D. P.i hagi KKT OIL OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes KKT OIL OÜ taotlus D. P.i poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
1.Jätta menetluskulud täies ulatuses KKT OIL OÜ kanda.
2.Välja mõista KKT OIL OÜ-lt D. P.i kasuks menetluskulude katteks 550 (viissada viiskümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D. P. töötas alates 11.07.2006.a KKT OIL OÜ-s mäetööde jaoskonnas ekskavaatorijuhina. KKT OIL OÜ 05.02.2015. a käskkirjaga öeldi D. P.i tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töötajast tuleneval põhjusel (on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu). Käskkirja kohaselt ei täitnud D. P. 24.12.2014. a oma vahetuse ajal korrektselt tööülesandeid, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. D. P. ei täitnud korrektselt töölepingu punkti 10.1.
2.D. P. esitas 16.02.2015. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja hüvitist vastavalt TLS § 109 alusel kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni 16.03.2015. a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu üles öelduks TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.02.2015. a ning mõistis tööandjalt välja hüvitise brutosummas 1 898,40 eurot (kahe kuu keskmise palga ulatuses).
3.KKT OIL OÜ esitas 15.04.2015. a kohtule taotluse D. P.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluse kohaselt 24.12.2014. a kell 20:00 kuni 25.12.2014. a kell 08:00 töötas hageja kostja karjääris vastavalt töögraafikule ekskavaatoril PC800LC I. Kostja ekskavaatoritele on paigaldatud litsentseeritud seiresüsteem Track24, mis kontrollib/fikseerib ekskavaatorite liikumise kiirust, asukohta ja kütusekulu. Track24 süsteemi andmetest nähtub, et 25.12.2014. a ajavahemikul kell 02:26 – 03:27 toimus ekskavaatoril järsk kütuselangus, kokku 70,5 liitrit. Kostja viis läbi sisejuurdluse, mille käigus
küsis selgitusi hagejalt, kostja töötajatelt I. G.lt ja V. P.lt. Samuti uuris kostja Track24 süsteemi andmeid ning kontrollis kostja töötelefonide kõneeristusi. Hageja ei andnud konkreetseid selgitusi, mis toimus 25.12.2014. a ajavahemikul 02:26-03:27, mil kütus kaduma läks, samuti olid hageja antud selgitused vastuolulised ega olnud kooskõlas kõneeristuste ja Track24 süsteemi andmetega. Uurimise tulemusel jõudis kostja järeldusele, et hagejaga tuleb tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 7.2 kohaselt on pooled kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema kõik endast sõltuva, et töö tegemise käigus ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Punkti 8.6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma heaperemehelikult tööandja omanduses olevaid materiaalseid väärtusi, tegema kõik endast sõltuva nende säilimise tagamiseks ja kasutama neid tööandja huvides. Punkti 7.4 kohaselt on pooled kohustatud täitma töösisekorra, töökaitse, tuleohutuse ja teiste tööandja juures kehtivate eeskirjade ja juhendite tingimusi ning punktist 3.3 tuleneb, et töötaja on kohustatud järgima ametijuhendis sätestatut. Kostja töösisekorraeeskirjade punkti 2.3.7 kohaselt kohustub töötaja teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, samuti teistest töötakistustest viivitamatult tööandjale või vahetule töödejuhile, punkti 5.2 kohaselt ülesannete täitmisest või täitmist takistavatest asjaoludest, mida ei ole võimalik lahendada töötaja enda poolt, kannab töötaja kohe ette korralduse andnud juhile. Punktide 6.1.4 ja 6.1.10 kohaselt on jämedaks töökohustuse rikkumiseks tööandjale materiaalse kahju tekitamine ning objekti jätmine järelevalveta, kui see oli töötaja töökohustuseks. Punktist 9.2 tulenevalt kannab töötaja materiaalset vastutust tema tahtliku või ettevaatamatu (kergemeelse, hooletu) käitumise tõttu tööandjale tekitatud otsese kahju osas. Ekskavaatorijuhi ametijuhendist tulenevalt vastutab hageja talle usaldatud vara korrashoiu eest. Kostja kasutab Track24 süsteemi, mis on püsivalt paigaldatud kostja tehnikale (ekskavaatoritele) Track24 volitatud paigaldajate poolt, omades unikaalset ID-d. See tähendab, et iga ekskavaatori kohta on eraldi teada tema asukoht, kiirus ja kütusekulu. Neid andmeid ei ole võimalik muuta, kustutada ega mingil muul viisil moonutada. Track24 kontrolleri paigaldamist ekskavaatorile, millega töötas hageja, tõendab installatsiooniakt. Track24 kontrollerid on toodetud Oskando OÜ poolt. Oskando OÜ on andnud selgituse neile saadetud ekskavaatori andmete kohta. Selgituse kohaselt on andmetest näha, et kütusetase on alanenud 25.12.2014 kella 2:26 ja 3:26 vahel. Samuti on Oskando OÜ kinnitanud, et kütuseandur ja kontroller on töökorras. Seega lähtus kostja õigustatult Track24 andmetest, mis näitavad adekvaatselt kütusekulu. Track24 kütuse diagrammist nähtub, et kütus langes 468,2 liitri pealt 397,7 liitrini, st kütusekulu on 70,5 liitrit, millise näol on tegemist otsese varalise kahjuga kostjale. Hageja töötas kõnealusel ajavahemikul ekskavaatoril. Hageja poolt kostjale 12.01.2015. a antud seletuskirja kohaselt jäi ekskavaator pärast kella kahte öösel seisma ning hageja proovis ekskavaatorit käivitada, kuid tulemusteta; meistri nõudmisel võttis hageja kasutusse ühe teise ekskavaatori. Hageja 28.01.2015. a poolt kostjale antud seletuskirja kohaselt ei viibinud hageja 02:26 kuni 03:30 ekskavaatori juures, sest küsis nõu kõrval töötavalt tehnikajuhilt ning meistrilt, kes sõitis temast mööda. I. G.i 23.02.2015. a seletuskirja kohaselt läks ta alles kell 03:46 hageja juurde, enne seda oli ta hagejast 100-120 meetri kaugusel ega näinud, mida hageja tegi. V. P.i 16.01.2015. a seletuskirja kohaselt andis V. P. hagejale korralduse sõita ekskavaatoriga mäest alla siledale platsile, et oleks võimalik juurde sõita ja alustada ekskavaatori remondiga; samuti et V. P. sõitis hageja juurde ning viis ta teise ekskavaatori juurde. Kostja töötelefonide kõneeristustest nähtub, et hageja on mäemeister V. P.ile helistanud alles kell 04.01 (hageja ekskavaatori lühinumber 6602, V. P.i ekskavaatori lühinumber 499). Eeltoodust nähtub, et hageja on kostjale andnud vastuolulisi selgitusi enda tegevuse kohta 25.12.2014. a öösel. Hageja kutsus teised inimesed endale appi alles pärast seda, kui kütus oli kadunud. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu, et
kostja administratiivsisekorra reeglite osa III punktidest 4 ja 6 tulenevalt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat kõikidest töötajate poolsetest vargustest või varguse katsetest ning juhul, kui seda ei tehta, võib töötajaga töölepingu lõpetada. Asjas omab tähtsust ka see, et kütus kadus ajal, mil ekskavaator ei töötanud. Kui kütus oleks mis tahes rikke tõttu paagist välja voolanud, oleks sellest jäänud maha märkimisväärne kütuseloik, mida aga ei juhtunud. Hageja on töövaidluskomisjonis väitnud, et kütusediagramm võis näidata valesti, kuna ekskavaator seisis mäe otsas/kallakul. Arvestades aga, et hiljem viidi ekskavaator tasapinnale ning kütusetase sellest hoolimata ei taastunud, ei ole võimalik, et kütusediagramm valesti näitas. Samuti on oluline, et kütusediagrammilt nähtub, et 70,5 liitrit kütust ei ole ekskavaatori seismise ajal kadunud mitte korraga, vaid jao kaupa. Seega pidi vaidlusalusel ajavahemikul midagi toimuma. Ülal viidatud kostja aktidest tulenevalt oli hagejal kohustus hoida kostja vara. Hageja käitumine oli vastuolus mitmete viidatud kostja siseaktidega. Tõendatud on ning hageja on selle töövaidluskomisjonis ka omaks võtnud, et ekskavaator (sh selle kütus) oli usaldatud hageja hoolde. Tõendatud on, et 25.12.2014. a perioodil 02:26 kuni 03:27 toimus järsk kütusekadu, s.o kahjustati tööandja vara. Samuti on selge, et töötaja ei andnud tööandjale kahju tekkimise kohta arusaadavaid selgitusi, vaid vastupidi, vastuolulisi ning dokumentaalsete tõenditega ümberlükatavaid seletusi. Sellises olukorras ei saanud tööandjalt eeldada huvi töösuhte jätkumise kohta ning töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud. Võrdluseks toob kostja Tartu Ringkonnakohtu otsuse asjas nr 2-11-16935, kus kohus leidis, et olukorras, kus usalduse kaotuse põhjustanud teoks on töötaja poolt tööülesannete täitmiseks kasutatud sõiduki märkimisväärne kütuse ülekulu, oleks töötaja sõiduki vahetu kasutajana pidanud suutma selgitada kütusekulu olulist ületamist. Töötaja seda teha ei suutnud. Kokkuvõttes asus ringkonnakohus seisukohale, et kütusekulu erakorraline ja seletamatu suurenemine võrreldes tavapärasega võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning see andis tööandjale aluse öelda tööleping erakorraliselt üles.
4.D. P. esitas 29.06.2015. a kohtule seisukoha KKT OIL OÜ taotluse suhtes. Hageja märkis, et ta ei ole tööandja vara vargust toime pannud, ta ei ole põhjustanud tööandjale süüliselt olulist kahju, ei ole toime pannud tegusid, millega oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
5.Kohtuistungil 06.10.2015. a hageja esindaja selgitas, et ekskavaator, millel hageja töötas, ei olnud korras, mootor suri välja. Hageja oli sunnitud pöörduma kõrval töötavate töökaaslaste poole abi ja nõu saamiseks. Ekskavaatorit ta käima ei saanud, mistõttu võttis ühendust mäemeistriga, kes käskis tal tööle minna teise ekskavaatoriga. Ekskavaator seisis kallakul, mis võis oluliselt mõjutada Track24 seadmete näidikut. Tööandja ei ole välja selgitanud seoses millega 70 l kütust kadus, kas varguse pani toime hageja või keegi teine. Kostja esindaja selgitas, et hageja kutsus mäemeistri endale appi, kuid see toimus pärast seda, kui kütus oli kadunud. Kui ekskavaator kallakult tasapinnale toodi, siis kütuse nivoo ei taastunud. Ekskavaatoril ei olnud sellist riket, mis põhjustaks kütuse kadu. Kohus kuulas ära tunnistaja I. S., kes töötab kostja ettevõttes valveteenistuse juhatajana.
6.Kohtuistungil 03.12.2015. a kuulas kohus üle tunnistaja I. G.i.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
9.KKT OIL OÜ 05.02.2015. a käskkirja kohaselt ei täitnud D. P. 24.12.2014. a oma vahetuse ajal korrektselt tööülesandeid, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. D. P. ei täitnud korrektselt töölepingu punkti 10.1.
10.TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. 05.02.2015. a ülesütlemisavaldusest ei nähtu milline konkreetne D. P.i tegu põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Viidatud on ainult sellele, et D. P. ei täitnud korrektselt tööülesandeid ning ei täitnud korrektselt töölepingu punkti 10.1. Töölepingu punkt 10.1 (TVK tl 26-27) sätestab, et Töötaja on kohustatud töötama tööandja juures käesolevas lepingus sätestatud tingimustel, täitma oma kohustusi tööandja ees lojaalselt, alluma tööandja juhtimisele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi ning käituma vastavalt töösisekorraeeskirjadele. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milles seisnes D. P.i poolt töölepingu punkti 10.1 mittekorrektne täitmine. Seega on ülesütlemisavaldus üldsõnaline, ebakonkreetne ja sisuliselt kontrollimatu. Kohtumenetluse ajal on kostja üritanud sisustada hagejale etteheidetavaid tegevusi. Kostja seisukohtadest tuleneb, et kostja ei heida hagejale ette seda, et viimane oleks toime pannud kütuse varguse või pettuse. Kostja heidab hagejale ette seda, et viimane on 25.12.2014. a toimunu kohta tööandjale andnud tegelikkusele mittevastavaid selgitusi ega esitanud ühtegi usutavat selgitust toimunu (kütuse kadu 70 liitrit 25.12.2014. a kella 02:27 ja 03:11 vahel) kohta.
11.Ülesütlemisavalduses on märgitud 3 ettekannet (A. T., I. S. ja V. P.) ja 2 seletuskirja (D. P.i 12.01.2015. a ja 28.01.2015. a seletuskirjad). A. T.i 22.01.2015. a ettekandest (TVK tl 38) nähtub, et D. P.i kasutuses olnud ekskavaatoril oli 24.12.2014. a vahetuses valatud välja 70,5 l diiselkütet. I. S. ettekandest (TVK tl 38p-39) nähtub, et Track24 seiresüsteemi kütusearuandest tuleneb, et kella 02:26 kuni 03:27 on toimunud väga kiire kütuse langus, kokku 70,5 liitrit. D. P. ei selgita, mida ta täpselt tegi 02:26 kuni 03:27, kuid peale kella 4 alustas ta tööd teise tehnikaga. USS Security Eesti patrullekipaaž on tuvastanud 25.12.2015. a karjääri territooriumil lume sees jälgede raja ning lumel on kanistrite jäljed. I. S. leiab, et D. P. on seotud või aidanud kaasa kütuse kadumisele. V. P.i 16.01.2015. a ettekandest (TVK tl 43) nähtub, et D. P. helistas talle 01:30 – 03:00 vahel, et ekskavaatori mootor sureb välja. Ta andis D. P.ile ülesande sõita ekskavaatoriga tasasele pinnale. Mingi aja pärast helistas D. P. uuesti, et ekskavaator ei käivitu. Ta ütles D. P.ile, et viimane laskuks alla ning ta viib D. P.i bussiga tööle teise ekskavaatori peale. Seega ei vasta tõele kostja väide, et D. P. helistas mäemeistrile alles kell 04:01. D. P. oli juba varem helistanud mäemeistrile ning informeerinud teda rikkest ning seega täitnud kostja töösisekorraeeskirjade (TVK tl 58-61) punktis 2.3.7 sätestatud kohustuse. Arusaamatu on kostja etteheide hagejale administratiivsisekorra reeglite (tl 13-15) punktide 3.4 ja 3.6 rikkumise kohta. D. P.i 12.01.2015. a seletuskirjast (TVK tl 43p) nähtub, et öösel kell 02:26 seiskus ekskavaatori mootor, ta proovis ekskavaatorit käivitada, kuid tulutult. Meistri korraldusel asus ta tööle teise tehnikaga. Kuhu kadus 70,5 liitrit kütet, ta ei tea. D. P.i 28.01.2015. a seletuskirjast (TVK tl 44) nähtub, et kella 02:26 kuni 03:30 oli ta karjääris, ekskavaator suri välja ning ta teavitas sellest meistrit, samuti käis ta abi küsimas kõrval töötavalt ekskavaatori juhilt (I.
G.ilt). Ekskavaatorijuhi ametijuhendi (tl 8-10) punktide 4.1 ja 4.2 kohaselt vastutab ekskavaatorijuht temale antud tehnika ja varaliste väärtuste korrashoiu ja tehnilise seisukorra eest, selle ratsionaalse kasutamise ja kütuse kulunormide täitmise eest. Kohus leiab, et kostja on alusetult hagejale ette heitnud seda, et hageja on tekitanud kostjale materiaalset kahju ning jätnud objekti järelevalveta. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei tulene, et hageja töökohustuseks oli mittetöötava ekskavaatori valvamine või valve korraldamine. Hageja täitis ekskavaatorit parandada üritades oma parima arusaama järgi tööandja korraldusi. Kostja töösisekorraeeskirjade (TVK tl 58-61) punktis 6 on märgitud, milliste jämedate töökohustuste rikkumisel on tööandja õigustatud töölepingu üles ütlema. Mitte ükski hageja tegevus tööülesannete täitmisel 24-25.12.2014. a vahetuses ei olnud selline, mida saaks lugeda töösisekorraeeskirjade punktis 6 sätestatud rikkumisteks.
12.I. S. ettekandest nähtub, et karjääri mäemeistri aruandes on fikseeritud, et D. P.i ekskavaatoril fikseeriti rike „tehnikal PC 800LC I seiskub mootor, võimalik probleem kütusega“. I. S. ütlustest nähtub, et karjääri turvamisega tegeleb patrullekipaaž ja paigaldatud on valvekaamerad, mis suudavad jälgida vaid valgustatud ala. Vahetult karjääri kõrval on valla tee. Tunnistaja on ise pidanud kinni inimesi, kes on tulnud talle kanistritega vastu. Hageja küsimusele, kas Track 24 süsteemis on varasemalt olnud häireid, et tehnika ei tööta ja kütus kaob, vastas tunnistaja, et kõikide asjadega võib toimuda konkreetsel juhul erakorralisi sündmusi. Selle juhtumi puhul paluti tagasisidet Track24 spetsialistidelt. Nad ütlesid, et tehnika töötab laitmatult. Kohus märgib, et ekskavaatori küttesüsteemi rike võis põhjustada kütte mõõtmistulemuste ebatäpsust. 13.Vastavalt TLS § 86 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
14.Eeltoodust tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist.
15.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
16.Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
17.Sellisel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (lg 2).
18.Vastavalt TLS § 109 lg 1, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
19.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2 (kahe) kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 898,40 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21.TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
22.Kohus rahuldab hagi, seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
23.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 550 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.