lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-10771/6

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 17.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-10771/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1156
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-10771

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-10771

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2015, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

V. K. hagi Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses

Hagihind

64, 58 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: V. K. (IK xxx elukoht xxx, e-post xxx) esindajad Kostja: Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) (RK xxx, asukoht Kooli 2, 41595 Jõhvi, e-post [email protected] ) Kostja lepinguline esindaja: Silver Peepmaa (e-post [email protected] ) Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V. K. hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista Jõhvi Vallalt V. K. kasuks 64, 29 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud Jõhvi Valla kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-15-10771

I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1.V. K. (hageja) esitas 20.05.2015 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile Jõhvi Gümnaasium vastu avalduse ja palub välja mõista kostjalt aprillis 2015 saamata jäänud töötasu 64, 58 eurot vastavalt töölepingule. Avalduse kohaselt maksti talle 6 aasta jooksul sh jaanuarist kuni märtsini 2015 lisatasu 30% palgast seoses eriliste töötingimustega Viru Vangla koolis. Alates aprillist 2015 lõpetas Jõhvi Vald lisatasu maksmise, millest teatati suuliselt 14.04.2015.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 17.06.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1096 avaldaja nõude ja mõistis välja Jõhvi Vallalt V. K. kasuks vähem makstud töötasu 64, 58 eurot.
3.Jõhvi Vald esitas 16.07.2015 taotluse V. K. avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ja andis pooltele 14 päeva kohtu määruse kättesaamisest arvates oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

II KOSTJA VASTUVÄITED

4.Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 4/10 kohaselt asus hageja tööle alates 29.03.2010 osalise tööajaga kunstiõpetuse õpetaja ametikohal Viru Vanglas. Lepingu p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale (10 100 krooni) vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Lepingu punktist 4.3 tulenevalt võis tööandja maksta töötajale tulemustasu vastavalt töötulemustele ning lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete eest. Poolte vahel 02.01.2014 sõlmitud töölepingu nr 77-2014 p 13.9 kohaselt on sõlmitud lepingus ette nähtud kõik tingimused ning lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid ei loeta lepingu osaks. Kostja leiab, et uue lepingu sõlmimisega tunnistasid pooled kehtetuks poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 4/10. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest erilistes töötingimustes.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5.Arvestades hagi hinda 64, 58 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt aprillis 2015 saamata jäänud töötasu 64, 58 eurot (so lisatasu 30% põhipalgast) vastavalt töölepingule.
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma andmed töö eest makstava tasu suuruse, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja kohta (TLS § 5 lg 1 punkt 5). Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest (TLS § 5 lg 4). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal

2-15-10771 (TLS § 28 lg 2 p 2). Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda (TLS § 29 lõige 4).

7.Tuvastatud on, et poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 4/10 p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale (10 100 krooni) vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Poolte vahel oli 02.01.2014, 01.09.2014 sõlmitud tööleping nr 77-2014 ning 02.01.2015 tööleping nr 77-2015. Nimetatud lepingute p. 9.1 kohaselt maksis kostja hagejale töötasu vastavalt 228, 57 eurot kuus, 190, 48 eurot kuus ning 214, 29 eurot kuus. Kõikide lepingute p. 9.2 kohaselt võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Hagejale lisatasu maksmist tõendavad kohtule esitatud palgateatised, mille kohaselt maksti hagejale jaan 2015 töötasu 190, 48 eurot ja lisatasu 57, 14 eurot; veebruaris-märtsis 2015 töötasu 214, 29 eurot ja lisatasu 64, 29 eurot ning aprillis 2015 töötasu 214, 29 eurot. Töölepingust ei nähtu mis alusel ja mis määras toimub lisatasu maksmine. Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kostja teavitas hagejat kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest töölepingus, so. lisatasu maksmise lõpetamisest.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja oli kohustatud aprillis 2015 hagejale lisatasu 30% põhipalgast summas 64, 29 eurot maksma või mitte. Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014 käskkirjast nähtub, et alates septembrist 2014 kuni märts 2015 maksti lisatasu 30% kuupalgast töötajatele, kes viivad õppetööd läbi Viru Vanglas. Seega on tõendatud, et lisatasu maksmine käskkirjas märgitud perioodil oli otseselt seotud töötamisega vanglas. Kuna kostja esindaja ei eita lisatasu maksmist aastate vältel igakuiselt ja kindlas ulatuses, milleks on põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes, asub kohus seisukohale, et lisatasu maksmine muutus palgakorralduse osaks ning reeglid töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel vastavalt TLS § 5 lg 4, § 12 ja § 29 lõige 4. Seega on hageja õigustatud nõudma tööandjalt maksmata jäänud lisatasu.
9.Vanglaõppe rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastase riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel. Kohus leiab, et eelarveliste vahendite vähendamine iseenesest ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa (lisatasu) tasumise ühepoolset lõpetamist. Kohus leiab, et tööandja ühepoolne tegutsemine töötajaid eelnevalt tegelike asjaoludega kurssi viimata ja selgitusi andmata, on hea usu põhimõtte vastane. Kuna puudub poolte kirjalik kokkulepe töölepingu muutmiseks, on see vastuolus TLS §-ga 12. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata sellele, et jaanuarist 2014 sõlmitud töölepingust tulenevalt koefitsienti enam ei kasutatud, jätkas kostja töötajale 30% lisatasu maksmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30% lisatasu maksmine oli tööandja kohustus, mitte õigus ning kostja jättis aprillis 2015 põhjendamatult hagejale maksmata 30% lisatasu. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 64, 29 eurot, mis moodustab 30% põhipalgast 214, 29 eurost. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 64, 58 eurot.

Menetluskulude jaotus

2-15-10771 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu töötasu või palga nõudmise hagilt. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja