Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A-D K (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello (Advokaadibüroo Concordia) Kostja: R K (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi (Reinmaa ja Partnerid Advokaadibüroo)
Kohtuistungi kuupäev
30.01.2020, järgnevalt kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt R Klt (isikukood xxxx) hageja A-D K (isikukood xxxx) kasuks välja 832,8 eurot.
3.Mõista kostjalt R Klt (isikukood xxxx) hageja A-D K (isikukood xxxx) kasuks välja elatis 122 eurot kuus alates 01.06.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.05.2028.
4.R K on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 05. kuupäeval K K kontole xxxx või muule tema poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktis 2 väljamõistetud summa.
Jätta hagi rahuldamata eelnimetatut ületavate nõuete osas. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue jääb rahuldamata summas 1 167,2 eurot ja edasiulatuvalt esitatud nõue summas 170 eurot kuus.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja A-D K esitas 07.10.2019 Harju Maakohtule hagi elatise saamiseks oma isalt R Klt (kostja). Hageja nõuab elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras alates 01.11.2019. Hageja elab koos emaga, kostja elab eraldi. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on 548 eurot kuus (digitoimiku1 lk [dtl] 5). Hageja esitas järgnevas menetluses ebamäärase väite, et kulud on tegelikult suuremad, kuid ei täpsustanud ega tõendanud kulude tegelikku suurust (hageja 17.04.2020 avalduse p 19, dtl 140) ega võtnud tagasi varasemat faktiväidet.
2.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 16.10.2019 määrusega.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja viibib osa ajast temaga ja kostja kannab seega ülalpidamiskulusid vahetult. Lisaks maksab kostja hageja sidekulud, trennikulud, arstikulusid, ostab riideid, kannab kooliga seotud kulusid, maksab taskuraha ja kannab ajaviitekulusid. Kostja soovib veeta rohkem aega hagejaga ja anda talle elatist vahetult ülalpidamiskulude kandmisega.
4.Kohus selgitas pooltele 01.11.2019 määrusega menetluse seisu ja tõendamiskoormust.
5.Kostja täpsustas 29.11.2019 avaldusega oma seisukohti ja esitas tõendeid tema poolt kantavate ülalpidamiskulude kohta.
Menetlusdokumentide paiknemine digitoimikus ei ole osaliselt kronoloogiline ja digitoimiku lehekülgede numeratsioon ei ole järjepidev. Digitoimiku leheküljenumbrite järjekord on: 1-106 / 122-127 / 107-121 / 154-258/ 128-153/ 262 – 286 / 259 -261/ 287 -289.
6.Kohus arutas asja 30.01.2020 eelistungil. Pooled soovisid aega kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja kohus määras uue eel- ja põhiistungi aja. Kostja avaldas nõusolekut maksta hagejale elatist kehtiva miinimummäära alusel tingimusel, et saab olla hagejaga iga kuu vähemalt ühe nädala korraga (dtl 89).
7.Järgnevalt esitatud kirjalikes avaldustes täiendasid pooled oma seisukohti ja esitasid uusi faktiväiteid ja tõendeid hageja ülalpidamiskulude kandmise ja hageja ning kostja koosviibimise aja kohta. Vanematel puudub üksmeel selles, kui palju peaks hageja saama viibida kostjaga. Kostja soovib hageja viibimist temaga praegusest rohkem, kuid lapsevanemad ei ole suutnud leppida suhtluskorra tingimustes kokku.
8.Kohus teatas pooltele asja lahendamisest kirjalikus menetluses 02.04.2020 määrusega (digitomiku lk [dtl] 106). Sellele järgnevalt täiendasid pooled veel oma seisukohti ning esitasid menetluskulude nimekirjad.
Otsuse põhjendused
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
10.Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine.
11.Pole vaidlust, et hageja elab peamiselt koos emaga. Pole vaidlust ka selles, et hageja viibib igakuiselt osa ajast koos kostjaga. Hageja arvestuste kohaselt viibis ta koos kostjaga perioodil august 2019 – märts 2020 keskmiselt 5,5 ööd kuus, millele lisandub veel ööbimiseta kostjaga veedetud aeg (dtl 70 ja 132-133). Kostja on soovinud hageja viibimist võrdse aja mõlema lapsevanema juures (dtl 54) või vähemalt lapse viibimist temaga 10 päeva kuus (dtl 113). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vahetult antavat ülalpidamist. Elatis on perioodiline makse, mis määratakse kindlaks etteulatuvalt. Seetõttu tuleb arvestada tulevikus vahetult antavat ülalpidamist arvestuslikult, varasema perioodi faktilist olukorda ja ka kostja soove arvestades. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja soov veeta hagejaga rohkem aega pole siiras. Mõlemal vanemal on võrdne õigus lapse hooldusõiguse teostamiseks. Kui hageja viibiks võrdse aja mõlema lapsevanemaga, kannaks kumbki eelduslikult võrdse osa hageja ülalpidamiskuludest ja elatise maksmine ei oleks vajalik. Kohus ei lahenda käesolevas asjas hooldusõiguse teostamise ega lapsega suhtlemise korra vaidlust, kuid kokkuleppele mittejõudmisel on kummalgi vanemal õigus taotleda nimetatu lahendamist kohtus.
12.Hageja väitel oma tema igakuised ülalpidamiskulud 548 eurot kuus (dtl 5 ja 277). Puudub vaidlus, et kostja kannab pidevalt ka selliseid kulusid hageja ülalpidamiseks,
mille tegelik kasutamine on jooksev, s.o. mitte ainult hageja ja kostja koosviibimisega seotud. Sellised kulutused on muuhulgas sidekulud, trenni- ja huvialakulud, kulutused koolitarvetele ja riietele, taskuraha. Pooled ei ole üksmeelel nende kulutuste suuruse ja vajalikkuse osas (vt hageja 24.04.2020 avalduse p 8, dtl 265jj), kuid mingil määral tuleb nende kuludega arvestada. Samas on hageja enda väitel tema ülalpidamiskulud väiksemad hetkel kehtivast töötasu miinimumist ning osa nendest kuludest on kaetavad hageja emale laekuva riikliku lapsetoetuse kaudu. Lapsevanemate panus ülalpidamiskulude kandmises peab üldjuhul olema võrdne. Kumbki pool ei ole käesolevas asjas tuginenud PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud erandile selles üldreeglis. Selles olukorras ei pea kohus vajalikuks püüda täpselt tuvastada hageja igakuise vajaliku ülalpidamiskulu suurust ega kumbagi lapsevanema täpset osalust nende kandmises, vaid peab õigeks määrata elatise kindlaks hinnanguliselt.
13.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud elatis perioodi 01.11.2019 – 31.05.2020 eest. Kohus mõistab selle perioodi eest elatise välja lähtudes hinnangulistest eeldustest, et: a) hageja on viibinud 1/5 ajast kostjaga ning et kostja on sellel ajal andnud hagejale vahetult ülalpidamist; b) lisaks eelmises alapunktis (a) nimetatud ülalpidamiskuludele on kostja kandnud hageja trenni- ja huvialaringide, koolitarvete, jalanõude, riiete, sideteenuste ja vaba aja veetmise kulusid ulatuses, mis moodustab 1/5 hageja poolt nimetatud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus); c) kohus ei arvesta sissenõutavaks muutunud elatise arvestamisel hageja emale makstud riikliku toetusega 60 eurot kuus, mis muudab arvestuse hagejale soodsamaks. See kompenseerib hageja seisukohalt võimalikku ebaõiglust, mis tuleneb tagasiulatuva elatise kindlaksmääramisest hinnanguliselt, täpseid asjaolusid tuvastamata. Perioodil 01.11-31.12.2019 oli miinimumelatis 270 eurot kuus (vt p 10 eespool). Sellest tuleb lahutada 1/5 ehk 54 eurot (alapunkt a) ning 1/5 hageja väidetud ülalpidamiskuludest ehk 109,6 eurot (548 / 5, alapunkt b), mis annab tulemuseks 106,4 eurot kuus. Perioodi 01.11-31.12.2019 eest mõistab kohus vastavalt välja 212,8 eurot (2 x 106,4). Perioodil 01.01-31.05.2020 on miinimumelatis 292 eurot kuus (vt p 10 eespool). Sellest tuleb lahutada 1/5 ehk eurot (alapunkt a) ning 1/5 hageja väidetud ülalpidamiskuludest ehk 109,6 eurot (548 / 5, alapunkt b), mis annab tulemuseks 124 eurot kuus. Perioodi 01.01-31.05.2020 eest mõistab kohus vastavalt välja 620 eurot (5 x 124). Kokku mõistab kohus otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise välja summas 832,8 eurot (212,8 + 620).
14.Edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise mõistab kohus välja lähtudes eeldusest, et hageja viibib 1⁄4 ajast kostjaga. Seda on pisut rohkem kui tagasiulatuva nõude
arvestamisel aluseks võetud, kuid kostja on selgelt avaldanud soovi olla hagejaga rohkem (vt p 11 eespool) ning viimastel kuudel ongi lapse ja isa koosviibimise aeg faktiliselt suurenenud (dtl 132-134). Kohus mõistab elatise välja lähtuvalt hageja poolt väidetud ülalpidamiskuludest (548 eurot kuus), kuna see on väiksem kehtivast kahekordsest miinimumist (2 x 292 = 584 eurot). Kumbki lapsevanem peab kandma võrdse osa lapsele vajalikest ülalpidamiskuludest. Enne ülalpidamiskulu jaotamist lapsevanemate vahel tuleb sellest lahutada riikliku lapsetoetusega kaetud kulu 60 eurot kuus. Lapsevanemate kanda jääv osa on vastavalt 488 eurot kuus. Elatise miinimummäär on küll eelduslikult määratud seadusandja poolt kindlaks riiklikke toetusi arvestades, kuid käesoleval juhul on hageja ise teatanud oma ülalpidamiskulude suuruse ega ole väitnud, et tegelikud igakuised ülalpidamiskulud on kohtule teatatud kuludest 60 eurot suuremad. 60 euro ulatuses on hageja igakuised ülalpidamiskulud järelikult kaetud riikliku toetuse arvel. Kostjaga koosviibimise ajal vahetu ülalpidamise andmise kaudu kaetav kulu on 122 eurot (488/4). Kohus mõistab kostjalt edaspidi sissenõutavaks muutuva elatise vastavalt välja summas 122 eurot (488/2 – 122) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 16.05.2028. Kõik hageja kostja juures viibimisega mittekaetavad ülalpidamiskulud peab edaspidi kandma hageja ema, kasutades selleks ära ka kostja poolt makstava elatise.
15.Kui elatise suuruse kindlaksmääramise aluseks olevad eeldused (ülalpidamiskulud 548 eurot kuus, riiklik toetus hageja emale 60 eurot kuus, hageja viibimine kostjaga 1⁄4 ajast, lapsevanema võimalused ülalpidamiskohustusi täita) erinevad faktilisest olukorrast või kui hageja ülalpidamist puudutavad asjaolud muutuvad muul viisil oluliselt, on kummalgi poolel õigus nõuda elatise muutmist (PKS § 99 ja TsMS § 459).
16.Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded elatise saamiseks eelnimetatut (p 13 ja 14) ületavas ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud nõue jääb rahuldamata summas 1 167,2 eurot (270 x 2 + 292 x 5 – 832,8) ja edasiulatuvalt esitatud nõue summas 170 eurot (292 – 122).
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamaksmist hiljemalt arvestuse aluseks oleva kuu 05. kuupäevaks. Hageja taotluse (dtl 6 ja 278) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hageja ema K K kontole EE27 1010 0108 3055 5019 või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu 05. kuupäevaks.
18.Juhindudes TsMS §-st 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse osaliselt. Kostja pakkus hagejale kokkulepet käesolevast otsusest soodsamatel tingimustel elatise suurust puudutavas osas. Kostja ja hageja koosviibimise tingimusi käesolevas tsiviilasjas ei lahendata, kuid ka nende osas ei ole kostja poolt soovitu teadaolevate andmete põhjal otsustades ebamõistlik (vt otsuse p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.