Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtu seisukoht Kohus, olles vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et Heino Rokk'i määruskaebus Pärnu Maakohtu 06.11.2015. a kohtumäärusele, s.o maksekäsule tsiviilasjas nr 2-15-121321, tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4891 lg 2 p-le 3 määruskaebuses võib tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Käesoleva tsiviilasjas esitas solidaarvõlgnik H. Rokk kohtule määruskaebuse, milles tugineb järgmisele asjaolule: nõue on alusetu, kuna H. Rokk ei ole kunagi tellinud Osaühing Alliku Grupp käest mitte ühtegi teenust ega toodet ja seetõttu puudub igasugune võlaõiguslik suhe. Kohus kontrollib, kas nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Vastavalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on nõude aluseks teenuste osutamise leping, s.o veoteenus, 4262, 20.05.2014. Osaühing Alliku Grupp on märkinud, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele on kohustus endiselt täitmata. Tõenditena on märgitud: teenuste osutamise leping, s.o veoteenus, 4262, 20.05.2014. Kohus küsis vastustaja seisukohta määruskaebusele ja palus esitada kohtule nõude aluseks olevad dokumendid /tlk 27-29/, kuid vastustaja OÜ Alliku Grupp ei ole kohtule oma seisukohta esitanud, samuti ei ole kohtule esitanud nõude aluseks olevat dokumenti. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole solidaarvõlgnik Heino Rokk maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõuet omaks võtnud ning on sellele vastu vaielnud, mistõttu on kohtusse pöördunud isiku kohustus oma nõuet tõendada. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesoleval juhul ei ole vastustaja (avaldaja) esitanud seisukohta määruskaebuses esitatud faktiliste asjaolude kohta, samuti ei ole kohtule esitanud nõude aluseks olevaid dokumente. Seega on käesolevas menetlusstaadiumis vastustaja (avaldaja) nõue solidaarvõlgniku Heino Rokk'i vastu tõendamata. Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus H. Rokk'i esitatud määruskaebuse. TsMS § 4891 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-15-121321 06.11.2015. a maksekäsu osas, millega kohustati võlgnikku Heino Rokk (solidaarselt Holmes&Meyers OÜga) tasuma avaldajale Osaühing Alliku Grupp põhinõudeid summas 354 eurot ja kõrvalnõudeid summas 121,42 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Kohus lõpetab käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse, kuna nõue on tõendamata. Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodu alusel jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud Osaühing Alliku Grupp kanda, v.a määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot, mille tagastamist on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. TsMS § 150 lg 4 ja 6 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg menetluskulude nimekirja esitamiseks on 15 päeva arvates kohtulahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.