Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-1079
Kohtuasi
CC avaldus tema ja tema alaealiste laste QQ ja WW suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aleksei Ratnikovi 1. veebruari 2021 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: CC (isikukood:
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Puudutatud isik I: EE (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II
XXXXXXXXXXX)
(laps):
WW
(isikukood:
Puudutatud isik III
XXXXXXXXXXXX)
(laps):
QQ
(isikukood:
Lastele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
määratud
esindaja
Laste elukohajärgne kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik
Tühistada Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a määrus, millega maakohus keeldus WW ja QQ 23. detsembri 2020. a määruskaebuse menetlusse võtmisest ning saata asi määruskaebuse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Aleksei Ratnikovi 1. veebruari 2021 määruskaebus rahuldada.
2.Jätta rahuldamata 1. veebruari 2021 määruskaebusele lisatud tasutaotlus.
2-20-1079
3.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli CC avaldus lastega (Q ja WW) suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas avalduse 11. novembri 2020 määrusega osaliselt ja määras kindlaks CC ja QQ suhtluskorra.
2.Vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esitas 2. oktoobril 2020 maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas 10. detsembri 2020 määrusega taotluse osaliselt.
3.Puudutatud isikud II ja III (lapsed) esitasid 23. detsembril 2020 määruskaebuse Harju Maakohtu 10. detsembri 2020 kohtumäärusele ning palusid maakohtu määruse osaliselt tühistada ja tasu taotlus rahuldada täies ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus 13. jaanuari 2021 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest.
5.Maakohtu põhjendustest nähtuvalt võib TsMS § 178 lg 2 kohaselt esitada menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik. WW-l ja QQ-l puudub õigus esitada määruskaebust Harju Maakohtu 10. detsembri 2020 määrusele, millega kohus määras kindlaks advokaat Aleksei Ratnikovi tasu suuruse tema poolt osutatud riigi õigusabi eest. Määruskaebuse esitamise õigustatud isikuks oleks vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, kes taotles menetluskulude kindlaksmääramist ning Eesti Vabariik, kelle kanda jäid väljamõistetud menetluskulud. Kuna kaebuse esitasid puudutatud isikud II ja III, ei ole kaebus lubatav ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isikud II ja III esitasid vandeadvokaadi vahendusel 1. veebruaril 2021 määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning saata asi määruskaebuse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
2-20-1079
7.Kaebajate hinnangul tulnuks maakohtul enne menetlusse võtmisest keeldumist jätta 23. detsembril 2020 määruskaebus käiguta ja selgitada kaebajatele kaebeõiguse puudumist. Esindaja oleks saanud määruskaebuse puudused kõrvaldada. Esindaja sai kohtu seisukohast teada vaidlustatud kohtumääruse kättesaamisel, seega on kohus rikkunud menetlusnormi, kuna pole täitnud selgitamiskohustust.
8.Maakohtu praeguses tsiviilasjas väljendatud seisukoht erineb Harju Maakohtu varasemast praktikast. Kohus pole põhjendanud, mis tingis senise kohtupraktika muutmise. Esindaja leiab, et tema ei või esitada menetlusosalisena määruskaebust. TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja asjas puudutatud isikud.
9.TsMS § 198 lg 3 teine lause kohaselt eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. TsMS § 222 lg 1 sätestab, et õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Esindaja ei saa asuda menetlusosalise asemele. Advokaat ei ole pool ja seega samastada advokaati poolega ei ole menetluslikult õige (AdvS § 43 lg.4). TsMS § 178 lg 2 sõnastusest tulenevalt, saab vaidlustada menetluskuludega seonduvad määrust üksnes pool.
Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada.
12.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada kaebuse vaid menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, s.o isik, kelle õigusi menetluskulude kindlaksmääramine otseselt puudutab. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lastele anti 7. veebruaril 2020 maakohtu määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas
2.oktoobril 2020 maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas selle taotluse osaliselt ning esindaja, s.o tasu saamiseks õigustatud isik, soovis maakohtu määrust vaidlustada, sest ei nõustunud talle määratud tasu suurusega. Tegemist riigi õigusabi kulude tasu suuruse kindlaksmääramist puudutava vaidlusega, milles on ringkonnakohtu hinnangul menetlusosaliseks advokaat, Eesti Vabariik ning Advokatuur (TsMS § 178, RÕS § 23 lg 4). Riigi õigusabi saaja saab vaidlustada määruse, millega tasu temalt välja mõistetakse, mitte aga advokaadile tasu väljamõistmise määrust. Seega on iseenesest põhjendatud maakohtu seisukoht, et puudutatud isikutel ei ole praegusel juhul advokaadi tasu määramise määrusele kaebeõigust.
2-20-1079
13.Sellegipoolest on ringkonnakohtu hinnangul ennatlik maakohtu poolt määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine, sest on ilmne, et advokaadi soov oli tasu määrus rahuldamata osas vaidlustada ning puudus oli praegusel juhul kõrvaldatav (TsMS § 3401 lg 1).
14.Eespool märgitud põhjendustel määruskaebus rahuldatakse.
15.Vastuseks kaebuse väidetele sellest, et varasemas praktikas on kohus tsiviilasjades nr 2-1719495, 2-13-4627 ja 2-19-8 aktsepteerinud riigi õigusabi saaja poolt esitatud määruskaebust, peab kolleegium oluliseks selgitada, et viidatud asjades on kohus käsitlenud määruskaebuseid kui advokaadi, mitte riigi õigusabi saaja määruskaebust.
16.Määruskaebusega koos esitas advokaat tasutaotluse, millega palub määrata maakohtu 13. jaanuari 2021 määruse vaidlustamisega seonduvalt advokaadile tasu 162 eurot (ajakulu 150 minutit). Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Advokaat on vaidlustanud talle määratud tasu suuruse ning sellise määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulude hüvitamine RÕS alusel ei oleks kooskõlas RÕS §-s 4 sätestatuga. Advokaadi viide tsiviilkohtumenetluse praktikat käsitleval koolitusel saadud selgitustele ei kujuta endast seadusest tulenevat alust taotluse rahuldamiseks.
17.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.