T. M. hagi Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses
Hagihind
608, 15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: T. M. (IKxxx, elukoht xxx, e-post xxx ) esindajad Kostja: Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) (RK xxx, asukoht Kooli 2, 41595 Jõhvi, e-post [email protected] ) Kostja lepinguline esindaja: Silver Peepmaa (e-post [email protected] ) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. M. hagi osaliselt.
2.Välja mõista Jõhvi Vallalt T. M. kasuks 568, 15 eurot sh. saamata jäänud lisatasu mai ja juuni 2015 eest summas 405 eurot, vähem makstud koondamishüvitis 92, 25 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 70, 90 eurot.
3.Välja mõista Jõhvi Vallalt T. M. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2015 saamata jäänud lisatasult (405 eurot) kuni nõude rahuldamiseni.
4.Jätta rahuldamata T. M. nõue sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks.
5.Tagastada toimik nr 4-1/1423 peale kohtuotsuse jõustumist Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile. Menetluskulude jaotus
2-15-12570
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.T. M. (hageja) esitas 30.06.2015 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile Jõhvi Gümnaasium vastu avalduse ja palub välja mõista kostjalt mais 2015 saamata jäänud töötasu 270 eurot ja juunis 135 eurot ning vastavalt töölepingule saamata jäänud puhkuse-ja koondamisrahad. Hageja selgitab, et 6, 5 aasta jooksul, sh jaanuarist märtsini 2015 maksis tööandja lisatasu 30% palgast seoses eriliste töötingimustega Viru vangla koolis. Alates aprillist 2015 lõpetas Jõhvi Vald lisatasu maksmise, millest teatati suuliselt 14.04.2015. Hageja palub täpsustatud hagiavalduse välja mõista kostjalt saamata jäänud lisatasu mai ja juuni 2015 eest 405 eurot, vähem makstud koondamishüvitis 92, 25 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 70, 90 eurot, intressid saamata jäänud palgast alates 30.06.2015 kuni nõude rahuldamiseni ning intresside väljamõistmisega seotud kulud 40 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ei soovi enda ära kuulamist ning on nõus lõpetama menetluse kompromissiga.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 18.08.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1423 avaldaja nõude ja mõistis välja Jõhvi Vallalt T. M. kasuks vähem makstud töötasu 405 eurot, vähem makstud koondamishüvitise 92, 25 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 70, 90 eurot,
3.Jõhvi Vald esitas 25.08.2015 taotluse T. M. avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ja andis pooltele 14 päeva kohtu määruse kättesaamisest arvates oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja selgitab, et poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 28-2009 kohaselt asus hageja tööle osalise tööajaga pedagoogi ametikohale vene keele õpetuse läbi viimiseks. Lepingu p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale (10 100 krooni) vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Lepingu punktist 4.3 tulenevalt võis tööandja maksta töötajale tulemustasu vastavalt töötulemustele ning lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete eest. Poolte vahel 02.01.2014 sõlmitud töölepingu nr 79-2014 p 13.9 kohaselt on sõlmitud lepingus ette nähtud kõik tingimused ning lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid ei loeta lepingu osaks. Kostja leiab, et uue lepingu sõlmimisega tunnistasid pooled kehtetuks poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 28-2009. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest erilistes töötingimustes.
2-15-12570
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 608, 15 eurot on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja suurendas 14.09.2015 täpsustatud hagiavalduses nõuet ja palub välja mõista kostjalt lisaks saamata jäänud lisatasule mai ja juuni 2015 eest 405 eurot, vähem makstud koondamishüvitise 92, 25 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 70, 90 eurot ning intressi saamata jäänud palgalt alates 30.06.2015 kuni nõude rahuldamiseni ning intressi väljamõistmisega seotud kulud 40 eurot.
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma andmed töö eest makstava tasu suuruse, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja kohta (TLS § 5 lg 1 punkt 5). Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest (TLS § 5 lg 4). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2). Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda (TLS § 29 lõige 4).
7.Kohus tuvastas, et poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 28-2009 p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale (10 100 krooni) vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Poolte vahel oli 02.01.2014, 01.09.2014 sõlmitud tööleping nr 79-2014 ning 02.01.2015 tööleping nr 79-2015. Nimetatud lepingute p. 9.1 kohaselt maksis kostja hagejale 2014 aastal töötasu 800 eurot kuus ning 2015 aastal 900 eurot kuus. Kõikide lepingute p. 9.2 kohaselt võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Töölepingust ei nähtu mis alusel ja mis määras toimub lisatasu maksmine. Töövaidluskomisjonile esitatud Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014 käskkirja nr 4-4.1/51 kohaselt maksti septembrist 2014 kuni märtsini 2015 lisatasu 30% kuupalgast töötajatele, kes viivad õppetööd läbi Viru Vanglas. Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kostja teavitas hagejat kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest töölepingus so. lisatasu maksmise lõpetamisest.
8.Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja oli kohustatud mais ja juunis 2015 hagejale lisatasu 30% põhipalgast maksma või mitte. Hageja selgitab, et 6,5 aasta jooksul, sh jaanuarist märtsini 2015 maksis tööandja lisatasu 30% palgast seoses eriliste töötingimustega Viru vangla koolis. Alates aprillist 2015 lõpetas Jõhvi Vald lisatasu maksmise. Talle teatati alles 14.04.2015 suuliselt, et alates aprillist 2015 lõpetab Jõhvi Vald lisatasu maksmise. Kuna mai, juuni lisatasu ei makstud, oli väiksem ka puhkusekompensatsioon ja koondamishüvitis. Kostja leiab, et lisatasu ei makstud seoses eriliste töötingimustega. Kuna alates 01.04.2015 ei ole kehtestatud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, puudub hagejal mistahes alus nõuda lisatasu maksmist. Hageja kinnitab, et kogu töötatud aja so 6,5 jooksul maksis tööandja lisatasu 30% palgast seoses eriliste töötingimustega vanglas. Tõendeid lisatasu maksmise kohta ei ole kohtule esitatud. Kostja tunnistab, et alates jaanuarist 2014 kuni märtsini
2-15-12570 2015 maksis kostja hagejale lisatasu 30% hageja põhipalgast. Alates aprillist 2015 kostja hagejale lisatasu ei maksnud. Kostja esindaja märgib, et varasematel aastatel samalaadseid käskkirju eelmise direktori poolt ei ole antud (tl 30-31).
9.Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014 käskkirjast nähtub, et alates septembrist 2014 kuni märts 2015 maksti lisatasu 30% kuupalgast töötajatele, kes viivad õppetööd läbi Viru Vanglas. Seega on tõendatud, et lisatasu maksmine käskkirjas märgitud perioodil oli otseselt seotud töötamisega vanglas. Seega on õppetöö teostamine vanglas võrreldes tavakoolis toimuva õppetööga, töötamine eritingimustes. Kostja esindaja selgitas töövaidluskomisjoni istungil, et hagejale ei ole eelpool märgitud käskkirja tutvustatud ning puudus ka kohustus käskkirja tutvustamiseks (töövaidluskomisjoni tl 33 pöördel). Seega on tõendatud, et käskkirja, mille kohaselt tasutakse lisatasu kuni märtsini 2015 ei ole töötajale ei tutvustatud. Kuna kostja esindaja ei eita lisatasu maksmist aastate vältel igakuiselt ja kindlas ulatuses, milleks on põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes, asub kohus seisukohale, et lisatasu maksmine muutus palgakorralduse osaks ning reeglid töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel vastavalt TLS § 5 lg 4, § 12 ja § 29 lõige 4. Seega on hageja õigustatud nõudma tööandjalt maksmata jäänud lisatasu.
10.Vanglaõppe rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastase riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel. Kohus leiab, et eelarveliste vahendite vähendamine iseenesest ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa (lisatasu) tasumise ühepoolset lõpetamist. Tööandjal olnuks võimalus kaaluda ka nt töötajate arvu vähendamist, jättes töötavatele pedagoogidele muutmata tasu, milles tööle asumisel kokku lepiti ja mille saamiseks oli töötajal õigustatud ootus. Kohus leiab, et tööandja ühepoolne tegutsemine töötajaid eelnevalt tegelike asjaoludega kurssi viimata ja selgitusi andmata, on hea usu põhimõtte vastane. Kuna puudub poolte kirjalik kokkulepe selle muutmiseks, on see vastuolus TLS §-ga 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30% lisatasu maksmine oli tööandja kohustus, mitte õigus ning kostja jättis mais ja juunis 2015 põhjendamatult hagejale maksmata 30% lisatasu summas 405 eurot. Kuna tööandja jättis mais ja juunis 2015 lisatasu 30% põhipalgast maksmata, on hagejale makstud vähem ka töölepingu lõpetamise eest hüvitist ja puhkusekompensatsiooni. Kohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud lisatasu ja vähem makstud koondamishüvitise ja puhkusetasu osas on põhjendatud.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista intressid saamata jäänud palgast alates 30.06.2015 kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista 40 eurot sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 113 1 lg 1 sätestatule. Kohus selgitab, et õigusabikulu on menetluskulu TsMS § 138 ja § 144 p 1 mõttes, mis kuulub hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS alusel. Õigusabikulu ei ole sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 lg 1 mõttes. Kohus jätab selles osas hageja nõude rahuldamata.
2-15-12570
Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud lisatasu mai ja juuni 2015 eest 405 eurot, vähem makstud koondamishüvitis 92, 25 eurot ja vähem makstud puhkusetasu 70, 90 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 30.06.2015 saamata jäänud lisatasust (405 eurot) kuni nõude rahuldamiseni. Kohus jätab nõude sissenõudmiskulude 40 eurot väljamõistmiseks rahuldamata.
13.Kuna kohus lahendab asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405), ei anna kohus luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind arvestatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 508, 73 eurot (154, 29 eurot + 328, 03 + 26, 41 eurot). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib menetluskulud jätta hagi osalise rahuldamise korral poolte enda kanda. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.