2.Irene Kivimaa (isikukood XXXX) Kohalik omavalitsus: Torma 75023645), esindaja Ülle Soodla
RESOLUTSIOON
Vallavalitsus
(registrikood
1.Parandada ilmne ebatäpsus Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 resolutsiooni punktis 2.2. ja lugeda punkt 2.2. sõnastatuks järgmiselt. „2.2. Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades punktis 2.3. sätestatud piiranguid.“
Muus osas jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Jüri Kivimaa ja Irene Kivimaa avaldus.
2.Määrata XXX kinnistu, registriosa nr XXX, igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääs üle CCC kinnistu, registriosa nr XXX, järgmiselt:
2.1.Juurdepääs algab avalikult Sadala-Tuimõisa-Reastvere riigimaanteelt nr 14126 ja kulgeb üle CCC kinnistu, hoonetest kagu suunas jäävat olemasolevat pinnasteed mööda kuni XXX kinnistuni. Juurdepääsu asukoht on märgitud käesoleva määruse lisaks oleval maa-ameti kaardiserveri väljatrükil.
2.2.Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades punktis 2.3 sätestatud piiranguid.
2.3.Sõidukite lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on kuni 20 km/h. Juurdepääsuteel parkimine ei ole lubatud. Aprillis ja mais ei ole juurdepääsuteel lubatud liikuda üle 3,5 tonni kaaluvate sõidukitega.
3.XXX kinnistu, registriosa nr XXX, igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu kasutamise eest tasuma CCC kinnistu, registriosa nr XXX, igakordsele omanikule 10 eurot aastas.
4.Tuvastada Alvar Ristikivi nõusolek märke kandmiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku CCC kinnistule, registriosa nr XXX, käesoleva määruse punktides 2 ja 3 märgitud tingimustel.
5.Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda.“
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Jüri Kivimaa ja Irene Kivimaa (avaldajad) esitasid 16. aprillil 2015 Tartu Maakohtule avalduse avalikult teelt kinnisasjale juurdepääsutee määramiseks. Avalduses märgitu kohaselt kuulub avaldajatele kinnistu, mis koosneb XXX ja CCC katastriüksustest registriosa numbriga XXX asukohaga Jõgevamaa Torma vald Tuimõisa küla. Avaldajad vajavad oma kinnistule aastaringset juurdepääsu, kuna seal paikneb talukoht, mida nad kasutavad alaliselt oma suvekoduna, samuti talvistel nädalavahetustel. Alvar Ristikivile (puudutatud isik) kuulub avaldajate kinnistu kõrval asuv CCC kinnistu, mille koosseisus on vajalik juurdepääsutee avaldajatele kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. A. Ristikivi ei ole juurdepääsutee kasutamise seni takistusi teinud, kuid teeservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks nõuab avaldajatelt ebamõistlikult suurt summat (s.o 5000 eurot). Avaldajad on kaalunud juurdepääsuteed ka üle teiste naaberkinnistute (A, B ja D), kuid nimetatud maaüksustel ei asu avalikult kasutatavat teed ega avaldaja kinnisasjale viivat erateed. Avaldajad leidsid, et põhjendatud tasuks juurdepääsutee kasutamise eest on 10 eurot aastas. Avaldajad pidasid mõistlikuks lisada kasutamise tingimustele piirangud massi ja kiiruse kohta.
2.Torma Vallavalitsus asus seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja kinnisasja omanikel on õigus nõuda juurdepääsu üle CCC kinnisasja.
3.Puudutatud isik A. Ristikivi vaidles avaldusele vastu. Avaldajad omandasid kinnistu ilma juurdepääsutee olemasoluta, mistõttu puudub neil õigustatud ootus sellise juurdepääsutee osas. Avaldajad on ise tunnistanud, et puudutatud isik ei tee takistusi juurdepääsutee kasutamise osas, seega on käesolevas asjas täitmata AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldus (juurdepääsu puudumine). A. Ristikivi on teinud ettepaneku kehtiva juurdepääsukokkuleppe vormistamiseks, kuid avaldajad ei ole sellega nõustunud. A. Ristikivi nõuab ühekordset tasu summas 5000 eurot, mis on vajalik juurdepääsutee tarastamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2015 määrusega avalduse ning määras XXX kinnistu (registriosa number XXX) igakordse omaniku kasuks tähtajatu juurdepääsu üle CCC kinnistu (registriosa number XXX), järgmiselt: 1 Juurdepääs algab avalikult Sadala-Tuimõisa-Reastvere riigimaanteelt nr 14126 ja kulgeb üle CCC kinnistu, hoonetest kagu suunas jäävat olemasolevat pinnasteed mööda kuni XXX kinnistuni. Juurdepääsu asukoht on märgitud määruse lisaks oleval maa-ameti kaardiserveri väljatrükil.
2.Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades punktis 3 sätestatud piiranguid.
3.Sõidukite lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on kuni 20 km/h. Juurdepääsuteel parkimine ei ole lubatud. Aprillis ja mais ei ole juurdepääsuteel lubatud liikuda üle 3,5 tonni kaaluvate sõidukitega. Maakohus määras, et XXX kinnistu igakordne omanik on kohustatud juurdepääsu kasutamise eest tasuma CCC kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot aastas ning tuvastas A. Ristikivi nõusoleku märke kandmiseks kinnistusraamatu kolmandasse jakku CCC kinnistule määruses märgitud tingimustel. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuvastas kohus maa-ameti kaardiserveri väljatrüki alusel, et avaldajate kinnistu ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega. Juurdepääsuõiguse küsimusega on puutumus XXX kinnistu naaberkinnistutel D ja CCC, mis jäävad avalikult
kasutatava Sadala-Tuisamõisa-Reastvere riigimaantee nr 14126 äärde. Rõugu kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamine ei ole mõistlik, kuivõrd Rõugu kinnistul ei asu hetkel avalikult kasutatava teeni viivat teed. CCC kinnistu seevastu asub juba kasutatav juurdepääsutee. Samuti oleks D kinnistu kaudu juurdepääs avalikult kasutatavale teele pikem kui üle B kinnistu. CCC kinnistu omanik A. Ristikivi ei olnud vastu, et üle talle kuuluva kinnistu mööda olemasolevat pinnasteed toimuks ligipääs XXX kinnistule. Viimastel aastatel on välja kujunenud ka tava, et avaldajad kasutavad oma kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks CCC kinnistut. Maakohus määras, et juurdepääsuõigus tuleb tagada ööpäevaringselt nii jalgsi kui sõidukitega, suurim lubatud liikumiskiirus juurdepääsuteel on 20 km/h, juurdepääsuteel parkimine ei ole lubatud, aprillis ja mais ei ole lubatud juurdepääsuteel liikuda sõidukitega, mis on raskemad kui 3,5 tonni. Maakohtu hinnangul on tasu juurdepääsu tagamise eest summas 10 eurot aasta mõistlik ja põhjendatud. Puudutatud isiku nõue 5000 eurot koertekasvanduse rajamisega seotud piirdeaia ehitamise jaoks ei ole seotud juurdepääsu tagamisega ja teenib pigem puudutatud isiku ärilisi erahuve. Maakohus leidis, et juurdepääsuõiguse kandmine kinnistusraamatusse teeb nii sellega seotud kinnistute omanikele kui ka kolmandatele isikutele kinnistute õigusliku olukorra selgeks ja nähtavaks. Kuivõrd A. Ristikivi ei ole vabatahtlikult nõus sõlmima notariaalset kokkulepet juurdepääsuõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse, tuleb tema nõusolek asendada kohtulahendiga (KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Ristikivi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja palus jätta tema menetluskulud (riigilõiv) avaldajate kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jääb määruskaebuse esitaja varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Käesolevas asjas ei ole täidetud AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud eeldus (juurdepääsu puudumine); 2) puudub avaldajatel õigus nõuda kehtiva juurdepääsukokkuleppe vormistamist servituudileppena, ehkki määruskaebuse esitaja ei ole printsiibis sellele vastu. Vaidlus toimus sellise kokkuleppe sõlmimise tasu ja tingimuste üle. Maakohtu otsus asendada määruskaebuse esitaja nõusolek kohtulahendiga on õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.J. Kivimaa ja I. Kivimaa vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tegi maakohus alguses selgeks, et avaldajatel on täielik õigus soovida juurdepääsutee osas juriidilist lahendust. Seejärel keskenduti tasu küsimusele; 2) on Riigikohus leidnud, et AÕS § 156 kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat ei ole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on puudutatud isik läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses) keeldunud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamisest (RKTKm nr 3-2-1-46-14, p 14);
3) olid määruskaebuse esitajal olemas kõik võimalused probleemide täiendava arutelu alustamiseks juba maakohtus. A. Ristikivi ei ole neid kasutanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Maakohtu
2.oktoobri 2015 määruses tuleb parandada ilmne ebatäpsus ning resolutsiooni punkt 2.2. tuleb lugeda sõnastatuks järgmiselt. „2.2. Juurdepääs üle CCC kinnistu on lubatud jalgsi ja sõidukitega ööpäevaringselt arvestades punktis 2.3. sätestatud piiranguid.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
8.Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et käesolevas asjas ei ole täidetud AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldus AÕS § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avaldajatele kuuluv kinnisasi ei piirne üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et puudutatud isik A. Ristikivi ei ole teinud siiani avaldajatele takistusi üle tema kinnisasja kulgeva juurdepääsu kasutamisel, ei tähenda seda, et avaldajatel puudub AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldus kohtusse pöördumiseks juurdepääsu määramiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-14 p-s 14 märkinud, et „AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses) keeldutud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast.“ Antud juhul ei ole puudutatud isik A. Ristikivi avaldajaid küll takistatud pääsemast avalikult kasutatavale teele, kuid samas on ta nõudnud kehtiva juurdepääsukorra õiguslikult korrektseks vormistamiseks (s.o servituudi seadmiseks) avaldajatelt ühekordse tasu maksmist 5000 eurot. Avaldajad ei ole olnud nõus sellise tasu maksmisega, seega avaldajad ja puudutatud isik ei ole saavutanud kokkulepet tasu suuruse osas ning õigustatud on avaldajate poolt kohtu poole pöördumine.
9.Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et avaldajatel puudub õigus nõuda kehtiva juurdepääsukokkuleppe vormistamist servituudina. Avaldajad ei ole nõudnud (ning maakohus ka ei ole otsustanud) servituudi seadmist, vaid juurdepääsuõiguse kandmist märkusena kinnistusraamatusse. Tegemist on AÕS § 141 lg-s 3 sätestatud kohtulahendiga seatud kitsenduse kinnistusraamatusse kandmisega, mitte aga servituudiga.
10.AÕS § 156 lg-st 1 tuleneb, et kui juurdepääsu tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab selle kohus. Antud juhul on määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt juurdepääsu tasu suuruseks arvestades juurdepääsutee pindala ja koormatava kinnistu turuväärtust ning maatüki tootlust 5000 eurot ühekordselt. Nõutava tasu suuruse tõendamiseks on puudutatud isik A. Ristikivi esitanud Lektar Eesti OÜ hinnapakkumise (tl 51), mille kohaselt on puudutatud isiku kinnisasjale aia rajamise kulu 9363,84 eurot.
Avaldajate seisukoha järgi on õiglaseks juurdepääsu tasuks 10 eurot aastas (arvestades siinkohal kulutusi tee rajamisele ja korrashoiule, maamaksu, põllumaa rendihinda, võimalikku muud tootmistegevuse takistatust – tl 46-47). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades juurdepääsu alla jäävat pindala, maa keskmist rendihinda piirkonnas ning juurdepääsu kasutamise viisi ja sagedust, on juurdepääsu tasu 10 eurot aastas mõistlik ja põhjendatud. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et puudutatud isiku poolt juurdepääsu tasuna nõutav 5000 eurot koerakasvanduse rajamisega seotud piirdeaia ehitamise jaoks ei ole seotud tasu koosseisu kuuluvate komponentidega (hüvitis omandi väärtuse vähenemise eest; hüvitis juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest) ning seetõttu ei ole ka tasu suuruse määramisel arvestatav. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigustatult määranud juurdepääsu tasuks 10 eurot aastas.
11.Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.