Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-19339

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt I ja kostjalt II kummaltki hageja kasuks igakuine elatis 135 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4 EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja muutis oma nõuet oma 27. novembri 2020 arvamuses (t.l.-131); hageja palub kohtul hinnata mõlema kostja majanduslikku olukorda, sissetuleku suurust ning jagada elatise tasumise kohustus kostjate vahel vastavalt kostjate majanduslikele võimalustele arvestades, et kostjad peavad katma hageja vajadused 200 euro ulatuses, sealjuures arvestama, et kostja I on võimeline maksma hagejale ülalpidamist 50 eurot kuus ja kostja II 150 eurot kuus. Hageja 23. detsembri 2020 lõppseisukohas (t.l.-137) jäi hageja oma vähendatud nõude juurde. Hagiavalduse kohaselt on kostja I ja kostja II hageja vanavanemad hageja isa J L poolt. Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17109 on J Lvälja mõistetud elatis hageja kasuks igakuise elatusrahana 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäärast. Seoses sellega, et hageja isa ei täitnud kohtuotsust vabatahtlikult, oli 20. märtsil 2017 algatatud täitemenetlus. Alates täitemenetluse alustamist ei ole kohtutäituril õnnestunud lapse isalt J Lelatusraha hageja kasuks sisse nõuda. Alates Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 otsuse jõustumist on J L maksnud hagejale otse 17. mail 2018 summa 100 eurot, 05. juunil 2018 summa 100 eurot, 02. juulil 2018 summa 200 eurot ja 12. septembril 2019 summa 50 eurot. Vastavalt kohtutäituri poolt väljastatud tõendile on J L seisuga 01. detsember 2019 elatise võlgnevus hageja ees 9250,69 eurot. Kohtutäitur esitas ka Viru Maakohtule avalduse J L juhtimisõiguse peatamiseks kuid kohus jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Et lapse isa J L ei tasu elatist kohtuotsusega määratud ulatuses, paneb hageja raskesse majanduslikku olukorda. Võttes arvesse, et laps vajab elatist kohtuotsusega määratud ulatuses ning et elatist on J L ülemäära raske saada, esitab hageja elatise nõude J L vanemate vastu ning nõuab neilt elatist asenduskohustusena. 2(10)

2-19-19339 Hageja väitel on kostjatel majanduslik olukord oluliselt parem, kostjatel on stabiilne sissetulek ja kinnisvara. Kostjate vastus Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kostjad leiavad, et hageja ei ole hagi põhjendanud. Esiteks osutavad kostjad sellele, et tuleb eeskätt välja selgitada, kas ülalpidamist antakse ja mis suuruses. Ainuüksi asjaolu, et isal on tekkinud võlgnevus ei anna alust hagi kostjate vastu esitamiseks, kuna kostjad ei vastuta solidaarvõlgnikena ei ülalpidamiskohustuse täitmise ega võlgnevuse eest. Kohtutäituri vastusest ei selgu, kuidas ja millal on võlgnevus moodustunud ja millised on täitemenetluse perspektiivid, kas J L on olemas sissetulek ja/või muu vara, mille arvel võib kohtuotsus täita. Hageja on jätnud nimetatud asjaolud selgitamata. Hageja peaks esitama tõendid selle kohta, et elatise sissenõudmiseks suunatud täitemenetlus ei andnud tulemusi selle tõttu, et elatise tasumiseks kohustatud vanemal puudub vara. Hageja esitas üksnes kohtutäituri tõendi, millisest tulenevalt elatise tasumiseks kohustatud vanemal on olemas võlgnevus täitemenetluses. Samas jääb esitatud tõendist ebaselgeks, millised meetmed võttis kohtutäitur selleks, et täita elatise nõude elatise tasumiseks kohustatud vanema vara arvel. Samuti tõendist ei tulene, et elatise tasumiseks kohustatud vanemal puudub vara. Vastupidi, tõendist tuleneb, et vanemal on olemas vara, kuna kohtutäituri kontole laekusid tõendis näidatud summad. Seega ei ole tõendatud, et täitemenetlus nurjus selle tõttu, et elatise tasumiseks kohustatud vanemal puudub vara elatise nõude rahuldamiseks. Kostjate arvates olukorras, kus J L täidab ülalpidamiskohustust, kuigi ebaregulaarselt, ei või teise järjekorra sugulastelt asenduskohutuse täitmist nõuda. Kostjad leiavad samuti, et vanavanematelt elatise väljamõistmisel tuleb üldjuhul arvestada vanavanema varalist seisundit. Kostjad ei tööta ja on töövõimetuspensionärid. Kostjal II puudub töövõime. Kostjal I on tuvastatud keskmine puue. Kostjatel puudub võimalus tasuda elatist hageja nõutud suuruses. Kostjad leiavad, et hageja viited sellele, et kostjatel on olemas kinnisvara, on asjakohatud. Kostjate arvates ei ole nad kohustatud andma ülalpidamist asenduskohustusena oma muu vara arvel. Kostjad viitavad ka, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. See tähendab, et antud juhul tuleb hinnata iga kostja tegelikku varalist seisundit. Kostjad selgitavad, et kostjatele kuuluvad hüpoteegiga koormatud korteriomand ja kinnistu (suvila). Kostjad kasutavad nendele kuuluvat korteriomandit elamiseks. Kostja I sissetulek on ca 300 eurot kuus. Sellest summast ostab kostja I ravimeid ja kulutab enda ravile. Kostja II, vaatamata töövõimetusele, töötab, kuid arvestades tema haigust, võib ta igal ajal töökoha kaotada. Käesoleval ajal on kostja II töötasu ca 1100 eurot kuus. Lisaks sellele makstakse talle pension ca 450 eurot kuus. Kokku 1550 eurot kuus. Kostjal II on ka laenukohustused. Kokku kulud ühes kuus laenukohustuste täitmiseks on ca 175 eurot. Sellele lisanduvad kulud elamuasemele ca 120 eurot kuus, toidule ca 500 eurot kuus, riietusele ja jalanõutele ca 50 eurot kuus, sidekulud ca 50 eurot kuus, hügieenikaupadele ca 60 eurot kuus, sõidukulud ca 200 eurot kuus ning muud kulud ca 50 eurot kuus. 3(10)

2-19-19339 Arvestades asjaolu, et kostja I sissetulek ei kata tema minimaalseid vajadusi, rahastab kostja II kostja I kulusid vähemalt 284 euro ulatuses. Lähtudes sellest kostja I sissetulek on alla minimaalpalga määra, ei ole kostja I võimeline tasuma hagejale elatist. Kostja II on kohustatud andma ülalpidamist kostjale I kui abikaasale. Kostjate sissetulekud ei ole piisavad selleks, et tasuda hagejale elatist. Lisaks soovivad kostjad rõhutada, et elatise määramisel asenduskohustusena tuleb lähtuda lapse tegelikest vajadustest. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit oma vajaduste suuruse tõendamiseks. Juhul, kui puuduvad tõendid lapse vajaduste suuruse kohta, tuleb kasutada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt tehtud uuringut „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mis oli tellitud justiitsministeeriumi poolt. Hageja on 5-aastane laps. Uuringus on leitud, et sellise vanusega lapse vajadused ühes kuus on 319 eurot. Antud summast on 60 eurot kaetud lapsetoetuse arvel. Seega ei ületa hageja kulud 259 eurot kuus. Poole kuludest peab kandma hageja ema. Isegi kui kostjad oleks kohustatud tasuma elatisena poole sellest summast, siis elatise suurus ei saa olla suurem kui 129,50 eurot kokku. Kostjad selgitasid oma varalist seisundit ning kostjad nõustuvad, et nad võivad asenduskohustusena tasuda elatist kostja I kohta 20 eurot kuus ja kostja II kohta 90 eurot kuus, kokku 110 eurot kuus, mis moodustab ca poole lapse miinimumvajadustest. Hageja nõutud elatis 50 eurot kuus kostjalt I ja 150 eurot kuus kostjalt II, kokku 200 eurot kuus, ületab poolt lapse minimaalvajaduse summmast. Arvestades kostjate majanduslikku olukorda, kohustusi, haigestumisi ja invaliidsust, ei ole antud summa põhjendatud ega mõistlik. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostjate vastuse kohta Hageja selgitab, et koos hagiavaldusega esitatud kohtutäituri õiendis märgitud andmed kirjeldavad, kuidas ülalpidamist antakse ja mis suuruses. Asjaolu, et maksed on tehtud mitte kohtutäituri arveldusarvele, vaid otseselt hageja kontole, tõendab, et alates täitemenetluse alustamise hetkest, 2017. aastast ei ole kohtutäituri poolt teostatud toimingud andnud tulemusi ning vaatamata sellele, et eeldatavasti tegi kohtutäitur kõik täidedokumendi täitmiseks, ei saanud ta võlgnikult sisse nõuda mitte ühtegi senti. Kahe aastane ajavahemik on mõistlik aeg selleks, et jõuda järeldusele, et kohtuotsuse täitmine on võimatu või kohtuotsuse täitmine on oluliselt raskendatud. Seega on olemas alus hagiavalduse esitamiseks ning elatis nõudmiseks asenduskohustusena. Hageja teatas kohtule, et hageja ei soovi esitada täiendavad tõendid oma vajaduste rahalise suuruse kohta ning leiab, et laps ei pea kulusid dokumentaalselt tõendama, eeldatakse, et lapse kulude suurus moodustab 1⁄2 miinimumpalgast. Hageja palub lähtuda viimastest uuringutest, mis kajastavad laste tegelike vajaduste ulatust. Uuringu kohaselt on lapse keskmised ülalpidamiskulud 2015. – 2016. aasta andmete põhjal tarbijahinnaindeksiga kohandades 388 eurot. Saama uuring näitab tegelikud lapsele tehtavad kulutused erinevate kuluartiklite vahel, mis kokku moodustab 402 eurot. Hageja leiab, et lapse ülalpidamiskulud tuleb lugeda tõendatuks minimaalselt 402 eurot kuus ilma ülalpidamiskulusid tõendavate dokumentideta. Hageja leiab, et kostjate majanduslik olukord võimaldab neil tasuda elatist hagiavalduses nõutud määras. Kostjad esitasid konto väljavõtted, kust on selgelt näha, et kostjad on võimelised elatist tasuma vähemalt hageja poolt nõutud ulatuses. Kui analüüsida kostja II konto väljavõtet, siis on näha, et konto käive on seitsme kuu eest 11 000 eurot ehk 1500 eurot kuus. Kostja II töötab ning saab töötasu ligikaudu 1100 eurot ning töövõimetushüvitist 446 eurot. Hageja leiab, et oma sissetulekust on kostja II võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 150 euro kuus ning antud summa ei koorma kostjat II ülemääraliselt. 4(10)

2-19-19339 Kostja I konto käive viie kuu eest moodustab 2200 eurot ehk keskmiselt 440 eurot kuus. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension summas 250 eurot. Seega oma sissetulekult on kostja I võimeline maksma hageja ülalpidamiseks 50 eurot kuus. Hageja nõustub sellega, et juhindudes uuringutest on hageja minimaalsed igakuised vajadused 400 euro lähedal. Hageja palub kohtul hinnata mõlema kostja majanduslikku olukorda, sissetuleku suurust ning jagada elatise tasumise kohustus kostjate vahel vastavalt kostjate majanduslikute võimalustele arvestades selliselt, et kostjad peavad katma hageja vajadused 200 euro ulatuses. Hageja hinnangul on kostja I, lähtudes tema majanduslikust olukorrast, võimeline maksma hagejale elatist 50 eurot kuus ning kostja II 150 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 alusel, et hageja on oma nõudeid kostja I osas vähendanud igakuise elatusraha osas 135 eurolt 50 euroni ja kostja II osas suurendanud igakuise elatusraha osas 135 eurolt 150 euroni. Samuti ei nõua hageja kostjatelt enam igakuist elatusraha muutuvas määras, s.o määras mitte vähem kui 1/4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hagi on kohtule esitatud 09. detsembril 2019. Hageja on alaealine laps ja nõuab elatist oma isa vanematelt ehk oma vanavanematelt, kuna hagejal ei ole võimalik oma vanemalt, isalt ülalpidamiskohustuse täitmist saavutada. Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu osaliselt, elatusraha suuruse osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Lähtuvalt PKS § 106 lg 2, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, et hageja vanemalt, isalt, ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada. Vaidlust ei ole, et kostja I ja kostja II on hageja isa J L vanemad ehk hagejale isa poolt vanavanemad, hageja suhtes teise astme ülenejad sugulased (t.l.-8,9). Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17109 (t.l.-10) on hageja vanemalt, isalt J L välja mõistetud elatis hageja kasuks igakuise elatusrahana 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäärast. Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-17109 alusel on 20. märtsil 2017 algatatud J L suhtes täitemenetlus (t.l.-5). Hageja väitel ei ole kohtutäituril alates täitemenetluse alustamist õnnestunud lapse isalt J L elatusraha hageja kasuks sisse nõuda. Alates täitemenetluse alustamisest 2017. aastal ei ole kohtutäituri poolt teostatud toimingud andnud tulemusi, et võlgnikult elatist sisse nõuda. Vastavalt kohtutäituri poolt väljastatud tõendile on J L seisuga 01. detsember 2019 elatise võlgnevus hagejale 9250,69 eurot. Hageja märgib, et alates Viru Maakohtu 11. veebruari 2016 otsuse jõustumist on J L maksnud hagejale endale 17. mail 2018 summa 100 eurot, 05. juunil 2018 summa 100 eurot, 02. juulil 2018 summa 200 eurot ja 12. septembril 2019 summa 50 eurot. 5(10)

2-19-19339 Hageja on seisukohal, et hageja isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kostjate arvates hageja isa J L kui kohustatud isik täidab ülalpidamiskohustust, kuigi ebaregulaarselt, ning seega hageja ei või teise järjekorra sugulastelt asenduskohutuse täitmist nõuda. Ainuüksi asjaolu, et hageja isal on tekkinud elatise võlgnevus, ei anna alust hagi kostjate vastu esitamiseks. Kohus nõustub hageja väitega. Hageja tõendist, Narva kohtutäituri Krista Järveti õiendist (t.l.-5) selgub, et J L on seisuga 01. detsember 2019 elatise võlgnevus hagejale 9250,69 eurot. J L on maksnud otse hagejale 17. mail 2018 summa 100 eurot, 05. juunil 2018 summa 100 eurot, 02. juulil 2018 summa 200 eurot ja 12. septembril 2019 summa 50 eurot. Narva kohtutäituri Krista Järveti 22. jaanuari 2020 vastusest avaldusele (t.l.-76) selgub, et seisuga 01.01.2020 on J L elatise võlgnevus 9520,69 eurot, täitemenetlus on alustatud 20. märtsil 2017 ning selle käigus on võlgnik maksnud sissenõudjale elatist 400 eurot, MTA andmetel võlgnik ei tööta ning mingit vara tema nimel ei ole. Kohus loeb tõendatuks, et hageja isal J L puudub sissetulek või muu vara, millele täitemenetluses sissenõuet pöörata. Täitemenetluse alustamisest on möödunud üle kolme aasta ning selle aja jooksul ei ole kohtutäituril õnnestunud võlgnikult midagi sisse nõuda, võlgnik on ise selle aja sees maksnud sissenõudjale 400 eurot, kuigi võlgnevus täitemenetluses on 9520,69 eurot. Kohus järeldab, et hageja isalt J L on hagejale ülalpidamise saamist ülemäära raske, kui mitte võimatu saavutada ning seega võib hageja esitada elatise nõude oma isa J L vanemate ehk hageja suhtes teise astme ülenejate sugulaste vastu. Hageja palub kostjalt I välja mõista hagejale elatis igakuise elatusrahana 50 eurot ning kostjalt II igakuise elatusrahana 150 eurot. PKS § 99 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Lähtuvalt PKS § 100 lg 1 ja lg 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest 09. detsembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates 01. jaanuarist 2019 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Kohus märgib, et vastavalt PKS § 96 peavad mõlemad lapse vanemad andma lapsele ülalpidamist. Seega on hageja emal samuti kohustus hagejat ülal pidada. Kohus selgitab, et kuna käesolevas vaidluses nõuab hageja elatist ühe vanema ülenejatelt sugulastelt, tuleb vaidluse lahendamisel muuhulgas arvestada ka seda, et hagejal on õigus nõuda elatist vaid osas, mille eest vastutab üks vanem st, et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Selle sätte kohaselt peavad vanema ülenejad sugulased nende 6(10)

2-19-19339 võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki lapse ülalpidamisel vastavalt oma sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Asenduskohustust täitvate sugulaste puhul ei saa lähtuda PKS § 102 lg 2 sätestatust, mis kehtib vaid alaealise lapse vanematele. Asenduskohustust täitvate sugulaste puhul tuleb kohaldamisele PKS § 102 lg 1, mille järgi ülalpidamist andma kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagi lahendamiseks peab kohus esmalt välja selgitama hageja kasvatamiseks tehtavate kulutuste igakuise rahalise suuruse, seejärel kummagi kostja osas eraldi tema varalise seisundi ja muud kohustused ning seejärel saab kohus kummagi kostja osas otsustada, kui suurt osa hageja igakuistest vajadustest on kumbki kostja võimeline katma ilma, et kostjad sellega kahjustaksid enese tavalist ülalpidamist. Hageja väitel moodustavad hageja igakuised kulud 402 eurot, millest kostjad peaksid katma 200 eurot. Kohus tegi kohtuistungil hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja ülalpidamiskulude kohta. Hageja teatas kohtule, et hageja ei soovi esitada täiendavad tõendid oma vajaduste rahalise suuruse kohta ning leiab, et hageja ei pea kulusid dokumentaalselt tõendama. Eeldatakse, et hageja kui alaealise lapse kulude suurus moodustab 1⁄2 miinimumpalgast. Hageja lähtub viimastest uuringutest, mis kajastavad laste tegelike vajaduste ulatust. Uuringu kohaselt on lapse keskmised ülalpidamiskulud 2015. – 2016. aasta andmete põhjal tarbijahinnaindeksiga kohandades 388 eurot. Saama uuring näitab tegelikud lapsele tehtavad kulutused erinevate kuluartiklite vahel, mis kokku moodustab 402 eurot. Hageja leiab, et lapse ülalpidamiskulud tuleb lugeda tõendatuks minimaalselt 402 eurot kuus ilma ülalpidamiskulusid tõendavate dokumentideta. Kostjad leiavad, et kui puuduvad tõendid lapse vajaduste suuruse kohta, tuleb kasutada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt tehtud uuringut „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Hageja on 5-aastane laps. Uuringus on leitud, et sellise vanusega lapse vajadused ühes kuus on 319 eurot. Antud summast on 60 eurot kaetud lapsetoetuse arvel. Seega ei ületa hageja kulud 259 eurot kuus. Poole kuludest peab kandma hageja ema. Isegi kui kostjad oleks kohustatud tasuma elatisena poole sellest summast, siis elatise suurus ei saa olla suurem kui 129,50 eurot kokku. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Samas on nii hageja kui ka kostjad oma väidetes ja vastuväidetes lähtunud hageja igakuiste ülalpidamiskulude suuruse arvutamisel ühest ja samast Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt tehtud uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mis on Internetis kõigile avalikult kättesaadav aadressil: [https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf] ning seetõttu lähtub ka kohus samas uuringus toodud andmetest hageja kui alaealise lapse vajaduste kohta. Kohus järeldab viidatud uuringust, võttes sealjuures arvesse, et uuringus esitatud standardeelarve vastab küsimusele, kui palju on vaja lapsele kulutada ja võrdlevanalüüs sellele, kui palju on lapsele keskmiselt kulutatud, et miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks 3–6 aastaste laste jaoks 327 eurot kuus. Hageja on kuue aastane ja seega oleks hageja igakuised vajadused kaetud 327 euroga. Kostja on viidanud, et hageja igakuistest vajadustest on 60 eurot kaetud riikliku toetusega.

7(10)

2-19-19339 Kohus leiab, et hageja igakuised vajadused, mis ei ole kaetud lastetoetusega, on 267 eurot, millest hageja ema kanda jääb pool ehk 133,50 eurot ja kostjate kanda kokku samuti 133,50 eurot. Kostjad selgitavad oma majandusliku seisukorra kohta, et kostjatele kuuluvad hüpoteegiga koormatud korteriomand ja kinnistu (suvila). Kostjad kasutavad korteriomandit elamiseks. Kostja I sissetulek on ca 300 eurot kuus. Sellest summast ostab kostja I ravimeid ja kulutab enda ravile. Kostja II töötab, kostja II töötasu on ca 1100 eurot kuus. Lisaks sellele makstakse talle pension ca 450 eurot kuus. Kokku 1550 eurot kuus. Kostjal II on ka laenukohustused. Kokku kulud ühes kuus laenukohustuste täitmiseks on ca 175 eurot. Sellele lisanduvad kulud elamuasemele ca 120 eurot kuus, toidule ca 500 eurot kuus, riietusele ja jalanõutele ca 50 eurot kuus, sidekulud ca 50 eurot kuus, hügieenikaupadele ca 60 eurot kuus, sõidukulud ca 200 eurot kuus ning muud kulud ca 50 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et kostja I sissetulek ei kata tema minimaalseid vajadusi, rahastab kostja II kostja I kulusid vähemalt 284 euro ulatuses. Lähtudes sellest kostja I sissetulek on alla minimaalpalga määra, ei ole kostja I võimeline tasuma hagejale elatist. Kostja II on kohustatud andma ülalpidamist kostjale I kui abikaasale. Kostjate sissetulekud ei ole piisavad selleks, et tasuda hagejale elatist. Kohus tuvastas, et kostjad on abikaasad ning elavad koos. Kohus märgib, et mõlemad abikaasad peavad üldjuhul esmalt nii oma tööpanuse kui ka töötamisest või varalt teenitud sissetuleku, sissetuleku puudumise korral aga ka abikaasadele kuuluvate varaesemete arvel rahuldama kõigi perekonnaliikmete vajadused ning kandma ühise majapidamise vajalikud kulud. Abielulises kooselus lepivad abikaasad omavahel kokku, kes, kui suures ulatuses ja kuidas perekonna ülalpidamisse panustab, sh ei pea abikaasad tingimata võrdselt panustama, vaid kumbki abikaasa võib perekonna eluvajaduste rahuldamisse panustada ka oma võimete, võimaluste ja varalise seisundi kohaselt. Eeltoodut arvestades sõltuvad perekonna, sh abikaasade elutingimused ja ülalpidamiskulude suurus otseselt abikaasade varalisest seisundist ja omavahelistest kokkulepetest kooselu korraldamisel ja ülalpidamiskulude suuruse kujundamisel. Kohus analüüsis kostjate pangakontode väljavõtteid (t.l.-49-60) ning kohus nõustub hageja väitega, et kostjate majanduslik olukord võimaldab kostjatel tasuda elatist, mis katab hageja igakuised vajadused. Kohus tuvastas, et hageja igakuised vajadused moodustavad 133,50 eurot. Kostja I konto väljavõttest (t.l.-49-52) on näha, et kontole laekumised töötukassast ja muud sotsiaaltoetused kuue kuu eest moodustavad kokku ligikaudu 1713 eurot ehk keskmiselt 285 eurot kuus, millele lisanduvad laekumised kolmandatelt isikutelt ja abikaasalt kostjalt II. Kostja I on maksnud oma kontolt ka raha hageja isale J L. Kostja II kontode väljavõtetest (t.l.-53-60) on näha, et kontole laekumised töötasuna, töötukassast ja muud sotsiaaltoetused on kuue kuu eest kokku ligikaudu 7448 eurot ehk keskmiselt 1241 eurot kuus, millele lisanduvad laekumised kolmandatelt isikutelt ja abikaasalt kostjalt I. Kostja II on samuti maksnud oma kontolt raha hageja isale J L kuue kuu kohta kokku 247 eurot. Kostja I ühe kuu keskmine sissetulek on kostja II ühe kuu keskmisest sissetulekust ligikaudu 4,4 korda väiksem. Kohus leiab, arvestades kostja I ja kostja II tulude erinevust 4,4 korda, et kostja I on võimeline maksma hageja ülalpidamiseks hageja igakuistest vajadustest 30 eurot kuus ning kostja II on võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 103,50 eurot kuus. Nimetatud summad ei koorma kostjaid ülemääraselt ega kahjusta nende tavapärast toimetulekut, arvestades, et kostjad on abikaasad ja elavad ühe perena. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt I välja hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 30 eurot ning kostjalt II hageja kasuks elatise igakuise elatusrahana 103,50 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

8(10)

2-19-19339 Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt I ja kostjalt II kummaltki hageja kasuks igakuine elatis 135 eurot, kuid mitte vähem kui 1/4 EV kehtestatud kuupalga alammäära alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vastavalt TsMS § 122 lg 2 on hagiasjas hagihind hagis taotletu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagi on esitatud 09. detsembril 2019. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli hagiavalduse esitamisest 27. detsembrist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 minimaalne kuutöötasu 540 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 270 eurot kuus. Alates 01. jaanuarist 2020 on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa elatise minimaalne summa 292 eurot kuus. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu elatusraha hagejale ühelt kostjalt moodustab kokku 1305,84 eurot (100,16 eurot 09. detsember 2019 kuni 31. detsember 2019 (23 päeva), 1168 eurot 01. jaanuar 2020 kuni 31. august 2020 (kaheksa kuud) ja 37,68 eurot 01. september 2020 kuni 08. september 2020) (kaheksa päeva), elatis kahelt kostjalt seega 2611,68 eurot. Hagihind moodustab 2611,68 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat I ja kostjat II maksma hageja igakuise elatusraha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole määratud ajaks. Viivitamatu täitmine

9(10)

2-19-19339 Hageja palub kohtul määrata lõpplahend viivitamatult täidetavaks. Hageja on seisukohal, et kostjad tahtlikult venitavad menetlust ning saavad esitada apellatsioonkaebuse asja edaspidiseks venitamiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja taotlus on arusaamatu ja põhjendamatu. Apellatsioonikaebuse esitamine on menetluspoole õigus ja õiguse kasutamine ei tohi käsitleda menetluse venitamisega. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates hagi esitamise päevast. Isegi kui maakohtu lahend tehakse kostjate kahjuks ja nad esitavad apellatsioonkaebuse, siis nendel tekib kohustus tasuda hagejale elatist alates hagi esitamise päevast. Pole selge see, kuidas apellatsioonkaebuse esitamine kahjustab hageja huvisid. TsMS § § 467 lg 1 kohaselt täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega ning lähtuvalt TsMS § 468 lg 3, elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kuna hageja vajab elatusraha igapäevaseks toimetulekuks, tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.