S. K. hagi Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses
Hagihind
617, 74 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: S. K. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) esindajad Kostja: Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) (RK xxx, asukoht Kooli 2, 41595 Jõhvi, e-post [email protected] ) Kostja lepinguline esindaja: Silver Peepmaa (e-post [email protected] ) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. K. hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista Jõhvi Vallalt S. K. kasuks 482, 32 eurot, sh. saamata jäänud lisatasu aprilli, mai ja juuni 2015 eest summas 385, 73 eurot, vähem makstud koondamishüvitis 51, 43 eurot ja vähem makstud hüvitis kasutamata puhkuse eest 45, 16 eurot.
3.Välja mõista Jõhvi Vallalt S. K. kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 308, 58 eurolt (aprill, mai lisatasu 2*154, 29) alates 30.04.2015 kuni täieliku tasumiseni ja 77, 15 eurolt (juuni lisatasu) alates 14.06.2015 kuni täieliku tasumiseni.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.S. K. (hageja) esitas 25.05.2015 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile Jõhvi Gümnaasium vastu avalduse ja palub välja mõista kostjalt aprillis 2015 saamata jäänud töötasu 154, 29 eurot vastavalt töölepingule. Hageja selgitab, et ta asus tööle Viru vanglasse alates 01.09.2011. Kogu töötatud aja kuni märtsini 2015 maksis tööandja lisatasu 30% palgast seoses eriliste töötingimustega vanglas, sest tööle asudes oli sõlmitud vastav kokkulepe. Seega oli lisatasu maksmine üks palgakorralduse osa. Väidetavalt teadis tööandja juba septembris 2014, et lisatasu makstakse kuni 31.03.2015, kuid talle seda otsust õppeaasta vältel ei tutvustatud. Alates aprillist 2015 lõpetas Jõhvi Vald lisatasu maksmise, millest teatati suuliselt 14.04.2015. Hageja leiab, et kuna aprill, mai, juuni lisatasu ei makstud, oli väiksem ka puhkusekompensatsioon ja koondamishüvitis. Hageja palub välja mõista kostjalt aprillis 2015 saamata jäänud töötasule 154, 29 eurot lisaks 328, 03 eurot sh 231, 44 eurot saamata töötasu (2015 mai 154, 29 eurot (30% 514, 29 eurost) ja juuni 77, 15 eest , 51, 43 eurot vähem makstud koondamishüvitis, 45, 16 eurot vähem makstud hüvitis kasutamata puhkuse eest ning viivise alates maist 2015 saamata jäänud tasudelt. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotlust enda ära kuulamiseks ei ole esitatud. Hageja märkis 21.09.2015 vastuses, et võib kompromissina loobuda viivise sissenõudmisest.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 17.06.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1136 avaldaja nõude ja mõistis välja Jõhvi Vallalt S. K. kasuks vähem makstud töötasu 154, 29 eurot.
3.Jõhvi Vald esitas 16.07.2015 taotluse S. K. avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ja andis pooltele 14 päeva kohtu määruse kättesaamisest arvates oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.
II KOSTJA VASTUVÄITED
4.Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja esindaja selgitab, et poolte vahel 07.09.2010 sõlmitud töölepingu nr 8-2010 kohaselt asus hageja tööle osalise tööajaga loodusainete õpetuse õpetaja ametikohal, brutopalgaga 4132 krooni kuus. Lepingu p 4.3 järgi võib tööandja maksta töötajale tulemustasu ja lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete täitmise eest (klassijuhatamine). Poolte vahel 02.01.2014 sõlmitud töölepingu nr 762014 p 13.9 kohaselt on sõlmitud lepingus ette nähtud kõik tingimused ning lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid ei loeta lepingu osaks. Kostja leiab, et uue lepingu
2-15-10792 sõlmimisega tunnistasid pooled kehtetuks poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 8-2010. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest erilistes töötingimustes.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 617, 74 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt 482, 32 eurot sh. saamata jäänud lisatasu aprill, mai ja juuni 2015 eest summas 385, 73 eurot, vähem makstud koondamishüvitise 51, 43 eurot ja vähem makstud hüvitise kasutamata puhkuse eest 45, 16 eurot ning viivise alates maist 2015 saamata jäänud tasudelt.
6.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma andmed töö eest makstava tasu suuruse, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja kohta (TLS § 5 lg 1 punkt 5). Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest (TLS § 5 lg 4). Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2). Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda (TLS § 29 lõige 4).
7.Poolte vahel 02.01.2014 ja 01.09.2014 sõlmitud töölepingu nr 76-2014 ning 02.01.2015 tööleping nr 76-2015 kohaselt asus hageja tööle põhikooli ja gümnaasiumi ühe või mitme aine õpetaja ametikohale ja töö tegemise kohaks oli Viru Vangla asukohaga Ülesõidu 1. Nimetatud lepingute p. 9.1 kohaselt maksis kostja hagejale töötasu vastavalt 313, 14 eurot kuus, 464, 48 eurot kuus ning 514, 29 eurot kuus. Kõikide lepingute p. 9.2 kohaselt võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Töölepingust ei nähtu mis alusel ja mis määras toimub lisatasu maksmine. Töövaidluskomisjonile esitatud Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014 käskkirja nr 4-4.1/51 kohaselt maksti septembrist 2014 kuni märtsini 2015 lisatasu 30% kuupalgast töötajatele, kes viivad õppetööd läbi Viru Vanglas. Hagejale lisatasu maksmist tõendavad kohtule esitatud palgateatised, mille kohaselt maksti hagejale jaan 2015 eest töötasu kokku 514, 29 eurot (190, 48+274+26+23, 81) ja lisatasu 154, 29 eurot (139 ,34+14, 95); veebruaris 2015 töötasu 514, 29 eurot ja lisatasu 154, 29 eurot, märtsis 2015 töötasu 514, 29 eurot ja lisatasu 154, 29 eurot ning aprillis ja mais 2015 töötasu 514, 29 eurot. Juunis 2015 maksti hagejale töötasu, hüvitist töölepingu lõpetamise eest ja puhkusekompensatsiooni ning 12.06.2015 kanti hageja pangakontole kokku 1084, 33 eurot.
8.Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja oli kohustatud aprillis, mais ja juunis 2015 hagejale lisatasu 30% põhipalgast maksma või mitte. Jõhvi Gümnaasiumi direktori 25.09.2014 käskkirjast nähtub, et alates septembrist 2014 kuni märts 2015 maksti lisatasu 30% kuupalgast töötajatele, kes viivad õppetööd läbi Viru Vanglas. Seega on tõendatud, et lisatasu maksmine käskkirjas märgitud perioodil oli otseselt seotud töötamisega vanglas. Seega on õppetöö teostamine vanglas võrreldes tavakoolis toimuva õppetööga, töötamine eritingimustes. Kuna kostja esindaja ei eita lisatasu maksmist aastate vältel igakuiselt ja kindlas ulatuses, milleks on põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes, asub kohus seisukohale, et lisatasu maksmine
2-15-10792 muutus palgakorralduse osaks ning reeglid töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel vastavalt TLS § 5 lg 4, § 12 ja § 29 lõige 4. Seega on hageja õigustatud nõudma tööandjalt maksmata jäänud lisatasu.
9.Vanglaõppe rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastase riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel. Kohus leiab, et eelarveliste vahendite vähendamine iseenesest ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa (lisatasu) tasumise ühepoolset lõpetamist. Tööandjal olnuks võimalus kaaluda ka nt töötajate arvu vähendamist, jättes töötavatele pedagoogidele muutmata tasu, milles tööle asumisel kokku lepiti ja mille saamiseks oli töötajal õigustatud ootus. Kohus leiab, et tööandja ühepoolne tegutsemine töötajaid eelnevalt tegelike asjaoludega kurssi viimata ja selgitusi andmata, on hea usu põhimõtte vastane. Kuna puudub poolte kirjalik kokkulepe töölepingu muutmiseks, on see vastuolus TLS §-ga 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30% lisatasu maksmine oli tööandja kohustus, mitte õigus ning kostja jättis aprillis, mais ja juunis 2015 põhjendamatult hagejale maksmata 30% lisatasu. Kuna tööandja jättis aprillis, mais ja juunis 2015 lisatasu 30% põhipalgast maksmata, on hagejale makstud vähem ka töölepingu lõpetamise eest hüvitist ja puhkusekompensatsiooni. Hageja esitas kohtule Jõhvi vallavalitsuse raamatupidaja poolt arvutused saamata jäänud tasude kohta. Kohus leiab, et hageja nõue saamata jäänud lisatasu ja vähem makstud koondamishüvitise ja puhkusetasu osas on põhjendatud.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates maist 2015 saamata jäänud tasudelt. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus rahuldab hageja nõude viiviste väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täielikult ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 482, 32 eurot sh saamata jäänud lisatasu aprill, mai ja juuni 2015 eest 385, 73 eurot, vähem makstud koondamishüvitis 51, 43 eurot ja vähem makstud hüvitis kasutamata puhkuse eest 45, 16 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 30.04.2015 kuni 308, 58 euro tasumiseni (aprill, mai lisatasu 2*154, 29) ja alates 14.06.2015 kuni 77, 15 euro tasumiseni (juuni lisatasu).
11.Kuna kohus lahendab asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405), ei anna kohus luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind arvestatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale (TsMS § 133). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 617, 74 eurot (154, 29 eurot + 328, 03 + 51, 43 + 45, 16 +38, 83 eurot).
2-15-10792
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu töötasu või palga nõudmise hagilt. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.