Jätta ringkonnakohtus poolte kantud menetluskulud XX kanda.
5.Rahuldada osaliselt YY menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Määrata YY menetluskulude suuruseks 1122 eurot.
7.Välja mõista XX-lt YY kasuks menetluskulud 1122 eurot.
1(12)
8.Välja mõista XX-lt YY kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
9.Menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE337700771003620774.
10.Jätta rahuldamata YY avaldus menetluskulude 2904 eurot kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, apellant) esitas 07.10.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, vastustaja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.11.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt elab hageja koos emaga ning kõik püsikulud (eluasemekulud, toit, hügieenitarbed, koolikulud, transpordikulud, tervishoiukulud) katab ema. Hageja tõi välja järgmised kulud ühes kuus: eluasemekulud 166 eurot; kulutused toidule 180 eurot; kulutused transpordile 25 eurot; sidekulud 10 eurot; kulutused tervishoiule 15 eurot; kulutused hügieenitarvetele 15 eurot; kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot; muud vältimatud püsikulutused (huviringid, trennid, sünnipäevad, taskuraha) 80 eurot. Kokku 548 eurot kuus. Hageja märkis 17.04.2020 vastuses, et kostja suhtlemine hagejaga ei ole selline, mis elatist mõjutaks, arvestades, et kostja võtab lapse õhtul ema juurest ning laps ööbib kostja juures ning seejärel viib kostja lapse kooli või ema juurde. Lapse kulud sellisel juhul emal ära ei kao ning ei tekita kostja juures vahetut kulu juurde, et seda oleks võimalik miinimumelatise puhul arvestada. Need kulud, mis kostja on kohtule esitanud, on tehtud lapse ema palvel, sest kostja elatist ei maksnud. Samuti on tekkinud olukord, kus kostja ostab lapsele mõne eseme, et kohtule lapse kulude kandmist tõendada, kuid esemeid lapsele kaasa ei anna ning laps saab neid kasutada vaid siis kui viibib kostja juures. Hagis märgitud loetelu ei sisalda kõiki hageja kulusid, näiteks suuremad ostud; lapse sünnipäevapeokulud; suvelaagri kulud jms kulud, mis tekivad sageli ühekordselt ja suuremas summas. Hageja ei nõustu sellega, et elatist tuleks vähendada lapsetoetuse võrra. Kostja vastuväited
2.Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja esitas 22.01.2020 täiendava vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja vähendada elatise suurust vähemalt poole võrra, s.o 2019. aasta novembri ja detsembri eest vähemalt 135 euroni kuus ja alates 2020. aastast vähemalt 146 euroni kuus.
2(12)
Kostja annab igakuiselt lapsele ülalpidamist nõuetekohases ulatuses, s.o ulatuses, mis ületab seaduses sätestatud elatise miinimumsuuruse ning lähtub lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. Koos kõigi tegevuste ja kulutustega kandis kostja hageja ülalpidamiseks suvekuudel hinnanguliselt kuni 505 eurot kuus. Isegi juhul, kui jätta arvestamata näiteks suvise ühise reisi kulu, on kotja kantavad igakuised kulud seoses hageja ülalpidamisega isegi suuremad, kui on seadusjärgne minimaalne elatise suurus. Hageja viibib kostja juures umbes 10 päeva kuus. 2017. aasta augusti teisest poolest (hageja kooliminekust alates) elas hageja kostja juures kuni 2019. aasta jaanuarini. Sel ajal andis kostja hagejale vahetult ülalpidamist. Pärast seda, kui hageja asus 2019. aastal elama ema juurde, on kostja andnud hagejale jätkuvalt piisavas ulatuses ülalpidamist. Kostja on ülalpidamist andnud vahetult sellel ajal, mil hageja on kostja juures ning täiendavalt igakuiselt mitmesuguste hageja normaalseks arenguks ja eluks vajalike kulude kandmise näol (sh kulutused igapäevaelu, hariduse, huvitegevuse ja vaba aja veetmisega, samuti seoses riiete ja muude hagejale vajalike asjade ostmisega). Kostja märkis 17.04.2020 vastuses, et elatis tuleks vähendada nullini, arvestades, et kostja kannab hageja kulusid vahetult. Samuti tuleb elatise suuruse kindlakstegemisel arvestada riikliku lapsetoetusega, mis on hetkel 60 eurot lapse kohta. Hagis nimetatud kulud on liiga suured, need ei vasta lapse tegelikele vajadustele ning on seetõttu ebaõiged. Kostja hinnangul saaks elatise välja mõista maksimaalselt 155 euro ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 832,8 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 122 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Pole vaidlust, et hageja elab peamiselt koos emaga, kuid viibib igakuiselt osa ajast kostjaga. Hageja arvestuste kohaselt viibis ta kostjaga perioodil august 2019 – märts 2020 keskmiselt 5,5 ööd kuus, millele lisandub veel ööbimiseta kostjaga veedetud aeg. Kostja on soovinud hageja viibimist võrdse aja mõlema lapsevanema juures või vähemalt lapse viibimist temaga 10 päeva kuus. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vahetult antavat ülalpidamist. Elatis on perioodiline makse, mis määratakse kindlaks etteulatuvalt. Seetõttu tuleb arvestada tulevikus vahetult antavat ülalpidamist arvestuslikult, varasema perioodi faktilist olukorda ja ka kostja soove arvestades. Hageja väitel oma tema igakuised ülalpidamiskulud 548 eurot kuus. Puudub vaidlus, et kostja kannab pidevalt ka jooksvaid kulusid: sidekulud, trenni- ja huvialakulud, kulutused koolitarvetele ja riietele, taskuraha. Pooled ei ole üksmeelel nende kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas, kuid mingil määral tuleb nende kuludega arvestada. Samas on hageja enda väitel tema ülalpidamiskulud väiksemad hetkel kehtivast töötasu miinimumist ning osa nendest kuludest on kaetavad hageja emale laekuva riikliku lapsetoetuse kaudu. Lapsevanemate panus ülalpidamiskulude kandmises peab üldjuhul olema võrdne. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas tuginenud PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud erandile. Selles olukorras ei pea kohus vajalikuks püüda täpselt tuvastada hageja igakuise vajaliku ülalpidamiskulu suurust ega lapsevanemate täpset osalust nende kandmises, vaid peab õigeks määrata elatise kindlaks hinnanguliselt. Kohtuotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 01.11.2019 – 31.05.2020 eest. Kohus mõistab selle perioodi eest elatise välja lähtudes hinnangulistest eeldustest, et: hageja on viibinud 1/5 ajast kostjaga ning et kostja on sellel ajal andnud hagejale vahetult ülalpidamist; lisaks eelmises alapunktis (a) nimetatud ülalpidamiskuludele on kostja
3(12)
kandnud hageja trenni- ja huvialaringide, koolitarvete, jalanõude, riiete, sideteenuste ja vaba aja veetmise kulusid ulatuses, mis moodustab 1/5 hageja poolt nimetatud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus); kohus ei arvesta sissenõutavaks muutunud elatise arvestamisel hageja emale makstud riikliku toetusega 60 eurot kuus, mis muudab arvestuse hagejale soodsamaks. See kompenseerib hageja seisukohalt võimalikku ebaõiglust, mis tuleneb tagasiulatuva elatise kindlaksmääramisest hinnanguliselt, täpseid asjaolusid tuvastamata. Perioodil 01.1131.12.2019 oli miinimumelatis 270 eurot kuus. Sellest tuleb lahutada 1/5 ehk 54 eurot ning 1/5 hageja väidetud ülalpidamiskuludest ehk 109,6 eurot (548/5) mis annab tulemuseks 106,4 eurot kuus. Perioodi 01.11-31.12.2019 eest mõistab kohus vastavalt välja 212,8 eurot (2 x 106,4). Perioodil 01.01-31.05.2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus. See annab tulemuseks 124 eurot kuus. Perioodi 01.01-31.05.2020 eest mõistab kohus vastavalt välja 620 eurot (5 x 124). Kokku mõistab kohus otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise välja summas 832,8 eurot (212,8 + 620). Edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise mõistab kohus välja lähtudes eeldusest, et hageja viibib 1⁄4 ajast kostjaga. Seda on pisut rohkem kui tagasiulatuva nõude arvestamisel aluseks võetud, kuid kostja on selgelt avaldanud soovi olla hagejaga rohkem ning viimastel kuudel ongi lapse ja isa koosviibimise aeg faktiliselt suurenenud. Kohus mõistab elatise välja lähtuvalt hageja poolt väidetud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus), kuna see on väiksem kehtivast kahekordsest miinimumist (2 x 292 = 584 eurot). Enne ülalpidamiskulu jaotamist lapsevanemate vahel tuleb sellest lahutada riikliku lapsetoetusega kaetud kulu 60 eurot kuus. Lapsevanemate kanda jääv osa on vastavalt 488 eurot kuus. Elatise miinimummäär on küll eelduslikult määratud seadusandja poolt kindlaks riiklikke toetusi arvestades, kuid käesoleval juhul on hageja ise teatanud oma ülalpidamiskulude suuruse ega ole väitnud, et tegelikud igakuised ülalpidamiskulud on kohtule teatatud kuludest 60 eurot suuremad. 60 euro ulatuses on hageja igakuised ülalpidamiskulud järelikult kaetud riikliku toetuse arvel. Kostjaga koosviibimise ajal vahetu ülalpidamise andmise kaudu kaetav kulu on 122 eurot (488/4). Kohus mõistab kostjalt edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise vastavalt välja summas 122 eurot (488/2 – 122) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.05.2028. Kõik hageja kostja juures viibimisega mittekaetavad ülalpidamiskulud peab edaspidi kandma hageja ema, kasutades selleks ära ka kostja poolt makstava elatise. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 1, 5 ja 6 osas. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Maakohus leidis, et hageja viibis kostja juures augustist 2019 kuni märtsini 2020 keskmiselt 5,5 ööd. Hageja sellega ei nõustu. Maakohtu poolt ei ole õigustatud summeerida kostja juures viibitud aega. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus on sellise keskmise saanud ja see ei vasta hageja ja kostja tegelikule suhtlemise mahule. Maakohus ei ole tõenditele tuginevalt tuvastanud, et hageja ülalpidamiskulud oleksid väiksemad kui kahekordne PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär, seda ei ole väitnud kumbki pool, seetõttu on vastupidine maakohtu seisukoht väär. Samuti on väär sellest tulenevalt hagejale välja mõistetava elatise fikseerimine summaliselt ning muutuva suurusena määramata jätmine PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Hageja ei nõustu sellega, et elatist tuleks vähendada lapsetoetuse võrra. Kostja suhtleb hagejaga oluliselt vähem, kui maakohus on otsuses märkinud ja elatise väljamõistmisel arvestanud. Üksnes ajalisele suhtlemisele ei ole võimalik kulude kandmisel tugineda. Maakohus on mahaarvamisi teinud topelt.
4(12)
Hageja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude hageja kanda jätmine on ebaõiglane, arvestades, et hageja on alaealine ja oli sunnitud elatise saamiseks kohtu poole pöörduma. Vastustaja seisukoht
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Ringkonnakohus määras 23.09.2020 hagejale ja kostjale ringkonnakohtu küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja esitas vastuse ja tõendid 20.11.2020 ja hageja esitas vastuse ja tõendid 20.11 ja 23.11.2020. Hageja ja kostja esitasid lõplikud seisukohad ja tõendid 12.02.2021.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse ulatust ja uute tõendite vastuvõtmist (I). Edasi käsitleb ringkonnakohus elatise küsimust (II), seejärel menetluskulude jaotust maakohtus (III) ning teeb menetluslikud otsustused (IV). I
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja ning hageja on palunud kostjalt elatise välja mõista pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Seega nähtub apellatsioonkaebusest, et hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 832,80 eurot ning elatis 122 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028 (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-4). Kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. Seetõttu ei ole võimalik kostja taotlusel asja maakohtule uueks arutamiseks saatmine (kostja 20.11.2020 esitatud vastuse p 4).
10.Ringkonnakohus võtab vastu menetlusosaliste poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid. Kolleegiumi hinnangul ei saanud pooled tõendeid varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 652 lg 3 p 2), mistõttu määras ringkonnakohus tõendite esitamiseks tähtaja. II (A)
11.Maakohus mõistis perioodi 01.11-31.12.2019 eest elatise välja 212,80 eurot (106,40 eurot kuus) ning perioodi 01.01-31.05.2020 eest 620 eurot (124 eurot kuus). Maakohus arvestas sellega, et hageja on viibinud 1/5 ajast kostjaga ning kostja on sellel ajal andnud hagejale vahetult ülalpidamist. Samuti arvestas kohus, et hageja väljatoodud ülalpidamiskuludest (548 eurot) on kostja kandnud hageja trenni- ja huvialaringide, koolitarvete, jalanõude, riiete, sideteenuste ja vaba aja veetmise kulusid 1/5 osas.
5(12)
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas maakohus sai elatise suuruse määrata kindlaks selle järgi, kui palju aega veedab laps isa juures. Kolleegium leiab, et üksnes isaga veedetav aeg ei ole piisavaks põhjuseks mõista elatis välja alla seaduses sätestatud alammäära. Sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Seejuures saab kohus ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt RKTKo nr 3-2-1-16513, p-d 12, 13). Eluasemekulude, kommunaalkulude ja toidukulude puhul saab kohus arvestada seda, kui palju aega veedab laps ühe vanema juures. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). (B)
13.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes ka selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus, kui suure osa ajast veedab laps isaga ning millises ulatuses katab isa lapse vajadusi vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel ja kulude jooksva kandmisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja varaline seisund ei tingi elatise vähendamist alla miinimumsuuruse.
14.Isa on välja toonud, et laps on tema juures keskmiselt 9 päeva. Ema väljatoodud andmete (20.11.2020 esitatud tabeli) põhjal on laps viibinud koos isaga ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 keskmiselt 9 päeva kuus (novembris keskmiselt 4 päeva: 08.-10.11.2019, 30.11.2019; detsembris keskmiselt 13 päeva: 01.12.2019, 10.-11.12.2019, 18.-25.12.2019, 30.31.12.2019; jaanuaris keskmiselt 9 päeva: 10.-12.01.2020; 19.-20.01.2020; 22.-23.01.2020; 27.-28.01.2020; veebruaris keskmiselt 19 päeva: 01.-02.02.2020, 05.-06.02.2020, 09.11.02.2020, 13.-19.02.2020, 23.-26.02.2020, 29.02.2020; märtsis keskmiselt 11 päeva: 01.04.03.2020, 15.-16.03.2020; 24.-28.03.2020; aprillis keskmiselt 6 päeva: 11.-12.04.2020, 21.22.04.2020, 27.-28.04.2020; mais keskmiselt 8 päeva: 08.-09.05.2020, 17.-20.05.2020, 27.28.05.2020; juunis keskmiselt 9 päeva: 06.-09.06.2020; 17.-19.06.2020; 26.-27.06.2020; juulis keskmiselt 5 päeva: 03.-04.07.2020, 17.-19.07.2020; augustis keskmiselt 10 päeva: 02.03.08.2020, 07.-09.08.2020, 14.-15.08.2020, 28.-29.08.2020, 31.08.2020). Seega ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 viibis laps isa juures keskmiselt 9 päeva kuus (30%) ning ülejäänud aja ema juures (70%). Vanemad avaldasid, et septembrist 2020 kuni novembrini 2020 on laps viibinud võrdse aja mõlema vanema juures. Kolleegiumi hinnangul on ka öösiti vaja tagada lapsele magamiseks vajalikud tingimused, sh soe eluruum, magamistarbed jne, ning hommikul pärast ärkamist ja õhtul enne uinumist hügieenitoimingud ja toit. Seetõttu on õige arvestada ülalpidamiskohutuse vahetu täitmise kontekstis kogu ööpäeva, mitte üksnes päevast, öist või tunnipõhist aega.
6(12)
(C)
15.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
16.Lapse ema poolt 20.11.2020 esitatud andmete (tabeli) kohaselt kulus lapsele ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 keskmiselt 539,22 eurot kuus (arvestades, et arvutusvea tõttu on detsembri kulud tegelikult kokku 604,26 eurot, mitte 603,34 eurot). Lapse ema esitatud andmetest nähtuvalt sisaldub ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 tehtud kulude osas ka isa tehtud kulud kokku keskmiselt 68,75 eurot kuus (10 kuu jooksul ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 kokku 687,50 eurot). Tabeli kohaselt on isa kandnud kulusid lapse telefonipaketile 20 eurot kuus; saviringile, taskurahale ja muudele kuludele. Seega lapse ema väljatoodust nähtuvalt on isa lapse kuludest kandnud keskmiselt 68,75 eurot kuus, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 on ema poolt kantud keskmised kulud ühes kuus järgmised (tabeli järgi): - eluasemekulud 141,22 eurot (mis koosnevad Kilder Kinnisvara OÜ poolt esitatud arvetest kommunaalkulude ja üüri kohta ning Telia koduste teenuste arvetest); - kulutused toidule 191,81 eurot on mõistliku suurusega; - kulutused transpordile 25 eurot on mõistliku suurusega (kohtule on esitatud ka kütusekulu tšekke); - sidekulud 12,50 eurot; - kulutused tervishoiule 12,52 eurot; - kulutused hügieenitarvetele 17,41 eurot; - kulutused koolikohutuse täitmiseks 17,28 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele 28,95 eurot; - muud vältimatud püsikulud ehk taskuraha 23,78 eurot. Seega on ema väljatoodud andmete kohaselt ema poolt tehtud kulude suuruseks keskmiselt 470,47 eurot kuus. Kolleegium leiab, et eluasemekulusid ning toidukulusid tuleb vähendada 30% võrra, arvestades seda, et kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt (isalt) lapsega püsivalt koos elava vanema (ema) eluasemekulude ja toidukulude katmist sama aja eest, kui isa peab eluasemekulusid ja toidukulusid lapse huvides kandma ajal, mil laps on isa juures (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.4). Seega on ema poolt kantud eluasemekulude suuruseks 98,85 eurot kuus ja toidukulude suuruseks 134,27 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikul 01.11.201931.08.2020 lapse ema täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult keskmiselt 370,56 euro ulatuses ühes kuus.
17.Lapse isa tõi tema poolt kantud kuludena välja järgmised kulud: - novembris 2019 on tema poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 213,79 eurot (sidekulud 21 eurot, kulud huviringidele 40 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 40 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 15,99 eurot, kommunaalkulud 5,80 eurot, kulutused toidule 18 eurot). - detsembris 2019 on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 266,63 eurot (sidekulud 21 eurot, kulud huviringidele 40 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 45,55 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 46,97 eurot, kommunaalkulud 10,11 eurot, kulutused toidule 30 eurot).
7(12)
-
-
Alates 2020 jaanuarist on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 291,39 eurot kuus (sidekulud 20 eurot, kulud huviringidele 45 eurot, kulutused koolikohutuse täitmiseks 13 eurot, taskuraha 45,55 eurot, kulud seoses vaba aja veetmisega 60 eurot, eluasemekulud 67,28 eurot, kommunaalkulud 10,56 eurot, kulutused toidule 30 eurot). Alates maist 2020 (alates maakohtu otsuse tegemisest 08.05.2020) on isa poolt lapsele tehtud kulude suuruseks 469,76 eurot kuus (sidekulud 22,33 eurot, taskuraha 30,93 eurot, eluasemekulud 134,56 eurot, kommunaalkulud 13,52 eurot, kulutused toidule 60 eurot. muud kulud 208,42 eurot).
Seega on isa väljatoodud andmete kohaselt isa poolt tehtud kulude suuruseks keskmiselt 352,50 eurot kuus.
18.Eluasemekulude osas on isa kasutuseelise väärtuse tõendamiseks tuginenud kinnisvaraportaali (kv.ee) hinnastatistikale Harjumaal 2020. aasta jaanuar-märts ning majade keskmisele rendihinnale Lääne-Harju vallas. Nende üürikuulutuste ja hinnastatistika alusel ei saa isa kasutatava eluruumi kasutuseelise väärtust tuvastada, sest kohtule ei ole teada, et üürikuulutustes nimetatud elumajad on samaväärsed majaga, milles isa elab. Üüri suuruse ja laenumaksete suuruse on isa tõendanud oma pangakonto väljavõtetega (II kd, tl 52), mille alusel saab eluasemekulude suuruse kindlaks teha. Ühtlasi on need isa kantavad reaalsed kulud. Eluasemekulude ja kommunaalkulude osas lähtub kolleegium sellest, et need jagunevad 3 inimese vahel ning laps viibib isa juures keskmiselt 30% kuus. Söögikulude osas lähtub kolleegium sellest, et laps viibib isa juures keskmiselt 30% kuus. Ülejäänud kulud (sidekulud, taskuraha, kulutused riietele ja muud kulud) on kantud sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps isa juures.
19.Järgmisena kontrollib kolleegium, millised isa väljatoodud kulud on tõendatud. Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud novembris 2019 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 130,79 eurot järgmiselt: - eluasemekulud 15,99 eurot kuus (üüri suuruseks oli 480 eurot kuus, mis on tõendatud I kd, tl 35, 110. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 15,99 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 480/3*30% kohaselt); - kommunaalkulud 5,80 eurot (kommunaalkulude suuruseks oli novembris arve M19201 kohaselt 173,93 eurot, I kd, tl 36. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 5,80 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 173,93/3*30% kohaselt); - sidekulud 21 eurot (arve I kd, tl 11); - kulud saviringile 15 eurot (arve ja konto väljavõte I kd, tl 12), - kulutused koolikohutuse täitmiseks 25 eurot (ülekanne õpetajale; konto väljavõte I kd, tl 13); - taskuraha kantud lapse ema arvele 30 eurot (I kd, tl 11 pöördel). - kulutused toidule 18 eurot (isa märkis toidukulude suuruseks 36 eurot, mille jagas kahega. Kolleegium lähtub isa väljatoodud kulude suurusest 18 eurot, sest see summa on väiksem, kui arvutuse 180*30% kohaselt).
20.Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud detsembris 2019 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 217,64 eurot järgmiselt: - eluasemekulud 62,75 eurot kuus (1⁄2 vana elukoha üürikuludest: [480/3*30%]/2 ja 1⁄2 uue elukoha laenukuludest [775/3*30]/2) - kommunaalkulud 19,89 eurot (1⁄2 vana elukoha kommunaalkuludest: [173,93/3*30%]/2 ja 1⁄2 uue elukoha laenukuludest [223,7/3*30]/2, I kd, tl 38, 39); - sidekulud 21 eurot;
8(12)
-
kulud saviringile 15 eurot (konto väljavõte I kd, tl 95), taskuraha kantud lapse ema arvele 45 eurot (I kd, tl 97). kulutused toidule 54 eurot (180*30% kohaselt).
21.Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud ajavahemikul jaanuar 2020 kuni aprill 2020 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus kokku 238,90 eurot järgmiselt: - eluasemekulud (laenu osas) 77,50 eurot kuus (775/3*30%; tl 37); - kommunaalkulud 14,26 eurot (konto väljavõtete järgi Alexela elekter keskmiselt 4,60 eurot kuus; Eesti Energia elekter keskmiselt 7,94 eurot kuus; Telia koduteenused 1,72 eurot, arvestades, et jaanuaris kuulus tasumisele 0 eurot, ning arve nr 03202001360021 alusel kuulus märtsis tasumisele 45,97 eurot ning arvelt nähtuvalt tasuti eelmise perioodi eest ehk veebruaris 22,91 eurot ning aprilli kuu kohta tõendit esitatud ei ole: 68,88/4/3*30); - taskuraha kantud lapse ema arvele 42,50 eurot (I kd, tl 97 ja tl 97 pöördel ning arvestades, et aprillis kandis isa lapse ema arvele taskuraha kokku 20 eurot); - kulutused toidule 27 eurot (isa väljatoodud arvutuse kohaselt, I kd, tl 87, p-s 6.2 ja p-s 7 viimases lõikes väljatoodu, kuid arvestades, et laps on viibinud isa juures 30% ajast: [180*30%]/2 ning arvestades, et isa jagas mh ka toidukuku kahega – I kd, tl 87 pöördel p 7 viimane lause); - sidekulud 20 eurot kuus (lapse mobiiliteenus, arvestades isa avaldatut I kd, tl 86 pöördel, p 5.1); - kulutused saviringile 11,25 eurot kuus (jaanuar kuni märts 45 eurot ning aprillis 0 eurot; konto väljavõte tl 95); - kergejõustikule 18,75 eurot kuus (jaanuar kuni märts 75 eurot ning aprillis 0 eurot; konto väljavõte tl 94); - kunstitarvetele 5,70 eurot kuus (jaanuaris 9,10 eurot ja 6,80 eurot ning veebruaris 6,90 eurot; konto väljavõtted I kd, tl-d 98-100); - ravimid 3,56 eurot kuus (veebruaris 14,22 eurot, mis teeb 4 kuu peale 3,56 eurot kuus; tl 108); - juuksur 5 eurot kuus (20 eurot veebruaris 2020, mis teeb 4 kuu peale 5 eurot kuus; tl 107); - kulutused koolikohutuse täitmiseks 5,13 eurot kuus (jaanuaris tasutud ülekanne õpetajale 20,50 eurot, mis teeb 4 kuu peale 5,13 eurot kuus; konto väljavõte I kd, tl 96); - riided 8,25 eurot kuus (veebruaris 32,98 eurot, mis teeb 4 kuu peale 8,25 eurot; I kd, tl 103).
22.Isa esitatud tõendite kohaselt on isa kandnud ajavahemikul mai 2020 kuni august 2020 lapse kulusid keskmiselt ühes kuus 291,05 eurot järgmiselt: - eluasemekulud (laenu osas) 77,50 eurot kuus (775/3*30%; tl 37); - kommunaalkulud 12,70 eurot (isa poolt 20.11.2020 esitatud arved perioodi mai kuni august kohta: Alexela elekter keskmiselt 4,12 eurot kuus alates arvest nr 062020021895; Eesti Elektrilevi teenus keskmiselt 4,78 eurot kuus alates arvest 003319986831; Elisa teleteenused 3,80 eurot alates arvest A-37281011); - taskuraha kantud lapse ema arvele keskmiselt 23,13 eurot kuus (20.11.2020 isa poolt esitatud tõendid; mais 11 eurot, juunis 42 eurot, juulis 5 eurot, augustis 34,50 eurot); - kulutused toidule 54 eurot (180*30%); - sidekulud 21,96 eurot kuus (20.11.2020 isa poolt esitatud arved); - kulutused riietele ja jalatsitele keskmiselt 53,44 eurot kuus (17,97 + 47,94 + 32,97 + 44,97 + 20,96 + 22,98 + 25,97/4); - kulu raamatule keskmiselt 4,77 eurot kuus (raamat ostetud juulis 2020 19,09 eurot); - kulu laagrile keskmiselt 32,50 eurot kuus (kulu kantud juulis 2020 130 eurot); - kulu koolitarvetele keskmiselt 11,05 eurot kuus (kulu kantud augustis 2020 44,20 eurot).
9(12)
23.Lapse isa on tõenditena esitanud ka järgmised kulud: Mustamäe Elamus Spa ülekanded; Lido Ülemiste ülekanne; Chopstics ülekanne; Haabersti jäähalli ülekanne; Apollo kino arved ja tšekid; IKEA arve; Avatud talude päeva sissepääs; Vembu-Tembumaa ülekanded; Jurmala Veekesksuse ülekanded; Läti hotelli arved. Nimetatud kulude osas ei ole isa selgelt välja toonud, kas need kulud on üksnes lapse kulud või on need kulud lapse ja isa kulud. Kulude suurust arvestades võivad nimetatud kulud sisaldada lisaks lapse osale ka isa või muu isiku osa ning nende kulud vajalikkust lapse vajaduste rahuldamiseks ei ole isa põhjendanud. Seetõttu nimetatud kuludega kohus ei arvesta. Kolleegium arvestab sellega, et väljaminek lastetoa sisustusele (voodi ja madrats) on tehtud pikaajaliseks kasutamiseks, mille kulu tuleks jagada mitme aasta peale.
24.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kolleegium, et ajavahemikul 01.11.2019-31.08.2020 on isa täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult keskmiselt 246,82 euro ulatuses ühes kuus ning lapse ema on täitnud lapse ülalpidamise kohustust vahetult 370,56 euro ulatuses ühes kuus. Seega on vanemate poolt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks keskmiselt 617,38 eurot kuus, millest ema kannab 60% ja isa kannab 40%. Kolleegiumi hinnangul on vanemate vahel olnud vaikiv kokkulepe selle kohta, et isa kannab lapse kuludest 40% kuus. See järeldub sellest, et ema on aktsepteerinud isa tehtud kulutusi lapsele (ema esitatud tabelis väljatoodud isa tehtavad kulud: sidekulud; huvialaringi kulu; ema arvele kantav taskuraha; kulud riietele ja jalanõudele) ning ema on palunud isal lapse osas kulutusi aeg-ajalt teha (isa kantud kulud koolikohustuse täitmiseks; kulud riietele jne; I kd, tl 42 pöördel, p 8.5., tl 47, p 14).
25.Maakohus mõistis perioodi 01.11-31.12.2019 eest elatise välja 106,40 eurot kuus ja perioodi 01.01-31.05.2020 124 eurot kuus ning alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028 elatise 122 eurot kuus. Seega mõistis maakohus elatise välja suuremas summas, kui kostja igakuiselt tasuma peaks. Kostja on hageja kulusid novembris 2019 ja detsembris 2019 kandnud kokku 174,22 eurot ning seega tasus isa elatist vähem 95,78 eurot, arvestades miinimumelatise suurust ning seda, et ema on palunud elatise välja mõista miinimumsuuruses (270-174,22). Kostja on hageja kulusid jaanuarist kuni aprillini kandnud kokku 238,90 eurot kuus ning seega tasus isa elatist vähem 53,10 eurot kuus (292-238,90). Kostja on hageja kulusid maist kuni augustini kandnud kokku 291,05 eurot kuus ning seega tasus isa elatist vähem 0,95 eurot kuus (292-291,05). Eeltoodust tulenevalt ei esine alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ning kohtuotsus on vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud. Lapse isa on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et ta on kandnud lapse kulusid vahetult ka enne novembrit 2019 ja alates septembrist 2020. Seega kannab isa eelduslikult kulusid ka edaspidi (sh arvestades poolte vaikivat kokkulepet). Kolleegium selgitab, et TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend. III
26.Hageja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotuse. Hageja arvates tuleks menetluskulud jätta täielikult kostja kanda, arvestades, et hageja on alaealine ja oli sunnitud elatise saamiseks kohtu poole pöörduma. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses, sh elatise asjas menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
10(12)
Hagi osalise rahuldamise korral on kohtul TsMS § 163 lg 1 järgi õigus kaaluda menetluskulude jaotuse erinevate võimaluste vahel, kuid selle järgi ei saa menetluskulusid jätta hagi osalise rahuldamise korral täielikult ühe poole kanda. Samuti on kohtul äärmise ebaõigluse korral võimalik TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda, mitte aga täielikult ühe poole kanda. Seetõttu ei esine alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotuse osas. IV
27.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
28.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.1.Kostja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4026 eurot (koos käibemaksuga) kokku 30 h ja 30 minutit. Nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 8,5 tunni ulatuses, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 30 minutit; vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi; kohtu e-kirja analüüs ja sellele vastuse koostamine kokku 3 tundi; 12.02.2021 esitatud seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 2 tundi. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et kostja esindaja on maakohtu menetluses põhjalikult dokumentidega tutvunud ja oma seisukoha kujundanud. Samuti arvestab kolleegium sellega, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka vaidlusega (elatise nõue).
28.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 132 eurot koos käibemaksuga). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kostja esindaja on advokaat.
28.3.Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 1122 eurot (8,5*132, sh käibemaks). Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et menetluskulud tuleb tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE337700771003620774. Kostja on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 4026 eurot. Ringkonnakohus rahuldas taotluse 1122 euro ulatuses, seega jääb taotlus rahuldamata 2904 euro ulatuses.
11(12)
29.Ringkonnakohus selgitab, et pooltel on võimalik kompromiss sõlmida kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kompromissi kinnitamisel tühistab kohus varasemad kohtuotsused. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.