IK hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3180
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2015 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks ning väljamõistmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Määruskaebuse esitaja/kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Külli Reinfield Hageja IK (IK XXXXXXXXXXX; aadress XXXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Hannes Kink
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.08.2015 määrus osas, millega maakohus jättis 144 euro ulatuses IK menetluskulud Swedbank AS kanda.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Sõnastada kohtumääruse terviklik resolutsioon järgmiselt: 3.1 Võtta vastu IK avaldus hagi tagasivõtmiseks. 3.2 Jätta läbi vaatamata IK hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 3.3 Rahuldada osaliselt IK menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 3.4 Välja mõista Swedbank AS-lt IK kasuks menetluskulud 978 (üheksasada
seitsekümmend kaks) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata IK avaldus menetluskulude hüvitamiseks 438 (neljasaja kolmekümne kaheksa) euro osas.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib kassatsioonikorras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. . Menetluse eelnev käik
1.01.12.2014 esitas IK (hageja) hagiavalduse Swedbank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2014/3180 laenulepingust nr 11-051124VV tuleneva nõude osas. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise avalduse, milles palus peatada kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 022/2014/3180. Kohus jättis 02.12.2014 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata ja võttis 04.03.2015 määrusega hagi menetlusse. 01.04.2015 vastas kostja hagile ja palus jätta hagi läbi vaatama ja menetluskulud hageja kanda.
2.04.05.2015 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks seoses hageja nõude rahuldamisega kostja poolt 27.02.2015. Avalduse kohaselt on kostja sisuliselt hageja nõuded rahuldanud ehk sundtäitmise nõudest osaliselt loobunud pärast hagi kohtule esitamist. Hageja esitas koos hagi tagasivõtmise avaldusega menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 1416 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga ja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabikuludelt tagasi käibemaksu. Menetluskulude nimekirjale on lisatud hageja esindaja tööaja arvestus. Arvestuse kohaselt on osutatud õigusteenust 9 töötunni ulatuses.
3.Kostja vastas 19.05.2015 hagi tagasivõtmise avaldusele, milles palus hagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 5 tundi tunnitasuga 75 eurot ühe tunni eest ja menetluskulude kostja kandma jätmine on ebaõiglane muuhulgas põhjusel, et hagi aluseks olev asjaolu on ära langenud enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 21.08.2015 määrusega võttis vastu hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks ja jättis hagi läbi vaatamata, jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude hüvitamiseks, mõistis välja 1122
2(6)
eurot ning viivise alates määruse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude avalduse 294 euro osas.
5.Kohus jättis hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 kohaselt läbi vaatamata, sest hageja võttis hagi tagasi.
6.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud.
7.Põhjendatud on menetluskulude kostja kandma jätmine, kuna kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist kohtule. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas hageja hagiavalduse kohtusse 01.12.2014. See kuupäev on TsMS § 362 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks, mistõttu ei välista kostja vastuväited TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamist. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, sest hageja võttis hagi tagasi nõude rahuldamise tõttu pärast hagi esitamist.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 8 tunni ulatuses 110 eurot ühe tunni kohta (lisandub käibemaks 20%) ja 1 tunni ulatuses 50 eurot (lisandub käibemaks 20%). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
10.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi ja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga (käibemaksumäär 20%).
11.Hageja taotluse kohaselt on tema esindajal õiguslikuks analüüsiks, tõendite kogumiseks ja esitamiseks ning hagiavalduse koostamiseks kulunud 8 tundi hinnaga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Tugiteenustele (menetlusdokumentide komplekteerimine, esitamine AET või elektronpost, päringud kinnistusregistrile) on kulunud 1 tund hinnaga 50 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludele lisandub hageja tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 300 eurot.
3(6)
12.Maakohtu hinnangul õiguslikuks analüüsiks, tõendite kogumiseks ja esitamiseks, hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 6 tundi. Eelnevalt oli hageja esindaja esitanud täiteasjas nr 022/2014/3180 kaebuse kohtutäiturile ja hageja esindaja pidi olema läbi töötanud selleks vajalikud materjalid ja olema õigusliku olukorraga tuttav. Tugiteenustele (menetlusdokumentide komplekteerimine, esitamine AET-s või elektronpostiga ja päringud kinnistusregistrile) on piisav 0,5 tundi.
13.01.12.2014 hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
14.Eeltoodut arvestades määras maakohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks õigusabi eest 792 eurot (arvutuskäik 6 tundi X 132 eurot = 792 eurot) ja tugiteenuste eest 30 eurot (arvutuskäik 0,5 tundi X 60 eurot). Hageja lepingulise esindaja kuludele lisandub menetluskuluna hageja tasutud riigilõiv 300 eurot. Kokku kuulus väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks menetluskulud (792+30+300) 1122 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 294 eurot (1416-1122) saamiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lausest ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Määruskaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palub tühistada osaliselt Harju Maakohtu 21.08.2015 määruse õigusabikulude väljamõistmise osas ning vähendada Swedbank AS-lt IK kasuks väljamõistetaivaid õigusabikulusid 450 euroni koos käibemaksuga.
16.Kostja ei nõustu Harju Maakohtu 21.08.2015 määrusega osas, milles maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruses 110 eurot ja töötundide arvu 6,5 tundi vajalikuks ja põhjendatuks.
17.Kostjat ei esindanud advokaat või vandeadvokaat. Samuti ei ole kostja teadmiste kohaselt hageja esindaja erikvalifikatsiooniga jurist ning käesoleva vaidluse puhul ei oleks ka vaja läinud erikvalifikatsiooniga juristi. Õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb ajavahemikku 60-85 eurot tund käibemaksuta, mille tõttu on 110 euro suurune tunnitasu liiga kõrge. Samuti on mitmete advokaatide tunnitasu 110-115 eurot tund käibemaksuta ja seega ei ole sellise tunnitasu väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul millegagi põhjendatud. Erikvalifikatsioonita juristi ning advokaadi tunnihinnad ei saa olla võrdsed. Advokaatide tunnitasu on põhjendatult kõrgem. Erinevaid õigusbüroode hinnakirju uurides on juristide tunnihinnad advokaatide ja vandeadvokaatide tunnihindadest madalamad. Seega on põhjendamatu hageja lepingulise esindaja tunnihind suuruses 110 eurot. Maakohus tugines asja lahendamisel Riigikohtu praktikale asjades, milles esindas menetlusosalist advokaat. Selle tõttu ei ole nimetatud kohtulahendid asjakohased. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa lugeda lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukoha juurde, et keskmine õigusbüroo juristi tunnitasu on 75 eurot.
18.Lisaks eelnevaga ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja põhjendatud ning vajalikuks ajakuluks on 6,5 tundi. Hageja nõutav ühetunnine ajakulu nn tugiteenustele ei ole põhjendatud ning selle väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane, sest kostja hinnangul nõuab hageja sama tegevuse eest kahekordset tasu.
4(6)
Õigusabi loetelus on hageja märkinud tõendite kogumise ja esitamise, milleks on ka menetlusdokumentide komplekteerimine, nende esitamine AET või e-posti teel ja ka päringute tegemine kinnisturegistrisse, mille hageja on aga eraldi nimetanud veel ka tugiteenuste all. Kostja on seisukohal, et maksimaalne ja põhjendatud ning vajalik ajakulu kõikide hageja esindaja tehtud toimingutele on kokku 5 tundi. Menetluse edasine käik
19.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub kohtul jätta selle rahuldamata.
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus võttis vastu avalduse hagi tagasivõtmiseks ja jättis hagi läbi vaatamata.
22.Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega hagejale osutatud õigusabi ajalise mahu osas ega pea vajalikuks määruse põhjendusi selles osas üle korrata. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenustele kulunud aega lugeda põhjendatuks 6 tunni ulatuses ning kulunud aega tugiteenustele 0,5 tundi. Õigusteenuse osutamisega seonduvate tehniliste toimingute osas märgib ringkonnakohus, et hageja poolt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusest ei saa järeldada, et taotluses toodud abistavad tegevused sisalduksid õigusteenusena kirjeldatud tegevuste hulgas. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire, mida maakohtule teenuse osutamise ajakulu määramisel ette heita ei saa.
23.Kostja on seisukohal, et maakohus on vääralt tõlgendanud Riigikohtu praktikat, mille alusel kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihind 110 eurot ei ületa olulisel määral keskmist lepingulise esindaja tasu. Maakohtu määruses nimetatud Riigikohtu lahendites oli menetlusosaliste esindajateks advokaat või vandeadvokaat ja seega ei ole asjakohane käesolevas vaidluses mõistlikuks pidada hageja lepingulise esindaja, kes ei ole advokaat, tasu 110 eurot tund.
24.Praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja puhul pidanud põhjendatuks madalamaid tunnitasumäärasid, kui seda on advokaatidel. Advokatuuri liikmeks olevale esindajale kohaldatavad kõrgendatud nõuded võimaldavad eeldada, et advokaadi poolt osutatava õigusteenuse kvaliteet on kõrgem kui isikute puhul, kes advokatuuri ei kuulu. Seega võib advokaadist esindaja tunnitasumäär olla eelduslikult kõrgem kui esindajal, kes advokatuuri ei kuulu. Esindajatasu 110 eurot tunni eest loetakse tavapäraselt põhjendatuks advokatuuri kuuluvate esindajate korral. Mitteadvokaadist esindaja puhul võiks selline tasu tulla kaalumisele, kui tegemist oleks eriti keerulise vaidlusega, mis nõuab mingis valdkonnas spetsiifilisi teadmisi. Arvestades vaidlusaluse asja keerukust ja asjaolusid,
5(6)
mh esitatud menetlusdokumente ning nende sisu, senist praktikat ja menetluse ajalist kestvus, võib kolleegiumi arvates pidada põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 90 eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot, s.o kokku 108 eurot tund. Selline tunnitasu määr vastab eelnevale kohtupraktikale. Kokku on hageja lepingulise esindaja tasuks 678 eurot (arvutuskäik 108 X 6 + 30) eurot. Menetluskuluna lisandub hageja tasutud riigilõiv 300 eurot. Kokku 978 eurot.
25.Hageja taotlus jääb rahuldamata 438 euro ulatuses. Hageja taotlusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
26.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud vaidluste menetluskulusid ei hüvitata.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.