Tagastada OÜ-le Morbela pool tasumisele kuulunud riigilõivust, so 37,5 eurot, Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE501010220105597013 SEB Pank AS-is. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ tasus OÜ Morbela eest riigilõivu 45 eurot 10.08.2015 ja 30 eurot 05.10.2015 Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229.
4.Jätta menetluskulud OÜ PANTERTRANS kanda.
5.Rahuldada OÜ Morbela avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Välja mõista OÜ-lt PANTERTRANS menetluskulud 282,50 eurot OÜ Morbela kasuks.
6.OÜ-l PANTERTRANS tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
7.Punktis 5 ja 6 nimetatud summad tasuda OÜ-l PANTERTRANS Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele EE501010220105597013 SEB Pank AS-is.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
9.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
10.Tartu Maakohtu menetluses on Osaühing Morbela (hageja) hagi OÜ PANTERTRANS (kostja) vastu võlanõudes. Lähtudes sellest, et kostja esitas 20.11.2015 seisukoha, millega tunnistas võlgnevust hageja ees ja kinnitas, et on võlgnevuse summas 38,30 eurot hagejale tasunud, esitas hageja 30.11.2015 avalduse hagist loobumiseks ja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Hageja palub jätta menetluskulud ja pool riigilõivust kostja kanda.
11.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 512,50 eurot (37.50 eurot riigilõiv ja 475 eurot õigusabikulud). Hageja palub märkida, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurus kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud korras.
12.04.12.2015 esitas kostja oma seisukoha hagist loobumise avalduse osas. Kostja märkis, et ta on tasunud võlgnevust osadena võimaluse piires tulenevalt raskest majanduslikust seisust ning teavitanud sellest ka hagejat. Kostja palub menetluskulud täies ulatuses ja pool riigilõivust jätta hageja kanda. Kostja hageja menetluskulude osas seisukohta ei avaldanud. Kostja enda menetluskulusid kohtule ei avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus leiab, et hageja loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
14.TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seetõttu pole seadusest tulenevalt võimalik rahuldada kostja taotlust, millega ta palub menetluskulud täies ulatuses ja pool riigilõivust jätta hageja kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Seega kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele. Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse
kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
16.Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja kantud menetluskulud kokku 512,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja avalduse kohaselt soovib hageja menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Hagejat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele vastav lepinguline esindaja advokaat Armand Reinmaa. Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta) kokku 4 tundi 41 minutit ehk 4,7 tundi.
18.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 4,7 tundi), leiab, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirjast (tlk 94) nähtub, et hageja esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks 15 minutit ja sellega kaasnenud kulu hagejale oli arve nr 14394 järgi 25 eurot. Arvestades TsMS § 4842 järgi saavad avaldaja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud (lisaks riigilõivule) olla 20 eurot. Seega on põhjendatud määrata hageja maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud õigusabikulude suuruseks 20 eurot. Hagiavalduse ja muude menetlusdokumentide koostamisega seotud kuludest peab kohus nende mahtu ja sisu arvestades põhjendatuks kokku 2,25 tundi. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja kulu kokku summas 245 eurot (2,25 h x 100 eurot/h + 20 eurot).
19.Hageja menetluskuludeks on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja hagist loobub. Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastada 37,50 eurot. Ülejäänud riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb jätta kostja kanda.
20.Tulenevalt eeltoodust, rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-15-116969 hageja esindaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 282,50 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
21.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.