Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-1079
Kohtuasi
CC avaldus tema ja tema alaealiste laste QQ ja WW suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
CC 26. novembri 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Puudutatud isik I: EE (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(laps):
WW
(isikukood
Puudutatud isik III
XXXXXXXXXXX)
(laps):
QQ
(isikukood
Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Laste elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata CC taotluse suhtluskorra määramiseks QQ-ga tööpäevadel. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata CC ja QQ suhtlemise kord iga nädala kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 16.00-20.00.
2.Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.2.Jätta rahuldamata CC avaldus kindlaks määrata tema ja alaealise WW suhtluskord.
2.3.Määrata kindlaks CC (isa) ja QQ (lapse) suhtluskord järgmiselt:
2.3.1.Alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa lapsega igal kalendriaasta paarisnädala (48., 50. jne) nädalavahetusel võttes lapse tema kodust laupäeval kell 12.00 ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks;
2.3.2.Lisaks eelmises punktis märgitule kohtub isa lapsega iga nädala tööpäeviti järgmiselt: kolmapäev kell 16.00-20.00 ja neljapäev kell 16.00-20.00. Suhtluskorra päeval võtab isa lapse viibimiskohast kell 16.00 ning suhtluskorra lõppedes viib isa lapse tagasi tema koju kell 20.00.
2.3.3.Lapse viibimisel isa juures tuleb isal arvestada lapse päevakavaga, viia last treeningutele, eelkooli, võistlustele jne ning abistada last muude kohustuste täitmisel.
2.3.4.Laps veedab isaga iga paaritu aasta (2021., 2023. jne) jõulud (24.12 – 26.12) ja paarisaasta (2020., 2022. jne) aastavahetuse (31.12-01.01). Isa võtab lapse tema kodust suhtluse alguse päeval kell 12.00 ja toob tagasi koju suhtlemise lõppemise päeval kella 20.00-ks;
2.3.5.Lapse haigusest tulenevad ja ära jäänud isa ja lapse kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel;
2.3.6.Vanemate kokkuleppel võib eelpool märgitud suhtluskorda muuta. Menetluskulude jaotamine
2.4.Jätta CC ja EE menetluskulud nende endi kanda.
2.5.Jätta CC ja EE menetluskulude rahaline suurus kohtumäärusega kindlaks määramata.
2.6.Jätta WW ja QQ riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda.
3.CC 26. novembri 2020. a määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte enda kanda ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
2-20-1079 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CC (isa, avaldaja) esitas 21. jaanuaril 2020 Harju Maakohtusse avalduse, milles ta palus kindlaks määrata tema ja tema alaealiste laste suhtluskord järgmiselt: I. Isal on õigus suhelda mõlema lapsega (kas koos või iga eraldi) kolm korda nädalas tööpäevadel vähemalt 4 järjestikust tundi; II. Isal on õigus veeta üks nädalavahetuse päev lastega. Konkreetne päev kooskõlastatakse vanemate vahel vähemalt 5 päeva ette; III. perekondlikud tähtpäevad (nt vanemate ja vanavanemate sünnipäevad) võib laps veeta selle vanema juures, kellega seotud tähtpäev on. Sellel päeval ära jäänud suhtlemiskorra järgsed tunnid ja päevad asendatakse; IV. lapse haiguse puhul on vanemal õigus lapse tervislikust seisundist teada saada ning teda teise vanema juures külastada. Lapsevanem on kohustatud perearsti informeerima. V. kui lastega kohtumine jääb ära lastest tingitud põhjustel, lepivad vanemad kokku esimesel võimalusel asenduskohtumise aja; VI. Isal on õigus osaleda ja viibida isiklikult laste sünnipäevadel ja muudel tähtsatel tähtpäevadel või sündmustel. EE annab CC-le edasi informatsiooni sündmuse kohta (sh täpse koha ja kellaaja) vähemalt 7 päeva ette; VII. laste vanemad ei takista üksteise ja laste suhtlemist telefoni või muu sidevahendite abil ning tagavad, et laste mobiiltelefon on sisse lülitatud ja töökorras tööpäeviti alates kella 15:00 kuni 21:00 ning puhkepäevadel alates kella 10:00 kuni 21:00.
VIII.
kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada ning lastes eemal viibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust tekitada. Lastega suhtlemise korra täitmisel seavad vanemad esikohale üksnes ja ainult lapse huvid; IX. vanemad kohustuvad tegema enda poolt kõik, et lapsega suhtlemine saaks toimuma ning lapsega suhtlemisel arvestatakse poolte põhjendatud huve ja võimalusi. Lapsega seotud sündmustest, haigestumisest või asjaolust, mis takistab lapse üleandmist teisele vanemale, on kohustatud vanem koheselt teist vanemat teavitama. Lapse kasvatamisel kohustuvad vanemad lähtuma eelkõige lapse huvidest. X. vanemad võivad lapsega suhtlemise korra kokku leppida käesolevas kokkuleppes määratust erinevalt. Sellised kokkulepped ei muuda püsivalt käesolevat kokkulepet. XI. vanemad kohustuvad teavitama elukoha ja sidevahendite muutusest teist vanemat mõistliku aja jooksul, et oleks tagatud kokkuleppe täitmine.
2-20-1079 XII.
XIII.
XIV.
XV.
jõulud (24.12-26.12) ja aastavahetuse (31.12 – 01.01 k.a) veedavad lapsed järgemööda nii isaga kui ka emaga, nt aastal 2020 veedavad lapsed jõulud isaga ja aastavahetuse emaga; võimalikest muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine vanem ette vähemalt 3 päeva, lapse haigestumisest tuleb teist vanemat teavitada elektroonilise posti kaudu; juhul kui mõlemad vanemad on nõus ja selles eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepivad, on isal võimalus olla koos lapsega ka käesolevas kompromissis nimetatutest erinevatel aegadel; korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve.
2.EE (ema) väidetel jäi W pärast vanemate teistkordset lahkuminekut vanemate kokkuleppel elama koos isaga ja Q elas kummagi vanema juures võrdse aja. Kui W sai 11-aastaseks tunnistas ta emale, et ta mäletab, kuidas isa ema peksis ja on nüüd ise sattunud samasse olukorda. Lastekaitse sekkumise tulemusena tuli W isa juurest elamast ära ning keeldub kuni käesoleva ajani isaga suhtlemast. Q aga suhtleb isaga regulaarselt. Ema palus suhtluskord määrata Q-ga, kuid jätta suhtluskord W-ga kindlaksmääramata. Q-ga võiks isa suhelda ema arvates järgmiselt: - laps veedab aega isaga üle nädalavahetuste laupäeval ja pühapäeval alates 12:00 kuni 21:00, ilma ööbimisteta; - isa võtab lapse lasteaiast neljapäeviti kell 16:00 ja veedab temaga aega kuni 20:00. Kui Q ei ole lasteaias, võtab isa lapse kell 12:00 kodust; - lisaks kohtuvad isa ja laps kaks korda kuus ka teisipäeviti. Isa võtab lapse lasteaiast kell 16:00 ja toob ta tagasi kell 20:00 ja kui laps ei ole lasteaias, siis võtab isa lapse kell 12:00 kodust. - teisipäevased kohtumised toimuvad isa ja lapse vahel kuni septembrini, mil Q läheb eelkooli ja tal algavad huviringid. - sugulaste sünnipäevadel osalemise lepivad vanemad eraldi kokku; - lapse haigestumisest ja lapse tervise seisundist teavitab EE CC, kuid lapse külastamine lapse kodus tema haiguse ajal ei ole võimalik. - ära jäänud isa ja lapse kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel; - lapse sünnipäeva peab kumbki vanem eraldi; - pühi tähistavad vanemad eraldi.
3.W avaldas kohtus ärakuulamisel, et ta elas pärast vanemate lahutust isa juures kuni 2019. aastani, mil ta kolis ema juurde, sest isa peksis teda tihti küll halbade hinnete, küll sõnakuulmatuse tõttu või muudel põhjustel. W sõnul rääkis ta sellest emale, ema valmistas ette dokumendid, need esitati lastekaitsele ja ta võeti isa juurest ära. Alates sellest ajast, kui W ema juurde kolis, ta isaga ei suhtle. Ta on kohtunud isaga paaril korral lühikest aega, kuid ei soovi teda näha ega temaga kohtuda. W arvates Q isa ei peksa ja ta läheb seetõttu ka hea meelega isa juurde. Samas kardab W, et kui Q jääks isa juurde elama, võiks isa käituda temaga samamoodi nagu ema ja temaga.
2-20-1079
4.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul tuleb suhtluskord W-ga jätta määramata, sest arvestada tuleb W arvamusega. Q võiks suhelda isaga üle nädala nädalavahetustel ilma ööbimisteta kuni lapse kaheksa aastaseks saamiseni. Lapse kohtumine isaga neljal päeval nädalas oleks lapsele ja emale liiga koormav. Perekondlikud tähtpäevad võiks laps veeta selle vanema juures, kes tähtpäevaga seotud on.
5.Lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus leidis, et W ei tohiks sundida isaga suhtlema, kui ta seda ise ei soovi. Q võiks olla isa juures reedest pühapäevani, sest nädala sees suhtlemine õhtuti on raskendatud nii praegu kui ka tulevikus.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse määrata kindlaks suhtluskord tema ja W vahel. Kohus määras kindlaks isa ja Q suhtluskorra järgmiselt: I.
II.
III. IV.
alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa lapsega igal kalendriaasta paaris nädala nädalavahetusel võttes Q tema kodust laupäeval kell 12.00 ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks; laps veedab isaga iga paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) ja paarisaasta aastavahetuse (31.12-01.01). Isa võtab lapse tema kodust suhtluse alguse päeval kell 12.00 ja toob tagasi koju suhtlemise lõppemise päeval kella 20.00-ks; lapse haigusest tulenevad ja ära jäänud isa ja lapse kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel; vanemate kokkuleppel võib suhtluskorda muuta.
7.Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. CC (isa) ja EE (ema) abielust ja kooselust sündisid XX.XX.XXXX tütar W ja XX.XX.XXXX tütar Q. Vanemate abielu lahutati 2011. aastal, kuid 1,5 aasta möödumisel otsustasid ema ja isa kooselu taastada. Kooselu kestis kuni 2016. aasta lõpuni. Pärast vanemate kooselu lõppu läks W isa juurde elama ja elas seal 2,5 aastat, mil kolis ema juurde. QQ-ga suhtleb isa 2-3 korda nädalas, kuigi ema ei luba Q-l isa juurde ööseks jääda. W on isaga kohtunud pärast 2019. aasta maikuud vaid üksikud korrad ja lühiajaliselt.
8.Q on isaga suhelnud pärast vanemate lahkuminekut järjepidevalt ning elas pärast lahutust vahelduvalt nii ema kui ka isa juures. Nii ema kui ka vanem laps kinnitavad, et Q-le meeldib isa juures käia ja temaga koos aega veeta. Kohus pidas seetõttu põhjendatuks määrata isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks kohtumäärusega nii, et isa suhtleb lapsega üle nädalavahetuste laupäevast pühapäevani koos ööbimisega võttes lapse tema kodust laupäeval kell 12.00 ja tuues lapse tagasi tema elukohta pühapäeval kella 20.00-ks. Selline suhtluskord tagab isa ja lapse regulaarse suhtlemise ega killusta ebamõistlikult lapse nädalat ning võimaldab ka lapse emal ja tema uuel perekonnal veeta aega lapsega nädalavahetustel.
9.Lisaks pidas kohus põhjendatuks reguleerida vanemate suhtluskorra jõuludeks ja aastavahetuseks, määrates need kordamööda kummagi vanema juurde.
2-20-1079
10.Menetluskulud jättis kohus vanemate endi kanda ja laste esindaja kulud riigi kanda. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis isa avalduse Q-ga suhtluskorra määramiseks rahuldamata. Isa ei vaidlusta määrust osas, milles maakohus avalduse rahuldas, kuid leiab, et suhtluskord sellisel kujul on ebapiisav. Isa palub muuta suhtluskorda järgmiselt: I.
II.
III.
IV. V.
alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa Q-ga igal nädalal kaks päeva, võttes last koolist ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks. Kui laps ei käi sel ajal huviringis, siis kohustub isa korraldama kooli koduülesande tegemist; alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa lapsega igal kalendriaasta paaris nädala nädalavahetusel võttes Q tema kodust laupäeval kell 12.00 ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks; laps veedab isaga iga paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) ja paarisaasta aastavahetuse (31.12-01.01). Isa võtab lapse tema kodust suhtluse alguse päeval kell 12.00 ja toob tagasi koju suhtlemise lõppemise päeval kella 20.00-ks; lapse haigusest tulenevad ja ära jäänud isa ja lapse kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel; vanemate kokkuleppel võib eelpool märgitud suhtluskorda muuta.
12.Kaebaja hinnangul ei ole põhjendatud, et ta saab lapsega suhelda vaid 52 päeva aastas. Maakohtu määrus on kaebajale üllatuslik, kuna kohus küll asjas istungi, kus ema kinnitas, et võtab õigeks isa nõude näha last kaks korda töönädala jooksul, kuid selline kinnitus ei leidnud kohtumääruses kajastamist. 52 päeva aastas ei ole piisav lapse ja isa regulaarseks suhtlemiseks. Võimalus suhelda lapsega ka tööpäevadel ei killusta ebamõistlikult lapse nädalat, vaid aitab säilitada head ja tugevat suhet vanema ja lapse vahel. Lapse ema takistab lapsega suhtlemist. Pärast vaidlustatava kohtumääruse kättesaamist pöördus avaldaja ema poole sooviga leppida kokku, mil saab ta kohtuda Q-ga töönädalal. Ema vastas, et korraldab suhtlemist vastavalt määrusele ning isal ei ole õigust kohtuda tütrega tööpäevadel. Menetluse edasine käik
13.Lasnamäe Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebuse rahuldamist. Laste ema kinnitusel ei tee ta takistusi avaldaja ja Q suhtlemiseks nädala sees. Q-l on iga päev mõni tegevus või huviring. Seetõttu on ema palunud avaldajat tuua Q huviringi või viia huviringist koju. Isa soovib kohtu poolt määratud suhtluskorda ka nädala sees selleks, et mitte sõltuda laste emast. Esmaspäevased päevad on Q-l vabad ning isa võib lapsega suhelda ka esmaspäeval.
14.Lastele määratud esindaja hinnangul võib olla määruskaebus osaliselt põhjendatud. Laste ema on esindajale kinnitanud, et ei vaidle vastu, kui isa igal nädalal täiendavalt suhtleb lapsega veel ühel tööpäeval nädalas peale kooli/lasteaeda ja toob õhtul koju. Laste esindaja on
2-20-1079 seisukohal, et kui laste isa seda soovis ja laste ema sellega nõustus, siis maakohus võinuks sellega arvestada lõpplahendi tegemisel.
15.Ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Isa pole täpsustanud, millisel kahel tööpäeval ta soovib lapsega kohtuda. Isa etteheited, mille kohaselt ei luba ema lapsega tööpäeval kohtuda, pole põhjendatud. Praegu on suhtlus isa ja Q vahel toiminud nii, et isa on võtnud lapse kodust pühapäeval kell 12 ja toonud lapse tagasi kell 21.00. Samuti on isa kohtunud lapsega neljapäeval. Isa on võtnud lapse kodust, viinud kooli ja toonud tagasi koju kell 20.00. Kui isa pole saanud neljapäeval lapsega kohtuda, siis on vanemad leppinud kokku teises päevas. Isa on kohtunud lapsega lähtuvalt lapse koormusest. Q käib lasteaias, eelkoolis (2 korda nädalas), basseinis (3 korda nädalas) ja logopeedi juures. Kodus peab laps tegema õppetöid. Isa väidab, et ema kinnitas kohtuistungil, et tööpäevadel võib lapse isa kohtuda lapsega kaks korda. See oli võimalik, kuni laps ei õppinud. Ema pole keelanud isal lapsega kohtuda. Isa palus lapse emalt kirjalikku kokkulepet, mille kohaselt oleks isal õigus kohtuda lapsega kahel tööpäeval nädalas. See pole aga võimalik. Ema arvates võiksid vanemad leppida kohtumistes kokku lähtudes lapse hõivatusest. Isa on kaebuses kinnitanud, et on valmis tegema lapsega õppetöid. Isa ja ema meetodid lapse kasvatamisel on erinevad. Isa on W vastu kasutanud füüsilist vägivalda ning pärast isa juurest lahkumist on W õppimine ja käekäik koolis oluliselt paranenud. Isa ei saa Q aidata koduste ülesannete tegemisel, sest ei valda eesti keelt. Menetluse edasine käik
16.Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 2. veebruari 2021 kirjas, et ringkonnakohtu esialgsel hinnangul võib määruskaebus olla põhjendatud osas, milles isa palub lapsega (QQ) kohtumist täiendavalt Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määruses märgitule, kahel tööpäeval nädalas. Sellest tulenevalt tegi ringkonnakohus pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, sest kokkuleppe sõlmimine vanemate vahel oleks lapse parimates huvides ning vähendaks tulevikus lapsega suhtlemise korra täitmisega seotud probleeme. Ringkonnakohus selgitas, et kui pooled kompromissi ei sõlmi, tuleks emal esitada kohtule teave lapse eeldatava graafiku kohta tööpäeviti.
17.Pooled kompromissi ei saavutanud. Ema esitas 9. veebruaril 2021 ringkonnakohtule teate, millest nähtuvalt on Q graafik töönädala jooksul järgmine: esmaspäeval lasteaed hommikust õhtuni, teisipäeval lasteaed enne lõuna, peale seda logopeed ja eelkool õhtuni, kolmapäeval lasteaed õhtuni ja peale seda bassein, neljapäeval lasteaed ja peale seda eelkool õhtuni, reedel lasteaed ja peale seda bassein (trenn saalis) õhtuni. Ema pakkus, et laps võiks kohtuda isaga täiendavalt üks päev töönädalal, mil laps ei ööbi isa juures.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tühistada osas, milles maakohus ei rahuldanud avaldaja taotlust suhtluskorra määramiseks QQga tööpäevadel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt.
2-20-1079
19.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse lapse W-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kaebaja ei ole vaidlustanud ka menetluskulude jaotust (resolutsiooni p 4). Vastavas osas on maakohtu määrus jõustunud.
20.Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 ning palub seda täiendada järgmise punktiga: „alates kohtumääruse jõustumisest kohtub isa Q-ga igal nädalal kaks päeva, võttes last koolist ja tuues lapse tagasi tema koju pühapäeva õhtul kella 20.00-ks. Kui laps ei käi sel ajal huviringis, siis kohustub isa korraldada kooli koduülesande tegemist“. Seega palub avaldaja lisada maakohtu määruses märgitule täiendavalt kaks suhtlemise päeva töönädalas. 15. veebruari 2021 taotluse täpsustuses märgib avaldaja järgmist: - esimesel nädalal, kui Q ei viibi isa juures nädalavahetusel, kohtub isa lapsega järgmiselt: esmaspäeviti 16.00-20.00, kolmapäeviti 16.00-20.00, reedeti 16.00-20.00. - teisel nädalal, kui Q viibib isa juures nädalavahetusel, toimub suhtlemine tööpäeviti järgmiselt: teisipäeviti 16.00-20.00 ja reedeti 16.00-20.00. Isa võtab lapse tema ja ema elukohast kell 16.00 ning viib tagasi määratud ajaks. Lapse viibimisel isa juures arvestab isa lapse päevakavaga ning viib last treeningutele, võistlustele jne.
21.Tsiviilasja materjalidest, sh ema vastusest (tl 77-78) nähtub, et isa kohtub lapsega ka tööpäeviti (neljapäevadel või muudel päevadel). Ema kinnitusel viib lapse isa Q logopeedi juurde või võtab trennist. Kahel korral nädalas kohtumine isaga oli ema arvates võimalik, kuid siis, kui laps ei õppinud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Q soovib isaga suhelda ning isa on avaldanud, et on nõus viima last trennidesse, eelkooli või muudele kohtumistele oma suhtlemise korra ajal.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praegusel juhul tsiviilasja materjalidest mõistlikku põhjust, miks ei peaks võimaldama isal lapsega täiendavat kohtumist kahel tööpäeval. Lapse ema on möönnud, et isa suhtleb lapsega töönädala sees ning sellele emal vastuväiteid pole. Küll aga võiks ema hinnangul suhtlemine toimuda üle nädala, sest kahel tööpäeval nädalas isaga kohtumine oleks lapse jaoks liiga koormav. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellise seisukohaga nõustuda. Isa on avaldanud valmisolekut aidata last kõikide lapse kohustuste (trenn, eelkool, bassein, logopeed vm) täitmisel, sh viia last vastavatesse kohtadesse. Puudub ilmne põhjus, miks ei saaks isa neid kohustusi täita ja olla lapsele abiks täiendavalt kahel tööpäeval nädalas, või kuidas saab selline korraldus olla lapsele ebamõistlikult koormav. On mõistetav, et isal tuleb last aidata ka koolikohustuste täitmisel ning isal tuleb leida selleks vastavad võimalused. Vanemal on perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus), sh õigus hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus), mis hõlmab PKS § 124 lg 1 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ning hoolitseda muul viisil lapse igakülgse heaolu eest. Asjas ei ole väidetud, et isa oleks olnud Q suhtes vägivaldne. Iga lapse huvidega on kooskõlas suhelda aktiivselt lahus elava vanemaga, välja arvatud juhtudel, kui see on lapsele ohtlik või kahjulik. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegu asjas selliseid kaalukaid asjaolusid esile toodud.
2-20-1079
23.Kuivõrd vanemad ei saavutanud kompromissi ega leppinud kokku, millised võiksid olla need täiendavad kaks tööpäeva, mil isa lapsega suhtleb, tuleb vastav otsustus teha kohtul. Ema kinnitusel on laps suhelnud isaga neljapäeviti. Ema 9. veebruari 2021 vastusest ringkonnakohtule nähtub, et suhtlemiseks isaga võiks sobida nii kolmapäev kui neljapäev. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu poolt määratud suhtlemise korda tuleb täiendada järgmiselt:
23.1.Täiendavalt toimub suhtlemine isa ja Q vahel iga nädala tööpäeviti järgmiselt: kolmapäev kell 16.00-20.00 ja neljapäev kell 16.00-20.00.
24.Ringkonnakohus jätab rahuldamata isa taotluse määrata, et isa võtab lapse tööpäevadel kell 16.00 lapse ema elukohast, sest kohtumääruse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt olema selgelt arusaadav ja täidetav ning ennetama vaidlusi resolutsiooni tähenduse küsimuses. Ringkonnakohus määrab, et suhtluskorra päeval tuleb isal võtta laps sellest kohast, kus laps suhtluskorra alguse ajal kell 16.00 parajasti viibib (s.o kas ema elukoht, kool vm asukoht). Suhtluskorra lõppedes tuleb isal viia laps tagasi lapse elukohta kell 20.00. Lapse viibimisel isa juures tuleb isal arvestada lapse päevakavaga, viia last treeningutele, võistlustele jne ning abistada last muude kohustuste täitmisel.
25.Ringkonnakohus jätab rahuldamata isa 15. veebruari 2021 menetlusdokumendis esitatud taotluse määrata, et isa ja laps suhtlevad paaritutel nädalatel kolmel tööpäeval. Vastavat taotlust
26.novembri 2020 määruskaebus ei sisalda. Määruskaebust saab muuta vaid määruskaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 661 lg 2). Vastav tähtaeg lõppes avaldaja jaoks 1. detsembril 2020 (s.o 15 päeva pärast maakohtu määruse kättetoimetamist avaldaja lepingulisele esindajale). Eespool märgitud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
26.Ringkonnakohus märgib määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 ja § 659).
27.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Lapse õigusabikulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.