Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14444
Kohtuasi
XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Anu Baum Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 22.03.2021 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Hageja esitas 02.10.2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus elatist suurendada 235 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt kasvatasid hageja seaduslik esindaja CC (ema) ja kostja (isa) hagejat ühiselt esimesed 3–4 eluaastat. Pärast seda ei ole isa last hooldanud ega kasvatanud, mistõttu pöördus hageja esindaja kohtusse ning Pärnu Maakohtu 05.07.2007 määruse alusel lõpetati tsiviilasja nr 2-07-19556 menetlus kompromissi sõlmimisega, mille järgi tuli kostjal maksta hageja ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hetkel maksab kostja elatist 125 eurot kuus.
2.Kuna hageja asus 2020. a septembrist õppima QQQ, on tema väljaminekud suurenenud märgatavalt (elamine ühiselamus, söök kohapeal, taskuraha, ravimid, õppevahendid jne), mistõttu taotleb hageja elatise suurendamist 235 euroni kuus. Nõutud elatise suurus katab hageja vajalikud kulutused pooles ulatuses.
3.Kostja väited raske majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele, hageja osundas kostja Coop Pank arvelduskonto väljavõttele. Asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta ning on kostja ülalpidamisel, ei anna alust jätta välja mõistmata elatis alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja nõue on seaduses ettenähtud miinimummäärast väiksem ning elatise vähendamine 1⁄2 peretoetuse võrra ei ole põhjendatud. Kostja viidatud RAKE uuring ei saa olla elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks perekonnaseaduse (PKS) § 102 lõike 2 mõttes. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles vastu nõutud elatise suurusele, pidades võimalikuks tasuda elatist 150 eurot kuus. Rohkem ei suuda ta elatist maksta, kuna saab igakuiselt sissetulekut 800–900 eurot. Lisaks on tal ülalpeetav elukaaslase näol, kes tervise tõttu ei saa käia tööl. Kostja osundas 2020. a märtsis avaldatud RAKE ja PWC uuringule, mille lõpparuande kohaselt ei kulu ühe lapse ülalpidamiseks rohkem kui 530 eurot kuus. Kuna lapse ema saab riiklikku toetust, tuleb ka sellega arvestada. Kostja juhtis tähelepanu, et laps kasutab raha alkoholi ja suitsude ostmiseks, mida kostja ei toetada. Kostja seadis kahtluse alla hageja seadusliku esindaja panustamise lapse ülalpidamisse 235 euro ulatuses.
5.Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde ning esitas täiendavalt väite, et on juba pikemat aega töövõimetuslehel teadmata ajani ning seega puudub tal töötasu. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 22.03.2021 otsusega hagi ja suurendas 05.07.2007 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-19556 kostjalt väljamõistetud elatist alates 02.10.2020 igakuiselt 235 euroni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2022. Kohus määras, et elatis tuleb kanda CC arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusse „elatis“. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude hüvitise 32 eurot.
7.Kohus tugines PKS § 459 lõike 1 punktile 1. Hageja põhjendab elatise suurendamise nõude esitamist asjaoluga, et senine elatise suurus ei vasta lapse vajadustele. Kohus tugines PKS §-le 96, § 99 lõigetele 1 ja 2 ning § 102 lõigetele 1 ja 2. Vaidlust ei ole, et vanemad elavad eraldi juba aastaid ning kuigi hageja õpib Pärnus, on tema põhiliseks elukohaks ema elukoht. Seega
2-20-14444 on kostja vanemana kohustatud andma ülalpidamist lapsele. Alaealine laps on õigustatud saama isalt elatist.
8.Kostja väidab, et ei suuda maksta elatist nõutud suuruses lähtudes oma sissetulekust ning arvestada tuleb tal lasuvad erinevaid rahalisi kohustusi, samuti seda, et tema ülalpidamisel on elukaaslane. Palgatõendite järgi töötab kostja P OÜ-s ning tema sissetulekuks on 800–900 eurot kuus (t lk 32–39). Kohtu päringutest nähtub, et lisaks töötasule on kostja saanud töötasuga võrreldavas suuruses ka komandeeringuraha ning omab vabu rahalisi vahendeid (t lk 69–80). Seega on põhjendamatu väide, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu maksta elatist rohkem kui 150 eurot kuus.
9.Kostja andmetel ei ole tal teisi alaealisi lapsi. Kohus nõustus hagejaga, et asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta, ei saa olla põhjuseks mitte anda elatist oma alaealisele lapsele. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma elukaaslast, seda enam, et kostja ei ole oma elukaaslase puuduvat töövõimet, mis annaks aluse riiklike toetuste saamiseks, ka tõendanud.
10.Kostja on väitnud ka, et hageja kasutab alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt, kuid tõendamatuse tõttu jättis kohus kostja väidetu tähelepanuta.
11.Riigikohus on korduvalt (lahendid nr 3-2-1-35-17, 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või hageja väiksemate vajadustega). Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-174-16 (punkt 14) tuleneb, et kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud peretoetuste arvestamine elatise väljamõistmisel, oleks see ka selliselt sätestatud. Praegusel juhul ei ole hageja elatist ka miinimummääras nõudnud.
12.Hageja ei pea oma igakuised vajadusi, mis on PKS § 101 lõikes 1 sätestatud piires, eraldi tõendama ning seepärast jättis kohus tähelepanuta kostja taotluse, et hageja seaduslik esindaja tõendaks, et ta panustab lapse ülalpidamisesse sama palju, kui ta nõuab kostjalt. Küll aga peab seda tegema kostja, kui ta väidab, et hageja vajadused ei ole nii suured nagu ta nõuab. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole eelmenetluses seadnud kahtluse alla hageja seadusliku esindaja sissetulekut ning hilinenult esitatud taotluse, et hageja seaduslik esindaja oma sissetulekut tõendaks, jättis kohus tähelepanuta. See ei ole asjaolusid arvestades ka oluline, kuna kostja vahetult lapse ülalpidamises ei osale ning puudub vajadus hinnata kummagi vanema panust lapse ülalpidamises põhjusel, et laps elab osa aega ühe või teise vanema juures.
13.Kostja on viidanud RAKE uuringule, mille kohaselt on lapse minimaalsed vajadused kaetud märkimisväärselt väiksemate summadega, kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määr, kuid hageja ei ole nõuagi elatist nimetatud määras. Kehtivast seadusest ei tulene ka, et RAKE uuring oleks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel PKS 102 lõike 2 mõttes. Hageja on põhjendatult viidanud sellele, et RAKE uuringus on toodud välja lapse minimaalsed kulud, kuid elatise väljamõistmisel tuleb arvestada lapse tegelikke kulusid, sh milline oleks lapse elukvaliteet ja võimalused juhul, kui vanemad elaksid koos. Hageja on osundanud Statistikaameti avaldatule, mille järgi on absoluutse elatusmiinimumi korral arvestuslikud minimaalsed toidukulud kuus 102.70 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27), kuigi RAKE uuringus on lapse söögikuluks arvestatud 90 eurot. Nimetatud väiteid ei ole kostja ka ümber lükanud,
2-20-14444
14.Riigikohus on mitmel korral (nt lahendid nr 3-2-1-174-16, 3-2-1-35-17) juhtinud tähelepanu, et võimalik on kohustatud isik ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles tal ei ole jõukohane elatist maksta. Antud juhul on tõendatud kostjal rahaliste vahendite olemasolu: kostja töötasu ca 800–900 eurot, lisaks komandeeringutasu. Kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulekust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses, tuleb tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt nimetatud mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks. Kostja on küll väitnud, et on momendil töövõimetuslehel, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks alaliselt töövõimetu ning tal puudub alaliselt sissetulek ning ainuüksi asjaolu, et tal on erinevad rahalised kohustused, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest.
15.Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning alates hagi esitamisest 02.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista elatis senise elatise asemel igakuiselt 235 eurot.
16.Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et hageja taotletavad õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulude katteks 32 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist väljamõistetud summas, sh tagasiulatuvalt. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kohtuistungil ei arvestatud tema seisukohtadega. Kohtudokumentide koostamisel vastas jurist kostjale, et mingeid dokumente lisada ei ole vaja. Kostja on alates 04.01.2021 haiguslehel, nüüdseks on määratud ka töövõimetus 22.03.2021–21.03.2025, tervislik seisund on ebakindel. Kostja elukaaslane on samuti puuduva töövõimega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lõike 21 järgi menetlusse võtmata.
19.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus kompromissiga välja mõistetud elatist 2000 krooni (s.o 127.82 eurot) kuus suurendada 235 euroni kuus. Hagi hinnaks on kompromissiga väljamõistetud ja käesolevas asjas taotletud suurendatud elatise vahe, s.o 107.18 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 122 lõikest 2 juhindudes tuleb lihtmenetluse jaoks TsMS § 405 lõike 1 ja § 637 lõike 21 mõttes arvestada asja hinnana kogu eelduslikult nõutavat elatist hageja täisealiseks saamiseni (lahend nr 3-2-1-35-17, punkt 16). Antud juhul on elatist nõutud alates hagi esitamisest 02.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2022, s.o 16 kuu ja 19 päeva eest. Seega ei ületa vaidlusalune elatise summa kogumis 2000 euro piiri (16 x 107.18 = 1714.88, millele lisandub 19 päeva eest arvestatav summa). Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga.
2-20-14444 Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21). Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
20.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on kaebuses esile toonud, et talle on alates 22.03.2021 määratud töövõimetus ning tervislik seisund on ebakindel. Esmalt märgib kolleegium, et tegemist on uue asjaoluga, mille puhul ei ole teada, kas ja millisel määral see võib hakata kostja varalist olukorda tulevikus mõjutama. Maakohus tuvastas, et kostjal on majanduslikult võimalik tasuda nõutud summas elatist, mh kostja Coop Panga pangakontol olevaid rahalisi vahendeid arvestades (t lk 69–80; 22.12.2020 seisuga oli jääk 58 359.70 eurot). Kostja töövõimetus mõjutab eelduslikult tema igakuist sissetulekut, kuid arvestades pangakontol olevat summat, on kostjal piisavalt rahalisi vahendeid hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni elatise tasumiseks, sh tagasiulatuvalt. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kostja elukaaslase ülalpidamine ei ole seadusest tulenev kohustus ega saa antud juhul mõjutada kostja kohustust oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei anna kaebuses esiletoodu alust maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kui asjaolud muutuvad, on kostjal õigus TsMS § 459 lõike 1 alusel pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks. Samuti selgitab kohus, et praeguseks tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks on kostjal hageja seadusliku esindajaga võimalik leppida kokku maksegraafikus.
21.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lõike 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lõike 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.