Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-10004

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 03.07.2015 Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt päris Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) XXX surma järgselt tema vara. Avalduse kohaselt kuuluvad pärandvarasse vaid täitmata kohustused vähemalt 7129.77 euro ulatuses. XXX suri XXX, pärandvara inventuur viidi kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbi 20.05.2015. Kuna pärandvarast ei piisa pärandvaras olevate kohustuste täitmiseks, esitas pärija pankrotiavalduse. 07.07.2015 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutise halduri. Ajutise pankrotihalduri 13.08.2015 taotluse alusel kohaldas kohus 13.08.2015 määrusega pankrotiavalduse tagamise abinõusid ja seadis kinnistusraamatusse XXXkuuluvale korteriomandile asukohaga XXX kohtuliku hüpoteegi summas 18 000 eurot ning XXX kuuluvale 1/2 kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXX kohtuliku hüpoteegi summas 8000 XXX pärandvara kasuks. Ajutise halduri 02.10.2015 taotluse alusel on kohus pankrotiavalduse tagamise abinõu asendanud ning kustutanud kohtulikud hüpoteegid ülaltoodud kinnisasjade müügitehinguid tõestava notari deposiitkontole hoiustatud 14 000 euro ülekandmisel Rahandusministeeriumi kontole. Ajutine pankrotihaldur on 17.08.2015 esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et pärandvara väärtuseks oli 0.04 eurot ja teadaolevaid kohustusi on vähemalt 6984.97 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku pärandvara arvelt võimalik rahuldada kõigi

2-15-10004 võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul esinevad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused. XXX on kinkinud talle kuulunud 1/5 mõttelise osa kinnistust XXX, Tallinn 09.01.2013 XXX(pärandaja isale). XXXvõõrandas kaasomandi osa kohtuliku kompromissiga 27.02.2014, kompromissi kohaselt tuli kaasomandi osa eest tasuda XXX41 500 eurot. Ajutine pankrotihaldur teavitas kohut 23.09.2015, et pärast XXXsurma on tema elukohast leitud kaks mobiiltelefoni, sülearvuti ja sularaha 10 916.30 eurot, mis on Harju Maakohtu 27.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3701 tagastatud kannatanu XXX. Ajutise pankrotihalduri, pärija ning XXX vahel on peetud läbirääkimisi kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kohtule ei ole teada, et läbirääkimised oleks käesolevaks hetkeks tulemusi andnud. 24.08.2015 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti XXX pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1 830 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et pärandvara väärtuseks on 0.04 eurot ja teadaolevaid kohustusi on vähemalt 6 984.97 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku pärandvara arvelt võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole ajutine. Tallinna linn on avaldanud, et kuna XXX viimane elukoht oli Tallinna linnas ja teisi pärijaid ei ole ning Tallinna linn ei saanud pärimisseaduse § 125 lg 1 pärandist loobuda ning ei soovi kanda pankrotivaras olevaid kohustusi, siis oli Tallinna linn kohustatud esitama pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul esinevad pankrotivara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused, kuna XXX on 09.01.2013 kinkinud talle kuulunud 1/5 mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn XXX(pärandaja isale) ning XXX on võõrandanud kaasomandi osa kohtuliku

2-15-10004 kompromissiga 27.02.2014, mille kohaselt ta sai kaasomandi osa eest 41 500 eurot. Ajutise pankrotihalduri andmetel leiti pärast XXX surma tema elukohast kaks mobiiltelefoni, sülearvuti ja sularaha 10 916.30 eurot, mis on Harju Maakohtu 27.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3701 tagastatud kannatanu XXX. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna ajutise halduri hinnangul on olemas tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused, samuti leiti võlgniku elukohast vara (mis on tagastatud XXX) ning pankrotiavaldus on tagatud XXX poolt kohtu deposiiti kantud 14 000 euroga, siis tuleb XXX pärandvara pankrot välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemine. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt esinevad tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused. XXX on 09.01.2013 kinkinud talle kuulunud 1/5 mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX, Tallinn XXX(pärandaja isale) ning XXX on võõrandanud kaasomandi osa kohtuliku kompromissiga 27.02.2014, mille kohaselt tasuti XXX kaasomandi osa eest 41 500 eurot. Ajutise pankrotihalduri andmetel leiti pärast XXX surma tema elukohast kaks mobiiltelefoni, sülearvuti ja sularaha 10 916.30 eurot, mis on Harju Maakohtu 27.08.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-3701 tagastatud kannatanu XXX. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalused.. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pärandvara pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.