Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Hageja seaduslik esindaja QQ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Hageja lepinguline esindaja Anu Baum, e-post: x Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Nastasja Musienko, e-post: x
Tsiviilasja hind
990 eurot [(235-125) x 9]
Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Suurendada Pärnu Maakohtu 05.07.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-xxxxx YY väljamõistetud elatist 2000 krooni ja välja mõista YYlt XXülalpidamiseks alates 02.10.2020 igakuuliselt elatis 235 eurot XX täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
Elatis kanda QQe arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusse „elatis“.
MENETLUSKULUD
1.Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
2.XXpõhjendatud menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabikulu 32 eurot.
3.Välja mõista YYlt XXkasuks 32 eurot hageja poolt tasutud menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-14444
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kasvatasid hageja seaduslik esindaja QQ ja kostja YY XXt ühiselt 3-4 eluaastat. Pärast seda ei ole YY last hooldanud ega kasvatanud, mistõttu pöördus hageja esindaja kohtusse ning Pärnu Maakohtu 05.07.2007 määruse alusel lõpetati tsiviilasja nr 2-07-xxxxx menetlus kompromissi sõlmimisega, mille järgi maksab kostja hageja ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuna hageja asus õppima 2020 septembrist xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, on tema väljaminekud suurenenud märgatavalt (elamine ühiselamus, söök kohapeal, taskuraha, ravimid, õppevahendid jne), mistõttu taotleb hageja elatise suurendamist 235 euroni kuus. Nõutud elatise suurus katab hageja vajalikud kulutused pooles ulatuses. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastu nõutud elatise suurusele, pidades võimalikuks tasuda elatist 150 eurot kuus. Rohkem ei suuda kostja elatist maksta lähtudes oma igakuisest sissetulekust 800-900 eurot kuus. Lisaks on tal ülalpeetav elukaaslase näol, kes terviseseisundi tõttu ei saa käia tööl. Kostja osundab 2020 märtsis avaldatud RAKE ja PWC uuringule, mille lõpparuande kohaselt ei kulu ühe lapse ülalpidamiseks rohkem kui 530 eurot kuus. Kuna lapse ema saab lisaks lapse kasvatamisel riiklikku toetust, tuleb ka sellega arvestada. Kostja juhib tähelepanu sellele, et laps kasutab raha alkoholi ja suitsude ostmiseks, mida kostja ei saa toetada. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja seadusliku esindaja panustamise lapse ülalpidamisse 235 euro ulatuses, mis tuleks ühel vanemal maksta lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil jääb kostja oma vastuväidete juurde ning on täiendavalt esitanud vastuväite seoses sellega, et on juba pikemat aega töövõimetuslehel teadmata ajani ning seega puudub tal töötasu, mistõttu pole suuteline nõutud ulatuses elatist tasuma. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Kostja väited oma raske majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele ning hageja osundab kostja Coop Pank arvelduskonto väljavõttele. Asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta ning on kostja ülalpidamisel, ei anna alust jätta kostjalt elatis välja mõistmata. Hageja on esitanud elatisnõude summas 235 eurot kuus, seega on hageja elatisnõue kostja vastu juba niigi miinimummäärast väiksem ning elatise vähendamine 1⁄2 peretoetuse võrra ei ole antud juhul põhjendatud. Kostja viidatud RAKE uuringule ei saa olla elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks perekonnaseaduse § 102 lg 2 mõttes.
KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega
2-20-14444
ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. TsMS § 231 kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.
2.Pärnu Maakohtu 05.07.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-xxxxx kinnitas kohus hageja seadusliku esindaja QQe ja YY kompromissi, mille kohaselt maksab YY oma alaealise lapse XXülalpidamiseks elatist igakuuliselt 2000 krooni alates 01.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 459 lg 1 p 1 kohaselt pärast kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud. Käesoleval juhul on hageja seda ka teinud. Hageja põhjendab elatise suurendamise nõude esitamist asjaoluga, et eelpoolviidatud kohtumäärusega väljamõistatud elatis on väiksem kui PKS § 101 lg-1 sätestatud elatise miinimummäär, mis annab aluse elatise suurendamiseks, kuna senine elatise suurus ei vasta enam hageja vajadustele.
3.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et lapsevanemad elavad eraldi juba aastaid ning kuigi hageja õpib xxxxxxx, on tema põhiliseks elukohaks käesoleval ajal ema elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.
4.Kostja on väitnud, et ta ei suuda maksta elatist nõutud suuruses lähtudes oma sissetulekust ning arvestada tuleb tal lasuvad erinevaid rahalisi kohustusi, samuti seda, et tema ülalpidamisel on elukaaslane. Kostja poolt esitatud palgatõendite järgi töötab kostja xxxxxxxxxxxxxx OÜ-s ning tema sissetulek on 800-900 eurot kuus (tl 32-39). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et lisaks töötasule on saanud kostja töötasuga võrreldavas suuruses ka komandeeringuraha ning omab vabu rahalisi vahendeid (tl 69-80). Seega on kohtu arvates põhjendamatu kostja väide, et ta majandusliku seisundi tõttu ei suuda maksta elatist rohkem kui 150 eurot kuus.
2-20-14444
Kostja andmetel tal teisi alaealisi lapsi ei ole, kuid kostja on leiab, et arvestada tuleb elatise suurusega põhjusel, et kostjaga koos elab elukaaslane, kes oma terviseseisundi tõttu ei saa käia tööl ning on seetõttu kostja ülalpeetav. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta ei saa olla põhjuseks elatist oma alaealisele lapsele mitte anda. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma elukaaslast, seda enam, et kostja ei ole oma elukaaslase puuduvat töövõimet ka tõendanud, mis annaks aluse riiklike toetuste saamiseks. Kostja on väitnud ka, et hageja kasutab alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt, kuid tõendamatuse tõttu jätab kohus kostja väidetu tähelepanuta.
5.Riigikohus on korduvalt (lahendid 3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või hageja väiksemate vajadustega). Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-174-16 (p 14) tuleneb, et kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud peretoetuste arvestamine elatise väljamõistmisel, oleks see ka selliselt sätestatud. Praegusel juhul ei ole hageja elatist ka miinimummääras nõudnud.
6.Hageja ei pea oma igakuised vajadusi, mis on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud piires, eraldi tõendama ning seepärast jätab kohus tähelepanuta kostja taotluse, et hageja seaduslik esindaja tõendaks, et ta panustab lapse ülalpidamisesse sama palju kui ta nõuab seda kostjalt. Küll aga peab seda tegema kostja, kui ta väidab, et hageja vajadused ei ole nii suured nagu ta nõuab. Kostja ei ole oma vastavaid väiteid tõendanud. Kostja ei ole eelmenetluses seadnud kahtluse alla hageja seadusliku esindaja sissetulekut ning hilinenult esitatud taotluse, et hageja seaduslik esindaja oma sissetulekut tõendaks, jätab kohus tähelepanuta. See ei ole asjaolusid arvestades ka oluline, kuna kostja vahetult lapse ülalpidamises ei osale ning puudub vajadus hinnata kummagi vanema panust lapse ülalpidamises põhjusel, et laps elab osa aega ühe või teise vanema juures.
7.Kostja on viidanud RAKE uuringule, mille kohaselt on lapse minimaalsed vajadused kaetud märkimisväärselt väiksemate summadega, kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määr, kuid hageja ei ole nõudnudki elatist eelpoolnimetatud määras, milleks tänasel päeval on 292 eurot. Kehtivast seadusest ei tulene ka, et RAKE uuring oleks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel PKS 102 lg 2 mõttes. Hageja on kohtu arvates põhjendatult viidanud sellele, et RAKE uuringus on toodud välja lapse minimaalsed kulud, kuid elatise väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid, sh milline oleks laste elukvaliteet ja võimalused juhul, kui vanemad elasid koos. Hageja on osundanud Statistikaameti poolt avaldatule, mille järgi on absoluutse elatismiinimumi korral arvestuslikud minimaalsed toidukulud kuus 102,70 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27), kuigi RAKE uuringus on lapse söögikuluks arvestatud 90 eurot. Nimetatud väiteid ei ole kostja ka ümber lükanud,
8.Riigikohus on mitmel korral (näit lahendid 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17) juhtinud tähelepanu asjaolule, et võimalik on kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles ta pole jõukohane elatist maksta. Käesoleval juhul on tõendatud kostjal rahaliste vahendite olemasolu, kostja töötasuks ca 800-900 eurot, lisaks komandeeringutasu ning kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulekust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses, tuleb tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt nimetatud mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks. Kostja on küll väitnud, et on momendil töövõimetuslehel, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks alaliselt töövõimetu ning tal puudub alaliselt
2-20-14444
sissetulek ning ainuüksi asjaolu, et tal on erinevad rahalised kohustused, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning alates hagiavalduse esitamisest 02.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista elatis senise elatise asemel igakuuliselt summas 235 eurot. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 8 tunni ja 50 minuti ulatuses (kohtuistung – 1,5 t; istungiks ettevalmistus – 0,5 t; hageja seadusliku esindaja nõustamine kokku 1 tund; vastused kohtunõudele kokku 2 t ja 30 min; tõendite analüüs 2 tundi 20 min; kompromissiläbirääkimised 30 min; dokumentidega tutvumine 30 minutit) tunnihinnaga 40 eurot kokku summas 352 eurot (käibemaksuga), millest hageja taotleb pärast tasuta õigusabi mahaarvamist OÜ HUGO poolt üldarve alusel kostjalt välja mõista hageja omaosalus 32 eurot. Kostja ei ole hageja õigusabikuludele vastuväiteid esitanud, seega piirdub kohus TsMS § 175 lg 2 alusel selle kontrollimisega, et kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning kohus nõuab need vastaspoolelt välja. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus nende suurust ja põhjendatust ei hinda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.