Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marian Priks
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2015. a, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-1241
Tsiviilasi
K.R. hagiavaldus M.S. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
M.S. vastuhagi K.R. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetluse lõpetamine hagidest loobumisel
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K.R. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x)
esindajad Menetlusvorm
Kostja: M.S. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x) kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on K.R. hagi M.S. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes (menetlusse võetud 13.02.2015. a) ja M.S. vastuhagi K.R. vastu (menetlusse võetud 17.04.2015. a). 14.10.2015. a toimus asjas eelistung. 16.12.2015. saabus kohtule hageja ja kostja poolt ühine avaldus hagidest loobumiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus märgib, et hageja on esitanud hagi ja kostja on esitanud vastuhagi ning mõlemad üheskoos on esitanud avalduse hagidest loobumiseks. Veel nähtub kohtule asja materjalidest, et kumbki pool ei ole kasutanud menetluses õigusabi (advokaadi teenust), seega ei saa kummalgi poolel olla ka õigusabi kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub vajadus pooltele tähtaja andmiseks arvamuse ja menetluskulude esitamiseks. TsMS 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega. Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-15-1241 menetlus lõpetada, kuna hageja ja kostja on hagidest loobunud. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus märgib, et hageja K.R. taotles kaasomandi lõpetamist viisil, et kogu kinnistu jääks hagejale, kes maksaks kostjale rahalise hüvitise. Kostja taotles oma vastuhagis kaasomandi lõpetamist viisil, et jagada kaasomand reaalosadeks. Kohtule on teada antud, et loobumisavaldus on kohtule esitatud seetõttu, et pooled tegid kohtuvälise kokkuleppe kaasomandi lõpetamises, mis ei kattu otseselt kummagi hagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisiga. Kohus viitab, et mõlema poole menetluskuludeks on vaid riigilõiv, kummalgi 300 eurot. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus selgitab, et kui kumbki pool soovib tagasi saada 50% tasutud riigilõivust, tuleb selleks esitada kohtule nõuetekohane taotlus (selgelt väljendatud nõue, konto andmed kuhu tagastatav riigilõiv kanda, avaldus allkirjastada jne).
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.