F.G kaebus Tallinna Vangla 13.04.2026 kirjas nr 6-7/126/2245-2 sisalduvate otsuste ja Tallinna Vangla 12.05.2026 vaideotsuse nr 1-2/1-26/95-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – F.G Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada F.G kaebus. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
ASJAOLUD
1.F.G (kaebaja) esitas 11.04.2026 Tallinna Valglale taotluse, milles palus teha muudatusi tema individuaalses täitmiskavas (ITK). Kaebaja hinnangul ei vasta ITK-s toodud teave faktidele, kuna kaebajal ei ole uimastisõltuvust ega ole seda ka diagnoositud. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja tarvitab regulaarselt uimasteid. Kaebaja palub teha sellega seoses ITK narkootikumide sektsioonis uus riskihindamine, kuna kaebajal pole narkosõltuvust.
2.Tallinna Vangla 13.04.2026 kirjaga nr 6-7/1-26/2245-2 jäeti kaebaja taotlus ITK ja riskihindamise muutmiseks rahuldamata. Vangla leidis, et ITK koostati riskihindamise tulemustest lähtudes ning see põhineb kogutud teabel, sealhulgas kaebaja poolt toimepandud kuriteo asjaoludel. ITK-s ei kajastata kaebaja soovitud arstide arvamusi. Kaebaja puhul on narkootikumidega seotud riskid tuvastatud toimepandud kuriteo asjaolude põhjal. Ei saa tuvastada, et risk puudub, kuna seda ei ole diagnoositud.
3.Kaebaja esitas 05.05.2026 vangla vastusele vaide, milles palub uuesti hinnata riski olemasolu, täpsustada või muuta riskihinnangut ning täpsustada ITK-d.
4.Tallinna Vangla tagastas oma 12.05.2026 vaideotsusega nr 1-8/1-26/95-2 kaebaja poolt esitatud vaide, kuna riskihinnang ja ITK on vanglasisesed dokumendid. Tegemist ei ole haldusaktidega, mida kaebaja saaks vaide korras vaidlustada.
5.08.06.2026 postitas kaebaja Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuse, milles juhtis tähelepanu, et ITK ja riskihinnang omavad kaebaja suhtes negatiivset mõju, kuna need
mõjutavad kaebaja paigutamist avavanglasse, rehabilitatsiooniprogrammi määramist, vangla hinnangut kaebaja riskitasemele, kaebaja kohtlemist vanglas ja vangla otsuseid kaebaja suhtes soodustuste ja vangistuse täitmise osas. Kaebaja taotleb vastustaja 12.05.2026 vaideotsuse tunnistamist õigusvastaseks ja vastustaja kohustamist vaatama vaie sisuliselt läbi, vastustaja kohustamist kontrollima riskihindamise ja ITK põhjendatust ja vajadusel vangla kohustamist viima läbi uus hindamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja soovib kaebuses, et kohus kohustaks vastustajat vaatama kaebaja poolt esitatud vaie sisuliselt läbi. Kohus selgitab, et kuivõrd kaebaja tegelikuks eesmärgiks on, et tema suhtes läbi viidud ITK-s ja selle aluseks olevas riskihinnangus ei kajastataks asjaolusid, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega, ei ole kaebajal kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik vaidlustada vaide tagastamise otsust, vaid 13.04.2026 otsust, millega vastustaja vastavate muudatuste tegemisest keeldus. Kaebus on nimetatud nõudes tähtaegne, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Samuti on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis kaebeõiguse olemasolul võiks kohtu hinnangul olla asjakohane. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale tähtaega oma nõuete täpsustamiseks, kuna kaebus kuulub kaebajale tagastamisele.
7.HKMS § § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kaebaja soovib, et kaebaja suhtes koostatud ITK ja riskihinnang ei sisaldaks viidet narkosõltuvusele. Kaebaja ITK-s on alajaotuses „Andmed kinnipeetava kohta“ alajaotuses „Lisateave“ märgitud narkootikumid. Kaebaja palub teha muudatuse tema suhtes koostatud ITK-s ja riskihindamises.
9.Riskihindamise koostamise kord on reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21). Määruse nr 21 § 3 lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib muuhulgas riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, selle riski ning ohtlikkust. Kinnipeetava riski ja ohtlikkuse määramine toimub riskihindamise ankeedis etteantud kriteeriumite alusel. Inspektor-kontaktisik hindab kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riski ja ohtlikkust tema poolt toime pandud kuritegude ning sotsiaal- majandusliku olukorra põhjal. Vastustaja selgitas kaebajale, et ITK koostatakse riskihindamise tulemuste põhjal ning see põhineb kogutud teabel, sealhulgas kaebaja poolt toime pandud kuriteo asjaoludel.
10.Määruse nr 21 § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
11.Kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-18-111, otsus asjas nr 3-3-1-95-09). Oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-09 (p 19) selgitas Riigikohus tollasele õiguslikule regulatsioonile tuginedes, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb teha haldusaktidega. Üksnes haldusakti alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Küll aga on ITK vaidlustatav juhul, kui määrusele mittevastava ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti 2(4)
tunnustele (haldusasi nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20). Hilisemas praktikas on kolleegium tunnustanud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (haldusasjad nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning nr 3-3-1-28-15, p 29).
12.Eeltoodust järelduvalt võivad mõjutada kaebaja õigusi vangla võimalikud edaspidised toimingud ja haldusaktid, kui nende eelduseks on kaebaja suhtes teostatud riskihindamine ja ITK. Selliseid toiminguid ja haldusakte on kaebajal võimalik eraldiseisvalt vaidlustada, osutades seejuures tema õigus riivavatele ebaõigetele faktiväidetele või väärtushinnangutele.
13.Praeguses asjas ei ole ITK-s märgitud kaebaja kohta käival lisainformatsioonil „narkootikumid“ regulatiivset toimet. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub praegusel juhul õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine ja ITK alusel kaebajale määratud riskitaseme mõju kaebaja õigustele sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest.
14.Kohus selgitab, et kuigi ITK-s kajastatud andmed kaebaja kohta mõjutavad riskihindamise tulemust, mida omakorda kasutatakse erinevate kaebaja õiguste ja kohustuste üle otsustamisel, ei pruugi vangla ajal, mil kaebajal tekib vastava õiguse realiseerimise õigus, vaidlusaluses ITKs märgitud hinnangust otsustamisel lähtuda. Vangla hinnang kinnipeetava ohtlikkuse kohta võib vangistusaja kestel muutuda. Määruse nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks aasta. Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste rakendamine üle ning viie tööpäeva jooksul viiakse läbi korduv riskihindamine (määruse § 8 lg 2). Kuna kinnipeetava riskihindamise tulemused on ITK koostamise aluseks (määruse § 3 lg 1), tuleb ITK-d muuta ka juhul, kui riskihinnangust nähtuvalt on kinnipeetava ohtlikkuse tase ITKs varasema riskihinnangu põhjal kajastatud ohuhinnanguga võrreldes muutunud. ITK-d ja selles märgitud ohuhinnangut saab muuta ka ITK täitmist mõjutavate uute asjaolude ilmnemisel (vt määruse nr 21 § 8 lg-d 5 ja 6).
15.Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt ei ole vangla võtnud kaebaja suhtes vastu haldusakte ja teinud toiminguid, milles oleks tuginetud kaebaja suhtes läbi viidud riskihindamise tulemustele ja ITK-s kajastatud teabele. Kaebaja toob välja üksnes hüpoteetilised olukorrad, mis võivad, aga ei pruugi aset leida. Seega ei riku ITK-s ja selle aluseks olevas riskihindamises kaebaja kohta kajastatud teave praegu kaebaja subjektiivseid õigusi ja vangla on jätnud kaebaja taotluse ITK ja selle aluseks oleva riskihindamise andmete muutmiseks põhjendatult rahuldamata. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ITK ja riskihindamise andmete muutmist. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele.
16.Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis on vastustaja põhjendatult tagastanud kaebaja poolt esitatud vaide. Kuna vaide tagastamine ei ole takistanud realiseerimast kaebaja õigust pöörduda kohtusse, siis ei riku vaide tagastamise otsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebeõiguse puudumise tõttu puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda vastustaja kohustamist muudatuste tegemiseks vaidlusalustes vanglasisestes dokumentides.
17.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, puudub vajadus otsustada riigilõivu tagastamise üle.
19.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). 3(4)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.