuu keskmine liisingumakse kokku 47,69 eurot Pere sööb 90% ulatuses ökotoitu, söögi arvestamisel on arvestatud hageja osaks 1/5, kuna pere noorim laps on rinnapiimatoidul.

Vitamiinid, ravimid, hügieen jm

Mööbel, padjad, tekid, 20 linad, rätikud, pesu ja koristusvahendid

16 (34)

2-19-18053 Hobid ja trennid

Lastehoiu kulud

Jalgpall, lumelaud. Vajalik varustus, riietus, võistlustasud

Reisimine ja vaba aeg

Ei kuulu elatise Kulud kannavad vanemad eraldi hulka olenevalt kumma vanemaga laps reisib või vaba aega veedab. Kooli ja õppimisega seotud reisimise kulud kannavad vanemad pooleks KOKKU: 1554 eurot

Kostja on vaielnud väljatoodud kuludele vastu, olles seisukohal, et hagis esitatud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (I kd tl 69p). Eluasemekulude osas on kostja seisukohal, et need on esile toodud ulatuses põhjendamatud, kuivõrd hageja on eluasemekulude suuruse arvutamise aluseks võtnud hageja seadusliku esindaja igakuiste laenu- ja kindlustusmaksete suuruse, kuid kostja toob välja, et eluaseme soetamiseks võetud laenumaksed ei ole lapse kulu ning hageja seaduslik esindaja ei saa oma kohustust täita lapse raha arvel. Ostja toob välja ka, et hageja lähtub eluasemekulude arvestamisel igakuistest laenu- ja kindlustusmaksetest, ehkki on välja toonud, et kasutuseeliste summa on 250 eurot kuus. Kostja leiab, et kasutuseelis 250 eurot kuus on ebamõistlikult suur, sest isegi kui hageja seadusliku esindaja elukoha üürihind on 1500 eurot kuus, siis tuleb arvestada, et tegemist ei ole ruumi ainukasutusega, millest tulenevalt on kasutuseelise summa alati väiksem kui tavapärane üür jagatud elanike arvuga ning eelduslikult peaksid kasutuseelised mahtuma kahekordse miinimumelatise summa sisse. (I kd tl 70) Kohus selgitab pooltele, et juhul, kui hageja nõuab elatist miinimumi ületavas määras ja arvestab nõude hulka ka kasutuseelise, tuleb hagejal tõendada kasutuseelise väärtus. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-17-3263, punktist 10 lähtuvalt – kui laps elab ühe vanema juures, saab ta selle vanema juures elamisel kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 tähenduses, mida saab arvestada lapse vajaduste hindamisel (vt RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 17- 21). Kasutuseelise suurus ei sõltu iseenesest sellest, milline on konkreetse elukoha ostmiseks võetud laenu tagasimakse suurus ega sellest, milline oli laste elutingimuste paranemise määr. Kasutuseelise väärtus tuleb TsÜS §-le 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (ibid. p 21). Seejuures tuleb lähtuda samaväärsete eluasemete keskmisest üürihinnast 1m2 kohta ning võtta arvesse, kui suur on lapse ainukasutuses olevate m2 arv ja kui suur ühiskasutuses olevate m2 arv. Hageja on esitanud kasutuseelise võimaliku väärtuse tõendamiseks 17.11.2019 kuupäevaga väljavõtte www.kv.ee portaalist (otsingutulemus on filtreeritud vastavalt tehingu liigile – majade üür; asukohale – xxxx; tubade arvule – alates 4) (I kd tl 12-13), millest lähtuvalt on hinnanud samaväärsete majade üürihinda 1500 eurole kuus (I kd tl 58p). Kostja ei ole tõendanud samaväärsete majade alternatiivse suurusega üürihinda tagasiulatuva nõude perioodil, mistõttu kohus lähtub hageja poolt välja toodud andmetest. Esitatud tõendist (I kd tl 12-13) nähtuvalt esitas kinnisvaraportaali otsing päringu vastusena 7 objekti kuulutused, millest 1 (hinnaga 300 000 eurot) oli maja müügi-, mitte üürikuulutus ja mida kohus arvutustes ei arvesta. Kohus lähtub samaväärsete kinnisvaraobjektide hindamisel võrdlusest hageja elukohaga aadressil Xxxx, mille üürikuulutuse kohta on

17 (34)

2-19-18053 esitanud kostja tõendi 12.06.2020 menetlusdokumendis ( II kd tl 141-145), mille andmed lähtuvalt kuulutusest esitatust on järgnevad: tubade arv: 4, üldpindala: 120 m2, ehitusaasta 2014.a, krundi pind: 900m2 ning asjaolust, et tegemist on paarismaja osaga. Lähtuvalt asjaolust, et hageja poolt esitatud tõendist nähtuvad pakutavate samaväärsete üüriobjektide kohta piiratud andmed, kasutab kohus võrdlusena järgmiste tõendis esitatud objektide andmeid: Asukoht

Tube

Üldpind

Üürihind 1kuu (eur)

Üürihind 1m2 (eur) 6,67

xxxx

xxxx

xxxx

10,4

xxxx

147,8

13,5

xxxx

7,72

Keskmine üürihind 1m2 kohta

9,86 eurot

Lisainfo Korteriomand, krunt 1135m2, uus Kinnistu, krunt 1500m2 Kinnistu, keskmises seisukorras Majaosa, ehitusaasta 2011, heas korras Kinnistu, ehitusaasta 2004, krunt 650m2, heas korras

Pooled ei ole menetluses välja toonud, et hageja ainukasutuses oleks Xxxx asuvast eluruumist kindel, konkreetne osa (nt ainukasutuses olev oma tuba). Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on antud eluruumi puhul lähtuda 120m2 suurusest üldkasutatavast pinnast 1m2 hinnaga 9,86 eurot ja elanike arvust 6, millest lähtuvalt on hageja põhjendatud kasutuseelise summa 1 kuus 197,20 eurot (120m2*9,86 eur/m2 / 6 elanikku). Kõrvalkulud Hageja tõi oma igakuiste kõrvalkulude suurusena välja summa 27 eurot kuus viidates eelneva 10 kuu keskmisele tarbimisele summas 1536 eurot kütte, vee, prügiveo, elektri jm eest. Kostja juhtis oma hagivastuses tähelepanu asjaolule, et hageja elukoht, Xxxx, asuv elamu on paariselamu, mille küttesüsteemiks olev õhk-vesi soojuspump asub hageja seadusliku esindaja boksi poolel ning varustab küttega mõlemat majaboksi, mis on sama suurusega ja kus elab koos üürnikega 10 inimest. Lisaks oli perioodil november 2018- juuli 2019 välja üüritud ka hageja elukoht, kuid hageja on hagis välja toonud 10 viimase kuu kogukulu kõrvalteenustele, mis kostja hinnangul kajastavad pigem 2 välja renditud boksi rentnike kulusid, mida ei saa käsitleda hageja kuludena. Kostja toob välja, et laenumaksed ja muud andmed puudutavad kogu Xxxx asuvat maja , millest 50% on välja üüritud siis, kui hageja seaduslik esindaja on Eestis ja 100% on välja renditud siis, kui hageja seaduslik esindaja on Xxxxs. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kõrvalkulude (küte, vesi, prügivedu, elekter) arvestamine hageja igakuiste kulude hulka, kuid juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole nimetatud kulude suurust ja kandmist tõendanud. Hageja on küll esitanud oma koostatud kokkuvõtlikud tabelid kõrvalkulude ja tarbimiste kohta (nt I kd tl 45), kuid

18 (34)

2-19-18053 tõendite puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik tabelis esitatud andmete õigsust kontrollida. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid selles osas, kas või millises ajavahemikus oli hageja poolt esitatud 10-kuulise perioodi jooksul hageja elukohaks olev Xxxx maja antud 50% või 100% ulatuses üürile ning milline oli mingil ajaperioodil majas kokku elavate (ja kõrvalkulude kandmises osalevate) inimeste arv. Lähtuvalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas aspektis ei ole tõendamiskoormus täidetud. Hageja igakuiste kulude hindamisel ei ole aga võimalik mööda minna asjaolust, et ka hageja jaoks on vajalik ja oluline, et tuba oleks soe, lambis põleks tuli ja võimalik oleks kasutada vett. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja poolt esitatud kõrvalkulude summa 10 kuu kohta (1536 eurot ehk 1 kuu kulu 153,60 eurot) vastaks kogu maja ehk 240m2 ja kostja väitel majas elava kokku 10 inimese kogutarbimisele. Lähtuvalt asjaolust, et hageja elukoha näol on tegemist 120m2 suuruse majaosaga, kus elab 6 inimest leiab kohus, et on põhjendatud hinnata hageja igakuiste kõrvalkulude suuruseks 27 eurot. Kulud televisioonile ja internetile Hageja on välja toonud, et kuu keskmine kulu televisioonile ja internetile on 56 eurot, millest hageja osa moodustab 9 eurot ning on kulude tõendamiseks esitanud T AS arve kuupäevaga 31.10.2019 (I kd tl 25). Kostja hinnangul ei ole ei televisioon ega internet xxxxle lapsele eluliselt vajalikud, mistõttu ei saa seda põhjendatud kulude hulka hinnata. Hageja poolt tõendist nähtuvalt ei ole hageja televisiooni ja interneti kulu hulka arvestanud samal arvel olevaid tasusid järelmaksule ja liisingule. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole xxxxle lapsele eluliselt vajalike kuludega, kuid nendib, et olenevalt televisiooni ja interneti kasutamisest (ehk mida lapsele näidatakse) võib kummalgi olla lapsele hariv ja arendav mõju. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab, et hageja igakuiste vajaduste hindamisel on põhjendatud kulu televisioonile ja internetile 9 euro ulatuses. Kulu pesumasina ja liisingu kuumaksetele Hageja tõi välja, et igakuised kulud liisingusse võetud pesumasinale ja kuivatile on 47,69 eurot kuus, millest hageja osa on 9,53 eurot kuus (I kd tl 58p). Hageja on esitanud kulu tõendamiseks Aktsiaseltsiga A 16.11.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingu makseperioodiga 48 kuud (I kd tl 46-47). Kostja vaidleb vastu pesumasinale ja kuivatile kuluvatele liisingmaksetele – kostja leiab, et tegemist ei ole hageja kuludega ega hageja poolt võetud rahaliste kohustustega. (I kd tl 70) Kohtu hinnangul nähtub hageja poolt esitatud tõendist, et tagasiulatuva elatise nõude perioodil oli hageja seaduslikul esindajal kohustus nimetatud lepingut täita ja igakuiseid makseid tasuda. Küll aga nähtub hageja poolt esitatud järelmaksulepingust ka, et lisaks pesumasinale ja kuivatile on mõlemale seadmele soetatud juurde eraldi tasu eest garantii (a`79,99), millele lisandub lepinguperioodil (48 kuud) aastaintress 21,90%. Kohus võtab arvesse, et pesumasina kasutamine ja selle järelmaksu maksetes osalemine on põhjendatud kulu, kuid vältimatult vajalik ei ole kulu kuivati järelmaksule ja lisagaratiidele. Eelpooltoodust lähtuvalt on põhjendatud kulu hagejale 3 euro ulatuses.

19 (34)

2-19-18053 Söök, majapidamine Hageja on toonud oma igakuise kuluna söögile ja majapidamisele välja 430 eurot viidates asjaolule, et pere sööb 90% ulatuses ökotoitu ning söögikulude arvestamisel on arvestatud hageja osaks 1/5 kuludest, kuna pere noorim laps sööb rinnapiima (I kd tl 59). Kostja on seisukohal, et kulu toidule 430 eurot kuus on ebamõistlikult suur ning hageja ei ole sellises suuruses kulutusi tõendanud ega veenvalt põhistanud (I kd tl 70). Hageja on esitanud söögi- ja majapidamiskulude tõendamiseks tagasiulatuva elatise nõude perioodil sõnumivahetuse perioodist 02.07.2019-09.07.2019 (I kd tl 26-28), maksekviitungid 19.07.2019 (I kd tl 26p, 34, topelt esitatud), kaupluste tšekid, arved perioodist 30.06.210 – 22.07.2019 (I kd tl 29-33, 35). Kohus ei arvesta esitatud söögi- ja majapidamiskulude hulka hageja poolt esitatud tšekkidel olevad kulutusi mähkmetele, kohvile, meeste deodorandile jms, mis ei ole hageja kulud. Kohtu hinnangul on mõistlikud kulud kasvavale lapsele suurusjärgus 150 eurot kuus, lähtuvalt asjaolust, et hageja on välja toonud, et ostukorvist moodustavad olulise osa ökotooded, mida ka hageja esitatud tõenditest nähtub ning asjaolule, et hageja on ise välja toonud, et ökotooted on nn tavatoidust hinnanguliselt 1/3 võrra kallimad, peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi söögile ja majapidamisele 200 euro ulatuses. Riided, jalanõud, mänguasjad, spordivahendid jm Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja spordivahenditele on 80 eurot. Kostja leiab, et nimetatud kulud on ebamõistlikult suured ja hageja ei ole sellises suuruses kulutusi ka tõendanud ega veenvalt põhistanud. Hageja ei ole nimetatud kulude kandmist tagasiulatuva nõude perioodil tõendanud. Kohtu hinnangul on hageja igakuised kulud riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja spordivahenditele ülepaisutatud. Kohus võtab arvesse, et tegemist on aktiivses kasvueas lapsega, kuid võtab arvesse ka seda, et tulenevalt asjaolust, et lapsi on peres kokku 4, on võimalik asjade ristkasutus ning põhjendatud on mastaabisäästu arvestamine kulude hindamisel. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on nimetatud kulud 60 euro ulatuses. Tervishoiukulud Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud tervishoiule on suuruses 20 eurot kuus ning sisaldavad kulutusi vitamiinidele, ravimitele ja hügieenile. Kostja leiab, et nimetatud kulud on ebamõistlikult suured ja hageja ei ole sellises suuruses kulutusi ka tõendanud ega veenvalt põhistanud. Kohus toetab kostja seisukohta, et nimetatud kulud on ülepaisutatud. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt vajaks hageja igakuiselt ravimeid või vajaks lisaks mitmekülgsele ja tervislikule toidule täiendavalt igakuiseid vitamiinikuure. Hageja on antud kategooriasse lisanud ka kulutused hügieenitarvetele, kuid hügieenitarbed on hageja soetanud koos söögi- ja majapidamistarvetega ning arvestanud ka antud kategooria kuludena. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja tervishoiukulud 10 euro ulatuses kuus. Mööbel, padjad, tekid, linad, rätikud, pesu ja koristusvahendid Hageja on hinnanud oma igakuist kulu mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele, pesule ja koristusvahenditele 20 eurole. Kostja leiab, et hageja ei ole sellises suuruses kulusid tõendanud ega ka veenvalt põhistanud.

20 (34)

2-19-18053 Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud kulude kandmist tagasiulatuva elatise nõude perioodil, kuid on eluliselt usutav, et nimetatud artiklid on hagejale vajalikud. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ei arvesta käesolevate kulude hulgas kulu koristusvahenditele, kuivõrd nimetatud kulude kandmist ja hüvitamist on hageja palunud majapidamiskulude koosseisus samuti, kus need on ka arvesse võetud. Samas on kohtu hinnangul mööbli, tekkide, patjade, pesu, linade ja rätikute näol tegemist esemetega, millel on pikk kasutusaeg ning mida kasutavad reeglina kõik pereliikmed. Kõik soetatavad artiklid ei ole aga otseselt hageja jaoks vajalikud kulud (nt dekoratiivesemed), millest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks hageja kulusid mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele ja pesule 10 euro ulatuses kuus. Hobid ja trennid Hageja on toonud igakuiste kulutustena välja kulu hobidele ja trennidele, viidates jalgpallile ja lumelauale ning põhjendades, et vajalik on varustus, riietus ja võistlustasude kandmine. Kostja vaidles nimetatud kuludele vastu, öeldes, et kulud on tõendamata ning lähtuvalt asjaolust, et hageja on ka ise kinnitanud, et ta ei käi viidatud jalgpallitrennis, ei saa kohus võtta elatise määramisel arvesse tulevikus tekkida võivaid hüpoteetilisi kulusid. Kostja hinnangul peaks hageja hobide ja trennidega seonduva kulu kandma vahetult see vanem, kelle hoole all olles hageja vastava tegevusega tegeleb. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust, et hageja tagasiulatuva nõude perioodil trennides ei käinud ja seal kulusid seega ei tekkinud. Kohus ei võta arvesse käesolevas kategoorias võimalikke kulusid hageja hobidele, sest hageja ei ole välja toonud hobisid ja neile kuluvate rahaliste vahendite suurust. Kohus viitab, et on arvesse võtnud mh kulusid spordivahenditele samas kategoorias koos riiete, jalanõude ja mänguasjadega. Lastehoiu kulud Hageja on välja toonud, et soovib tagasiulatuva elatise nõudes hageja lastehoiukulude hüvitamist augusti ja septembri 2019 eest summas 500 eurot. Hageja on tõendina esitanud 3 arvet, millel kajastub augusti kohatasu summas 283,46 eurot (I kd tl 41), septembri kohatasu ja augusti toiduraha kokku summas 308 eurot (I kd tl 42) ja septembri toiduraha summas 24 eurot (I kd tl 43). Hageja lähtub nõudest asjaolust, et lastehoiukulude hüvitamine oli poolte kokkuleppel kostja kohustus ning on esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse selle tõendamiseks(I kd tl 14-17). Kostja väitel käis hageja augustis ja septembris 2019.a lastehoius ilma, et kostjat sellest eelnevalt teavitatud oleks (I kd tl 70). Kostja toob välja, et 500 eurot kuus lastehoiule on ebamõistlikult suur kulu (I kd tl 69p). Poolte poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kohtul võimalik tagasiulatuva nõude perioodil lähtuda poolte poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest, millest nähtub, et kulud augusti ja septembri 2019 lastehoiuteenuse eest ei olnud tagasiulatuva nõude esitamise perioodil hageja igakuised kulud. Kohus lähtub kulude kindlaksmääramisel esitatud arvetest ja asjaolust, et kostja on kinnitanud kirjavahetuses, et võtab lastehoiukulud enda kanda. Eelpooltoodust lähtuvalt arvestab kohus tagasiulatuva elatise nõude hulka hageja kulud lastehoiule augustis ja septembris 2019.a summas 615,46 eurot. Terapeudi kulud Hageja on välja toonud, et nõuab kostjalt hageja terapeudikulude hüvitamist 155 eurot, kuivõrd terapeudi külastus oli tingitud isa vägivaldse käitumisega lapsele tekitatud traumadega tegelemiseks, mistõttu peaks selle kulu hüvitama kostja üksi (I kd tl 60). Hageja

21 (34)

2-19-18053 on nõuet tõendanud terapeudi seisukohaga (I kd tl 36) ja esitatud arvetega kokku summas 155 eurot (I kd tl 38-40). Kostja ei ole nimetatud kulule vastu vaielnud, mistõttu hindab kohus põhjendatud ühekordseks kuluks tagasiulatuva elatise perioodil hageja kulu terapeudile summas 155 eurot. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et tagasiulatuva nõude perioodil olid hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud summas 516,20 eurot (eluasemekulud 197,20, kõrvalkulud 27, kulud televisioonile ja internetile 9, kulu pesumasina liisingmaksele 3, söögile ja majapidamisele 200, riietele, jalanõudele, mänguasjadele ja spordivahenditele 60, tervishoiule 10, mööblile, patjadele, tekkidele, linadele, rätikutele ja pesule 10 eurot), millele lisanduvad ühekordsed kulud lapsehoiule summas ja terapeudile summas 155 eurot. Kokku seega on hageja põhjendatud kulud tagasiulatuva nõude perioodil st 19.11.2018-18.11.2019 kokku summas 6964,86 eurot, millest kostja osa on 3867,66 eurot. Täiendavalt on vajalik välja selgitada, kui suures ulatuses andis kostja hagejale vahetut ülalpidamist tagasiulatuva nõude perioodil ehk 19.11.2018-18.11.2019.a. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole andnud hagejale kokkulepitud ülalpidamist 2018.aastast, ehkki on teadlik hagejale vajalikest kulutustest (I kd tl 59p) ning alates aprill 2019.a on hageja seaduslik esindaja tasunud kõik hageja kulud üksi (I kd tl 58). Kostja hinnangul on vajalik arvestada seda, milline oli hageja elukorraldus kõnealusel perioodil ning toob välja ajavahemikud, millal hageja oli kostja juures ja kostja vahetul ülalpidamisel (I kd tl 71p). Poolte poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest lähtuvalt oli hageja kostja juures ja kostja vahetul ülalpidamisel alljärgnevalt: 12.12.2018-27.12.2018 – 17 päeva 25.02.2019 – 15.05.2019 – 80 päeva 18.10.2019 – 22.10.2019 – 5 päeva 28.10.2019 – 31.10.2019 – 4 päeva 08.11.2019 – 12.11.2019 – 5 päeva Lähtuvalt asjaolust, et pooled ei ole esile toonud hageja võimalikku viibimist kostja juures ajavahemikul 19.11.2018 – 11.12.2018, lähtub kohus poolte poolt käesolevas asjas tõendina esitatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-18-5718 09.maist 2018 (I kd tl 148), millega kinnitati poolte vahel kompromiss, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures mh üle nädala (paaritutel nädalatel) reedel alates kella 09:00 kuni pühapäeval kella 18:00ni, kostja puhkuste ajal 2018.a 3 korda aastas viibib hageja kostja juures 4 päeva ning alates 2019.a 3 korda aastas 7 päeva. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et ajavahemikus 19.11.2018 – 11.12.2018 viibis suhtluskorrast lähtuvalt hageja kostja juures vähemalt kahel nädalavahetusel R-P (nädalad 47 ja 49) ehk kokku 6 päeva. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et hageja viibis tagasiulatuva nõude perioodil kostjaga ja oli kostja vahetul ülalpidamisel 117 päeva. Riigikohtu 08.01.2014 a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 lähtuvalt ei saa elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, 22 (34)

2-19-18053 vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. (p 13) Riigikohtu 09.06.2017.a lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 lähtuvalt ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps tema juures on. (p-d 23.3-23.4) Hageja ei ole esile toonud, et ajal, mil ta oli kostja ülalpidamisel tagasiulatuva nõude perioodil, olid tal hagejaga otseselt seotud kulud, mida kandis hageja seaduslik esindaja hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et ajal, mil hageja oli hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel tagasiulatuva nõude perioodil, olid tal hagejaga otseselt seotud kulud, mida ta kandis hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on hagivastuses välja toonud hageja igapäevased kulud ajal, mil hageja viibib kostja juures (I kd tl 70p-71), esitanud sellekohased tõendid (I kd tl 114-129) ning toonud välja hageja igakuiste kuludena kostja juures olles summa 367,46 eurot. Et esitatud seisukohtade ja tõenditega ei lükka ümber kostja kulusid, mis on hagejal hageja seadusliku esindaja juures elades, lähtub kohus hageja tagasiulatuva elatise suuruse arvutustes hageja igakuiste põhjendatud kulude suurusest summas 516,20 eurot. Kostja leiab, et hagis nõutud tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult raskesse olukorda ning arvestades, et kostja pidas hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul hagejat teatud perioodil üksi üleval, oleks tagasiulatuv elatise väljamõistmine kostja suhtes ka ebaõiglane. Kostjal puudus ka sissetulek, sest oli sunnitud hageja hooldamise tõttu varasema töökoha üles ütlema. Hageja on antud asjaolu arvestamisele vastu vaielnud, viidates et lapsevanema kohustuseks on lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma võimalikku raskesse majanduslikku olukorda sattumist tagasiulatuva nõude rahuldamisel. Kohus viitab Riigikohtu 13.02.2018 lahendile tsiviilasjas 2-16-2343/41, millest lähtuvalt „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). (p 13)“. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas puudub alus tagasiulatuva elatise välja mitte mõistmiseks lähtuvalt asjaolust, et see paneks kostja majanduslikult raskesse olukorda. Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus välja tuua, et hageja igakuiste põhjendatud kulude suurus tagasiulatuva nõude perioodil oli 516,20 eurot, millest kostja osa on osavõlgnikuna 50% ehk 258,10 eurot. Kostja andis vahetut ülalpidamist hagejale 117 päeval ning tasus täiendavalt elatist tagasiulatuva nõude perioodil summas 905,16 eurot.

23 (34)

2-19-18053 Kuu

19.11.1830.11.18 Detsember

Jaanuar 2019 Veebruar

Märts 2019 Aprill 2019 Mai 2019 Juuni 2019 Juuli 2019 August 2019 September

Oktoober

01.11.1918.11.19 Kokku:

Hageja vajadus (vanematelt kokku) (eur) 206,48

Vajadus

päeva kohta (vanematelt kokku) (eur) 17,21

Vahetu ülalpidamine kostjalt

Tasutud elatis Kostjal kostjalt (eur) tasuda (eur)

3 päeva

-48,39

516,20

16,65

20 päeva

120,90

-195,80

516,20 516,20

16,65 18,44

0 päeva 4 päeva

231,36

-11,90 -47,01

516,20 516,20 516,20 516,20 516,20 516,20 516,20

16,65 17,21 16,65 17,21 16,65 16,65 17,21

31 päeva 30 päeva 15 päeva 0 päeva 0 päeva 0 päeva 0 päeva

182,90

-441 -258,10 8,35 258,10 258,10 258,10 258,10

516,20

16,65

9 päeva

108,25

309,72

17,21

5 päeva

68,81 258,61

Eelpooltoodust lähtuvalt kuulub hageja nõue rahuldamisele tagasiulatuva nõude osas summas 1029,07 eurot (vahetult kandmata ja elatisega katmata kulu hageja igakuistele vajadustele summas 258,61 eurot, kulu teraapiale summas 155 eurot ja kulu lastehoiule summas 615,46 eurot). 9.2 Igakuine elatis Hageja on esitanud igakuise elatise nõude alates hagi esitamisest 19.11.2019 kuni hageja kooliminekuni xxxx summas 777 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast ja alates xxxx kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx summas 527 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast (I kd tl 60p). Kostja vaidleb nõudele vastu, olles seisukohal, et esitatud elatisenõue ei ole põhjendatud ning hagis esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (I kd tl 69-69p). Hageja on 03.05.2020 ja 22.05.2020 menetlusdokumentidega nõuet täpsustanud ning viimasest täpsustusest lähtuvalt on hageja igakuiste kulude suurus (ilma transpordi ja muude kuludeta) 1443,99 eurot kuus, millest kostja kanda peaks olema 722 eurot. Riigikohtu 07.02.2018.a lahendist tsiviilasjas nr 2-15-15909 lähtuvalt määratakse lapse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). (p 12) Et hageja on esitanud elatisnõude PKS § 101 lg 1 sätestatut ületavas määras ja kostja vaidleb nõudele vastu, leides et esile toodud kulud ei ole täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud, on hagejal vajalik oma igakuiseid vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.

24 (34)

2-19-18053 Hageja on igakuise elatise nõude osas täpsustanud oma igakuiste kulutuste suurust 03.05.2020 menetlusdokumendis esitatud tabeli (II kd tl 1-2) ja tõenditega (II kd tl 4-106) ning 22.05.2020 menetlusdokumendis esitatud kulude koondtabeli, selgituse ja tõenditega (II kd tl 110-131). Lähtuvalt asjaolust, et hageja möönab oma 22.05.2020 selgituses, et varasemalt esitatud söögikulud olid koostatud eriolukorra ajal ning ei olnud päris sellised, nagu söögikulud tavapäraselt on (II kd tl 113), lähtub kohus igakuise elatise nõude arvestamisel hageja 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustatud kuludest. Eluasemekulud Kohus on tagasiulatuva nõude osas hageja eluasemekulusid hinnanud lähtuvalt esitatud võrdlevandmetest teiste samaväärsete eluasemetega. Pooled ei ole täiendavalt kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja kasutuseelisest tulenevad eluasemekulud on võrreldes tagasiulatuva elatise nõude perioodiga oluliselt muutunud. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja eluasemekulud summas 197,20 eurot kuus. Kõrvalkulud (kommunaalkulud) Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kõrvalkulude suurust ja põhjendatust (kulud küttele, elektrienergiale, veele ja prügiveole). Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustanud kõrvalkulude (II kd tl 110 tabelis märgitud kui kommunaalkulud) suurust ning hinnanud hageja osaks 25,67 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid kommunaalkulude suuruse kohta. Kostja ei ole 12.06.2020 menetlusdokumendis hageja täpsustatud kommunaalkuludele vastu vaielnud. Kohus on ka tagasiulatuva elatise nõude osas hinnanud esitatud kommunaalkulude põhjendatust ning eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja põhjendatud ja vajalikeks kõrvalkuludeks 25,67 eurot kuus. Kulud televisioonile ja internetile Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kulusid televisioonile ja internetile. Pooled ei ole täiendavalt kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja kulud televisioonile ja internetile on võrreldes tagasiulatuva elatise nõude perioodiga oluliselt muutunud. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud televisioonile ja internetile summas 9,33 eurot kuus. Kulud pesumasina ja kuivati liisingule Kohus on hinnanud tagasiulatuva nõude osas hageja kulusid pesumasinale ja kuivatile. Hageja 22.05.2020 esitatud menetlusdokumendis on hageja kulu suurust täpsustanud hinnates selle suuruseks 7,95 eurot kuus. Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, kuivõrd kostja hinnangul ei ole tegemist kuludega, mille hüvitamist lapse elatise koosseisu saaks nõuda ning viitab, et tegemist on kuluga, mis hageja seaduslikul esindajal oleks sõltumata sellest, kas laps tema juures elab või mitte (II kd tl 136). Kohus nõustub kostjaga osaliselt ning leiab, et põhjendatud on kulu pesumasinale, kuid mitte kuivatile ja seadmete lisagarantiile. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja kulud pesumasina liisingule on summas 2,50 eurot kuus. Mööbel, voodipesud, tehnika Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis esitanud oma igakuiste kulude suuruseks mööblile ja tehnikale summas 16,67 eurot, mida hageja on tõendanud kahe mööblikaupluse arvega (II kd tl 6-8; täpsustatult II kd tl 115-116), mööblikaupluse ostukorvi väljavõttega (II kd tl 89-90) ja Telia Eesti AS-i arvega kuupäevaga 09.12.2019, millest nähtub sülearvuti ost hinnaga 1329

25 (34)

2-19-18053 eurot (II kd tl 4). Kostja vaidleb kulude suurusele vastu viidates, et nimetatud arved ei tõenda, et lapsel on sellised kulutused igakuiselt ning kostja on seisukohal, et kõiki mööbliesemeid, sisustuselemente, nõusid jne, mida hageja ema või tema abikaasa nende koju ostavad, ei saa käsitleda osaliselt hageja kuludena, kuivõrd eelduslikult teeks pere selliseid kulutusi ka juhul, kui hageja nende juures ei elaks. Lisaks tuleb arvestada asjade pikka kasutusiga. Sülearvuti ostmise põhjendusena tõi hageja välja lapse ja isa suhtlemise tagamise – kostja hinnangul ei ole sellisekulutuse tegemine põhjendatud ning kostja arvab, et nimetatud sülearvutit kasutab eelkõige hageja seaduslik esindaja ja/või tema abikaasa. (II kd tl 136) Kohus on seisukohal, et hageja on esitanud ülepaisutatud kulud, mille igakuist esinemist ei ole hageja tõendanud. Kohtule esitatud hageja 22.05.2020 menetlusdokumendist nähtub, et hageja on kuludena arvestanud ja välja toonud samade arvete alusel arvestatavaid kulusid mitmekordselt (22.05.2020 kulude koondtabelis on eraldi välja toodud punkti 1. ELAMISKULUDE all alamkategooriad „Mööbel, tehnika“, „Ikea“, „Ikea“ ning punkti 4.O.I ISIKLIKUD KULUD all alamkategooria „Joonistamine, raamatud“ ja „Mööbel, voodipesud jne“, mis on sisult vähemalt osaliselt kattuvad ehk hageja on esitanud sama sisuga kulusid mitmes kategoorias samaaegselt ning kulude summad liitnud – II kd tl 110-111). Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja kulusid mööblile ja tehnikale käesolevas punktis summaarselt. Kohtu hinnangul ei ole xxxx lapse isaga suhtlemise tagamiseks vajalik eraldi sülearvuti ostmine, seetõttu ei loe kohus sülearvuti ostu summas 1329 eurot põhjendatud kuluks. Mööbli osas tehtud kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud IKEA kaupluse kaks arvet ning väljavõtte IKEA e-poe ostukorvist, millest nähtub, et ostukorvi on lisatud voodi hinnaga 119 eurot. Kohus jätab hageja poolt esitatud tõendi ostukorvilisatud tootest (II kd tl 89-90) elatisenõude arvestamisel arvesse võtmata, sest hageja ei ole tõendanud antud kulutuse kandmist. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et kõik kulutused, mida hageja seaduslik esindaja teeb mööblile ja/või sisustuselementidele ei ole hinnatavad osaliselt ka hageja kuluna ning lähtuvalt ka ühiskasutuses olevate esemete pikast kasutusajast, hindab kohus hageja põhjendatud kuluks mööblile, voodipesudele ja tehnikale 10 eurot kuus. Veefilter Hageja on toonud 22.05.2020 välja kulu veefiltrile, mille maksumus on hageja kohta 5,17 eurot kuus ja mida vahetatakse kaks korda aastas (II kd tl 110). Hageja on tõendanud kulu kandmist tõendiga, millest nähtuvalt on kostja tasunud 13.03.2020 internetilehelt www.amway.pl tellitud kauba eest kaardiga summas 186,53 eurot (II kd tl 5). Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu ning leiab, et tegemist ei ole kuluga, mille hüvitamist lapse elatise koosseisus saaks nõuda. Tegemist on kuluga, mis hageja seaduslikul esindajal oleks sõltumata sellest, kas laps tema juures elab või mitte (II kd tl 136). Kohtu hinnangul ei ole hageja kulu veefiltrile põhjendanud – kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vesi oleks filtreerimata kujul joogiks ja pesemiseks kõlbmatu ja/või ohustaks hageja tervist. Eelpooltoodust lähtuvalt ei leia kohus, et hageja kulu veefiltrile oleks põhjendatud ja vajalik. Majapidamine ja hügieen Hageja on esitanud 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustatud kulu majapidamisele ja hügieenile, tõendades igakuiseid kulutusi 22.05.2020 Bio4You Ökopoe arvega (II kd tl 121122). Hageja hindab oma igakuiste kulude suuruses majapidamisele ja hügieenile 62 eurot (II kd tl 110). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et tegemist on ebamõistlikult suure kuluga ning hageja poolt esitatud arve ei tõenda, et tegemist oleks ühe kuu kuludega

26 (34)

2-19-18053 majapidamis- ja hügieenitoodetele, vaid on alust arvata et neid kasutatakse pikema aja vältel (II kd tl 136). Kohus nõustub, et tegemist on ülepaisutatud kuludega, kuivõrd arvel kajastatud toodete puhul on tooteid, mida mõistlikul, tavapärasel kasutamisel jätkub kauemaks, kui üheks kuuks (nt 400ml suurune Laste XL šampoon-dušigeel kahe lapse kohta olukorras, kus samaaegselt on ostetud lisaks veel teinegi 250ml suurune šampoon) või tooteid, mille kasutamine ei ole hagejale vältimatult vajalik (nt Vahuvulkaan „Kõik saab korda“). Kohus ei käsitle eraldiseisva kuluna ka hageja kulu hambaharjale, kuivõrd tegemist on hügieeni alla kuuluva tootega, millele põhjendatud ja vajalikku kulu hindab kohus tervikuna. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja kulu majapidamisele ja hügieenile summas 15 eurot kuus. Söök Hageja on esitanud 22.05.2020 täpsustatud kuludena arvestuse lähtuvalt 10 päeva jooksul tekkinud toidukuludest (II kd tl 119-131), hinnates hageja igakuiste söögikulude suuruseks 515,61 eurot (II kd tl 110). Kostja vaidleb nimetatud suuruses kuludele vastu, leides et hageja ei ole arvesse võtnud toidukulude arvestamisel seda, et hageja viibib osa ajast ka kostja juures ning ei ole usutav, et ka ainult ökotoitu süües on xxxx lapse kulud toidule üle 500 euro kuus. Kostja viitab ka, et hageja esitatud toidukulud ei tõenda lapse 10 päeva toidukulusid, kuivõrd arvetel on tooteid, mida 10 päeva jooksul ära ei tarbita. Hageja on jaganud pere söögikulud 5 inimese vahel, kuid kostja hinnangul ei söö xxxx laps sama palju, kui täiskasvanud inimene, mistõttu pole hageja arvutus õige ega põhjendatud. (II kd tl 136p) Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Kohus on andnud hinnangu hageja põhjendatud söögikuludele tagasiulatuva elatise nõude arvutamisel lähtudes asjaolust, et aktiivses kasvueas lapse puhul on põhjendatud igakuised söögikulud 150 euro ulatuses. Et hageja on menetluses korduvalt rõhutanud, et pere (sh hageja) sööb valdavas osas ökotoitu, mis on tavatoidust 1/3 võrra kallim, leiab kohus, et põhjendatud on hageja kulud söögile 200 euro ulatuses kuus. Kohus hindab seejuures hageja kulude suurust toidule kogu kuu vältel tervikuna, sõltumata sellest, kumma vanema hooldada hageja on. Eelpooltoodust lähtuvalt ei käsitle kohus põhjalikumalt hageja poolt esitatud tõendeid toidukulude kohta, kuid märgib, et põhjendatud ei ole elatisenõude arvestamisel hageja kulutused väljas söömisele ja valmistoidu koju tellimisele olukorras, kus antud kulutused ei ole selgelt põhjendatud (II kd tl 126-129). Samuti ei leia kohus, et hageja oleks selgelt põhjendanud, miks ta toidukuludes loeb osaliselt hageja kuludeks beebipüreed (soovitatavad alates 4. elukuust), smuutid (alates 6. elukuust) ja muud beebitoidud (nt Ella`s Kitcheni toidud, mis on mõeldud alates 7. elukuust) olukorras, kus peres on kaks hagejast nooremat last, kellest omakorda noorim on vanuses, millele antud toidud tegeliku sihtgrupina suunatud on (II kd tl 117). Kulud tervishoiule Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis täpsustanud tervisega seonduvaid kulusid, hinnates oma igakuiste tervisega seonduvate kulude suuruseks 95,51 eurot (II kd tl 110-110p). Täiendavalt on hageja selgitanud, et tervis on peres olnud prioriteetne hageja sünnist saadik ning vitamiine, mineraale jms vahetab hageja seaduslik esindaja, et hageja organism saaks kõik vajaliku kätte, vastasel juhul oleks hageja kogu aeg ja pikalt haige (II kd tl 113). Kulusid on tõendanud hageja sõnumivahetuse ja arvetega perioodist 07.01.2020 – 18.04.2020 (II kd tl 5262, 64-65). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu viidates, et kulud on ebamõistlikult suured ja hageja näol ei ole tegemist erivajadusega lapsega. Kostja hinnangul ei ole usutav, et hageja joob igas kuus 21,60 euro eest astelpaju mahla või tarbib vitamiine 35 euro eest olukorras, kus hageja on põhjendanud suurt söögikulu sellega, et hageja sööb tervislikult ja mitmekülgselt – tervisliku toitumise puhul peaks laps saama eelduslikult talle vajalikud vitamiinid ja mineraalid kätte toidust, mistõttu ei ole antud kulu põhjendatud. Kostja viitab ka asjaolule, et hageja ei ole 27 (34)

2-19-18053 põhistanud vajadust tarvitada igas kuus ravimeid 18 euro ulatuses viidates molluskite ravimi arvele. (II kd tl 136p-137) Kohtu hinnangul ei nähtu kõigist hageja poolt esitatud tõenditest nimetatud kulu kandmist (nt II kd tl 52 asuv sõnumivahetus). Täiendavalt märgib kohus, et hageja on esitanud tõendeid ca 4 kuulise ajavahemiku osas soetatud tervisega seonduvate kulude osas. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikud on hageja tervisega seotud kulutused 20 euro ulatuses kuus. Joonistamine, raamatud Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja hageja igakuised kulutused joonistamisele ja raamatutele summas 12,50 eurot (II kd tl 111). Kulusid on hageja tõendanud IKEA arvega 13.04.2020 (II kd tl 7, täpsustatult II kd tl 115-116) ja Rahva Raamatu tellimuse kinnitusega 03.05.2020 (II kd tl 66-69). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et sellises summas kulud ei ole usutavad ega põhjendatud (II kd tl 137). Kohtu hinnangul on esitatud kulud osaliselt ülepaisutatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub mh selliste raamatute soetamine, mille sihtgrupp ei ole xxxx laps (nt Digifoto kursus, Eesti maitsed, Hiina toitumis- ja eluviisi tasakaal jm) või mille puhul on alust eeldada, et tegemist on raamatute ja vihikutega, mida võivad kasutada lisaks hagejale ka pere teised lapsed. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kulude igakuist kandmist esitatud suuruses ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hagejale on igakuiselt vajalik soetada näiteks uued viltpliiatsid, värvipliiatsid või vesivärvid. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja põhjendatud kuluks joonistamisele ja raamatutele 8 eurot kuus. Mänguasjad Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja hageja igakuised kulutused mänguasjadele summas 16,67 eurot (II kd tl 111). Kulusid on hageja tõendanud www.jukukeskus.ee lehelt tehtud tellimuse maksekorraldusega 23.03.2020 summas 31,99 eurot (II kd tl 70). Kostja vaidleb nimetatud kuludele vastu, leides et sellises summas kulud ei ole usutavad ega põhjendatud (II kd tl 137). Kohtu hinnangul on esitatud kulud osaliselt ülepaisutatud. Kohtule on esitatud tõendina maksekorraldus, millest nähtub küll makse saaja, kuid millest ei nähtu tasutud tellimuse sisu ja antud suuruses kulutuste kandmise sagedust. Kohus lähtub hageja vajaduse hindamisel asjaolust, et tegemist on 4-lapselise perega, kus mänguasju on võimalik lastel jagada. Kohus lähtub kulu põhjendatuse hindamisel ka asjaolust, et hageja ei käi koolieelses lasteasutuses, mistõttu ka kodus peaksid olema tema jaoks eakohased ja arendavad mänguasjad. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus hageja põhjendatud kuluks mänguasjadele 10 eurot kuus. Riided, jalanõud Hageja on toonud 22.05.2020 täpsustatud kulude hulgas välja igakuise kuluna riietele ja jalanõudele 116,67 eurot (II kd tl 111), mida täiendavalt põhjendab asjaoluga, et lähtuvalt vanemate kokkuleppest, on lapse riided võimalikult ökod ning lapsele soetatakse pigem vähem, aga kvaliteetsemaid riideid (II kd tl 113). Hageja tõendab kulude suurust Polarn O Pyret e-poe ostukorviga, milles on tooteid 1227 GBD väärtuses (II kd tl 71-85) ja Breden e-poe ostukorviga, milles on tooteid 103,50 euro väärtuses (II kd tl 86-88). Kostja vaidleb nimetatud kulule vastu, hinnates hageja poolt esitatud kulu ülepaisutatuks. Kostja hinnangul on summa ebamõistlikult suur, kuivõrd hagejale ostab riideid ka kostja. Kostja märgib, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja tegelikud kulud nii suured on, kuivõrd asja juurde on esitatud

28 (34)

2-19-18053 ekraanitõmmised e-poe ostukorvist, mitte tehtud ostust. Kostja viitab ka, et vähemalt osasid riideid ja jalanõusid saab kasutada mitme aasta jooksul. (II kd tl 137) Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on ülepaisutatud kuludega, mille tegelikku kandmist ei ole hageja tõendanud, kuivõrd ekraanitõmmis e-poe ostukorvist ei ole kinnitus selle kohta, et välja toodud väärtuses ost on reaalselt sooritatud. Kohus võtab arvesse, et tegemist on aktiivses kasvueas lapsega, kuid võtab arvesse ka seda, et tulenevalt asjaolust, et lapsi on peres kokku 4, on võimalik asjade ristkasutus, põhjendatud on mastaabisäästu arvestamine kulude hindamisel ning lähtuvalt tõendis esitatud toodete suurusevahemikest (nt toode sobiv vanusevahemikus 29 eluaastat), on võimalik teatud toodete puhul nende pikaajalisem kasutamine. Kohus ei hinda eraldi kulu hageja talveriietele ja mütsidele, vaid hindab hageja kulusid riietele ja jalanõudele tervikuna. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on nimetatud kulud 60 euro ulatuses. Hobid Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis toonud igakuise kulutuna välja kulu hobidele summas 100 eurot, viidates et vastavasisulisi kulutusi kinnitavad tõendid on esitatud menetluses varasemalt (II kd tl 111). 07.12.2019 esitatud hagiavalduse on hageja välja toonud kulutused hobidele ja trennidele, viidates jalgpallile ja lumelauale ning põhjendades, et vajalik on varustus, riietus ja võistlustasude kandmine (I kd tl 59). Hageja ei ole hobide ja trennidega seonduvate kulude kandmist tõendanud ning kinnitas 08.05.2020 toimunud kohtuistungil, et hageja hetkel kusagil trennis ei käi, kuid kindlasti läheb (II kd tl 108p). Kostja vaidles nimetatud kuludele vastu, öeldes, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja poolt 08.05.2020 kohtuistungil kinnitatust tegelikkuses kulu hobidele 100 eurot kuus ei esine ning lapsel puudub ka vajadus treeningriiete järele, mille maksumuse kohta on hageja tõendeid esitanud. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagejal puudub põhjendatud ja vajalik kulu hobidele, kuivõrd hageja ei ole tõendanud hobidega seonduvate kulude kandmist ning hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et hageja trennides ei osale. Veepudel Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes esitanud oma igakuise kuluna kulu veepudelile summas 26 eurot (II kd tl 111), mille tasumist tõendab OÜ Puhas Plasku 29.04.2020 arvega (II kd tl 91). Kostja on vaielnud nimetatud kulule vastu lähtuvalt asjaolust, et kulude koosseisus kajastatud veepudeli kasutusiga on pikem, kui hageja on kulude nimekirja koostamisel arvestanud. Kostja arvab, et hagejale ei ole vaja osta korra aastas uut veepudelit (II kd tl 137). Kohus on seisukohal, et hageja kulu veepudelile on põhjendatud osaliselt. Hageja on esitanud 22.05.2020 menetlusdokumendis kulu veepudelile igakuise kuluna ehk kulude tabeli järgi kulub hagejal 1 veepudel kuus. Kohtu hinnangul on põhjendatud kasutusaeg veepudeli puhul vähemalt 1 aasta, millest lähtuvalt on põhjendatud ja vajalik kulu hageja veepudelile 2,17 eurot kuus. Transport Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes välja toonud kulu transpordile summas 410,30 eurot kuus, viidates hageja seadusliku esindaja autoliisingule, lasteaeda ja tagasi sõiduks kuluvale autokütusele, autokindlustusele, remondile ja rehvidele ning lendudele 6 korda aastas (II kd tl 111). Selgituses märgib hageja, et nimetatud kulusid ei ole ta elatisenõude arvestusse lisanud, kuid teeb seda olukorras, kus kostja seda teeb (II kd tl 113p). Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole hageja kuludega (sõiduautoga seonduvad kulud), sest nii nagu lapse elatise koosseisus ei saa nõuda laenumaksete tasumist, ei saa nõuda ka vanema sõiduauto kulude tasumist. Lisaks toob kostja välja, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja kinnitusest kohtuistungil selle kohta,

29 (34)

2-19-18053 et laps ei käi lasteaias, ei esine transpordikulusid, mis seisnevad lapse lasteaeda viimise ja toomisega. Kostja hinnangul puudub hagejal alus nõuda, et kostja kannaks lennupiletite kulu, kuivõrd tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019.a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-9207 korraldab hageja seaduslik esindaja hagejale kõik hageja seadusliku esindaja välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud. (II kd tl 137-137p) Kohus on seisukohal, et hageja poolt väljatoodud kulu transpordile on põhjendamata, kuivõrd hageja seadusliku esindaja kulu autoliisingule, kindlustusele, remondile ja rehvidele ei ole hageja kulu vaid hageja seadusliku esindaja poolt võetud kohustus, mis ei ole hageja jaoks vajalik ega põhjendatud. Kuivõrd hageja ei käi lasteaias (II kd tl 108p), puudub autokütuse kulu, mis seondub hageja transpordiga lasteaia ja kodu vahel ning lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10905 korraldab hageja seaduslik esindaja hagejale kõik hageja seadusliku esindaja välisreisidega seonduva transpordi ning kannab kõik sellega kaasnevad kulud (I kd tl 151-151p). Lastehoiu kulud Hageja on 22.05.2020 täpsustatud nõudes esitanud oma igakuise kuluna kulu lastehoiule Läte summas 500 eurot (II kd tl 111), mille tasumist tõendab tagasiulatuva elatise nõude perioodil esitatud arvetega (I kd tl 41-43). Hageja lähtub nõudest asjaolust, et lastehoiukulude hüvitamine oli poolte kokkuleppel kostja kohustus ning on esitanud hageja seadusliku esindaja ja kostja vahelise kirjavahetuse selle tõendamiseks (I kd tl 14-17). Kostja vaidleb kuludele vastu ja toob välja, et lähtuvalt hageja seadusliku esindaja kinnitusest 08.05.2020 toimunud kohtuistungil ei käi hageja lasteaias, mistõttu hagejal ei ole kulusid seoses lasteaias käimisega (II kd tl 137p). Kohus lähtub lastehoiuga Xxxx seotud põhjendatud ja vajalike kulude kindlaksmääramisel asjaolust, et lähtuvalt 08.05.2020 kohtuistungil öeldust, käis hageja viimati lastehoius septembris 2019 (II kd tl 108p). Hageja seaduslik esindaja on öelnud, et ootab ära kohtuotsuse ja „kui isa maksab, saab ta uuesti käia“ (ibid.). Samas on hageja seaduslik esindaja 02.07.2020 kohtuistungil välja toonud, et „Läheme Xxxxsse ilmselt kevadeni, sõltub sellest, mis maailmas toimub“ (II kd tl 155). Lähtuvalt asjaolust, et hagejal on vahelduv elukoht tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 kohtumäärusest 8 nädala kaupa kummagi vanema juures, kui hageja seaduslik esindaja viibib pikemalt Eestist ära, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et perioodil, kui hageja viibib 8 nädalat Eestis kostja juures, kasutaks hageja lastehoid Xxxx teenust lähtuvalt kostja elukoha (xxxx) ja lastehoid Xxxx (xxxx) vahelisest vahemaast. Ehk olukorras, kus hageja seadusliku esindaja väitel on lähiajal hageja eeldatavalt kas Xxxxs või Luunjas ning ei ole ette näha, kas, millal ja kui, siis millises ulatuses kasutab hageja lastehoid Xxxx teenust, ei ole põhjendatud välja mõista ka antud lastehoiule kuluvat kulu. Hageja on täiendavalt esitanud eraldi lastehoiukulu summas 300 eurot kuus (II kd tl 111), viidates selgituses asjaolule, et xxxx hageja on liialt väike üksi koju jäämiseks ning kostja ei saa eeldada, et hageja seaduslik esindaja peaks hagejaga kuni kooliminekuni ise kodus istuma (II kd tl 113p). 08.05.2020 toimunud istungil tõi hageja seaduslik esindaja välja, et on kasutanud lapsehoidu alates 2019.a oktoobrist, kuna laps on koguaeg kodus ja Xxxx lastehoius enam ei käinud (II kd tl 108). 01.02.2020 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et lapsehoidjatena on hageja seaduslik esindaja kasutanud hageja vanaema ning vanimat venda, kes ei pea hageja hinnangul tasuta last hoidma ning kellele tasutakse lapsehoidmise eest 5 eurot tunnis. Kostja viitab, et on tõendatud, et hageja lasteaias ei käi ( II kd tl 137p). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud igakuist kulu lapsehoiule summas 300 eurot. On eluliselt usutav, et ka lapsehoolduspuhkusel olev hageja seaduslik esindaja võib vajada abi hageja hoidmisel, kuid olukorras, kus lisaks hageja seaduslikule esindajale on peres ka hageja

30 (34)

2-19-18053 seadusliku esindaja abikaasa, lapsehoidjatena on kasutatud ka hageja seadusliku esindaja vanemaid ning pere vanim laps on vanuses, kus ta on võimeline xxxx hageja järel vaatama, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja pereliikmetele tasuda lapsehoidmise eest kokku 300 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on ka ise 02.07.2020 toimunud kohtuistungil toonud välja, et hagejat aitavad hoida nii hageja seadusliku esindaja vanemad, kui mees, lähtuvalt asjaolust, et laps on kodus kuna ei ole raha, et laps saaks lasteaias käia (II kd tl 157p). Lähtuvalt hageja poolt lastehoiu Läte esitatud arvest septembris 2019, millel kajastus nii kohatasu, kui eelneva kuu toiduraha (kokku summas 308 eurot) ning asjaolust, et hageja seaduslik esindaja tõi välja, et tema igakuine sissetulek on umbes 4500 eurot kuus (neto) (II kd tl 108p) on kohtu hinnangul hageja väited 300 euro suuruse lapsehoidmiskulu kandmise osas paljasõnalised ja vasturääkivad. Eelpooltoodust lähtuvalt ei hinda kohus hageja kulusid lapsehoiule vajalikuks ja põhjendatuks. Meelelahutuskulud Hageja on 22.05.2020 menetlusdokumendis välja toonud igakuised kulud meelelahutusele summas 60 eurot (II kd tl 111), kuid lisab selgitusena, et ei ole tegelikult antud kulutusi elatise arvestusse lisanud ning teeb seda juhul, kui kostja seda teeb. Hageja on seisukohal, et lapse meelelahutuskulud peaks kinni maksma see lapsevanem ise, kes seda meelelahutust lapsele pakub (II kd tl 113p). Kostja vaidleb kulule vastu ja toob välja, et lapse kulutusi meelelahutusele 60 euro ulatuses ei ole hageja tõendanud (II kd tl 137p). Lähtuvalt asjaolust, et hageja nõue ei sisalda meelelahutuskulude kandmist, kohus antud aspekti ei käsitle ega arva meelelahutusele tehtavaid kulutusi hageja põhjendatud ja vajalike kulutuste koosseisu. Eelpooltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku summas 559,87 eurot (sh eluasemekulud 197,20 eurot, kommunaalkulud 25,67 eurot, TV ja internet 9,33 eurot, pesumasina järelmaks 2,50 eurot, mööbel, tehnika, voodipesud 10 eurot, majapidamis- ja hügieenikulud 15 eurot, söögikulud 200 eurot, tervisega seonduvad kulud 20 eurot, joonistamine, raamatud 8 eurot, mänguasjad 10 eurot, riided, jalanõud 60 eurot, veepudel 2,17 eurot). Lähtuvalt asjaolust, et kostja on kinnitanud, et soovib tasuda hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumelatise määras, hindab kohus hageja põhjendatud ja vajalike kuludena PKS § 101 lgs 1 sätestatud summa. 9.3 Riiklikud toetused Täiendavalt on kostja välja toonud, et hagiavaldusest ei nähtu, et nõuete esitamisel oleks arvestatud asjaoluga, et hageja ema arveldusarvele laekuvad lapsega seotud riiklikud toetused, so lasterikka pere toetus ja lapsetoetused, mida hageja seaduslikule esindajale laekub 4 lapse kohta kokku summas 620 eurot kuus. Kostja toob välja, et toetuste võrra väheneb vanemate endi poolt lapse ülalpidamiseks panustatav summa. (II kd tl 138p) Hageja seaduslik esindaja on elatise nõude arvutamisel riiklike toetuste arvestamise vastu ning tõi 02.07.2020 toimunud kohtuistungil välja, et lasterikka pere toetus (300 eurot) on mõeldud vanemale, kelle peres lapsed kasvavad, lapse toetus on 60 eurot. Lasterikka pere toetuse saajate hulgas on 3 last, kes ei ole kostja lapsed (II kd tl 157p). Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et riiklike toetuste arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud eelkõige juhul, kui elatist mõistetakse välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

31 (34)

2-19-18053 miinimumelatist. Riigikohtu 22.03.2017 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tulenevalt PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. (p 13) PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (p 14) Lähtuvalt asjaolust, et kostja on menetlusdokumentides korduvalt kinnitanud, et ei ole keeldunud hageja ülalpidamiseks tasuma elatist seaduses ettenähtud miinimumelatise ulatuses (nt I kd tl 69), ei esine kohtu hinnangul alust mõista välja igakuine elatis alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määra ning seetõttu ei esine ka alust võtta elatise määramisel arvesse riiklikke toetusi. 9.4 Vahetu ülalpidamine, vahelduv elukoht, elatise väljamõistmisel alus selle vähendamiseks alla elatise miinimummäära Hageja on hagiavalduses välja toonud, et alates aprillist 2019.a kannab kõik hagejaga seotud kulud hageja seaduslik esindaja (I kd tl 58). Kostja on antud väitele vastu vaielnud ning tõendanud, et ta on andnud hagejale ka vahetut ülalpidamist, mille hageja on osaliselt omaks võtnud, täpsustades ja tõendades omalt poolt konkreetseid kuupäevi, mil hageja kostja juures viibis (käsitletud mh tagasiulatuva nõude osas). Kostja leiab, et lähtuvalt asjaolust, et kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist ning oluline osa hageja kuludest on kaetud riiklike toetustega, puudub hagi rahuldamiseks alus, kuid juhul, kui kohus hagi siiski rahuldab, esineb alus elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas viidates riiklikele toetustele, vahetule ülalpidamisele ja mastaabiefektile (II kd tl 139). Kohus on andnud eelnevas punktis hinnangu riiklike peretoetuste arvestamisele ning käesolevas asjas riiklike peretoetustega ei arvesta. Kohus on hageja põhjendatud kulude hindamisel arvesse võtnud mastaabisäästu (riided, jalanõud, raamatud, mänguasjad jm), seega ei arvesta kohus mastaabisäästu täiendavalt. Kohus võtab arvesse kostja poolt hagejale vahetult antava ülalpidamise. Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2019 kinnitatud kompromissimäärusest tsiviilasjas nr 2-18-10905, määrati kindlaks suhtluskord kostja ja hageja vahel. Suhtluskorras sätestati mh hageja kostja juures viibimine ajal, kui hageja seaduslik esindaja on Eestis vähemalt üle nädala reedest pühapäevani ning olukorras, kus hageja seaduslik esindaja viibib välismaal pikemalt, viibib hageja 8 nädalat kostja juures ja 8 nädalat hageja juures välismaal. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on nõustunud 02.07.2020 kohtuistungil, et ajal, mil hagejal on vahelduv elukoht 8 nädala kaupa kummagi vanema juures kumbki vanematest elatist ei maksa (II kd tl 155p).

32 (34)

2-19-18053 Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejale elatise väljamõistmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt vahetult kantavaid kulusid hageja ülalpidamisele. Et hageja viibib kostja ülalpidamisel lähtuvalt 11.10.2019 kinnitatud suhtluskorrast vähemalt 4 päeva kalendrikuus, leiab kohus, et esineb alus PKS § 102 lg 2 järgi miinimumelatise vähendamiseks ühes kuus neljale päevale vastava elatise võrra, mis hageja viibib kostjaga, kes täidab sel ajal ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus võtab aluseks keskmise kuu päevade arvu, mis on 30 ning leiab, et sellest tuleb maha arvestada neljale päevale vastav elatis. 30st 4 päeva on 13,33%. Eelpooltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis vastab 86,67% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise määrast. Ajaperioodil, kus hagejal on vahelduv elukoht ja hagejale antakse ülalpidamist vahetult, jätab eelpooltoodust lähtuvalt kohus elatise kostjalt välja mõistmata ja selles osas hagi rahuldamata. Seega saab kohus tuvastada, et kostja on rikkunud ülalpidamise kohustust ning elatisenõude rahuldamise kolmas eeldus on täidetud.

33 (34)

2-19-18053

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.08.2020 kohtuotsus.

34 (34)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.