Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-19579
Tsiviilasi
A.A. i hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1251 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.A. (ik: XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): B.B. (ik: XXX), seaduslik esindaja C.C. , lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev
väljamõistetud elatise suurust ja mõistis A.A. ilt välja B.B. kasuks alates 13. detsembrist 2019 igakuise elatusraha 179 eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt, arvestades, et hagejale on sündinud uus laps ja tagaseljaotsuse tegemisel ei ole analüüsitud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, esineb alus elatise muutmiseks. Hageja on nõustunud, et kostja igakuised kulud on 418,37 eurot. 2020. a veebruaris valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors lapse ülalpidamiskulude uuringu kohaselt on kostja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt. Kostja seadusliku esindaja töötasu on pangakonto väljavõttest nähtuvalt 516,45 eurot kuus, kinnisvara ja sõidukid kostja seaduslikul esindajal puuduvad. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja ema sissetulek on mõnevõrra suurem, ei saa olla põhistuseks, et hageja ei peaks oma kohustusi täitma. Vaatamata kohtu selgitustele varandusliku seisundi tõendamise kohustusest ja konto väljavõtte esitamise vajadusest, hageja nimetatud tõendeid ei esitanud. Palgatõendist nähtub, et hageja töötab Venemaal ning tema sissetulek on 6500 rubla. Hagejal puuduvad Eesti Vabariigis kinnisvara ja sõidukid ning töökoht. Pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud ülalpeetav, 05.08.2018 sündinud poeg F.F. . Hagejal tuli tõendada, millised on hagejaga koos elava lapse vajadused ja kulutused ning enda ja lapse ema varaline seis, sh sissetulekud ja kulud. Hageja seda ei teinud, seega ei ole kohtul võimalik analüüsida hageja väiteid, et tema võimekus elatist tasuda on vähenenud seoses uue lapse sünniga. Kohus nendib siiski, et teatud väljaminekud lapse ülalpidamiseks on ilmsed. Asenduskohustuse täitmine vanavanemate poolt ei anna alust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Riigikohus on märkinud, et PKS § 106 lg 2 esimeses lauses on kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada (3-2-1-75-11, p 17). Seega ei vähenda kohus nimetatud alusel hageja elatise maksmise kohustust. Juhul kui elatist maksavad nii hageja kui ka tema vanemad, siis on vanavanematel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetu rikastumise sätetele. Samuti on vanavanematel õigus esitada hageja vastu regressnõue tasutud elatise osas. Kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liiga koormav. Kohus lähtub elatise suuruse muutmisel kostja vajadustest ja kostjale makstavast riiklikust lapsetoetusest, mis jagatuna kahe vanema vahel on 30 eurot vanema kohta. Seega kujuneb elatiseks 179 eurot. Hageja töövõime ei ole piiratud ning 179 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi.
asendatud, st hageja vanemad tasuvad hageja asemel kostjale elatist igakuiselt 100 eurot. Asenduskohustus tähendab seda, et määratud ulatuses läheb kohustus üle hageja vanematele ning hageja on selles ulatuses kohustusest vabastatud. Riigikohus on rõhutanud, et PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Asendatud kohustuse ulatust tuleb elatise vähendamisel arvestada. Kuna elatise tasumise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, hageja vanemad tasuvad asenduskohustusena 100 eurot kuus ja kostja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on ca 182 eurot kuus, siis hageja poolt on katmata 82 eurot kuus. Kui võtta arvesse riiklik toetus 60 eurot, mis on mõeldud lapse vajaduse katteks, siis katmata jääb 22 eurot kuus.
Viru Maakohtu 12.01.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14900 on kinnitatud kostja ning hageja vanemate D.D. ja E.E. i kompromiss, mille kohaselt hageja vanemad tasuvad kostjale alates 06.10.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni elatist kumbki 50 eurot kuus. Määrusest nähtub, et kostja oli esitanud hageja vanemate vastu elatisenõude asenduskohustuse sätete alusel. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et hageja vanemad täidavad sõlmitud kompromissi. Nimetatud kohtumäärus on täitedokument ning kostjal on võimalik selle täitmist nõuda ka täitemenetluse korras. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab nimetatud kohtumäärus ühtlasi ka hageja tagasihoidlikku majanduslikku seisundit, kuivõrd PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustuse täitmise nõudega hageja vanemate vastu kohtusse pöördumise eelduseks oli asjaolu, et hagejalt tsiviilasjas nr 2-14-9221 kostja kasuks väljamõistetud elatise sissenõudmine oli osutunud täitemenetluses võimatuks. Hageja on õigesti märkinud, et PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb lugeda hagejal veel ühe ülalpeetava lapse lisandumine ja hageja tagasihoidlik töötasu ning ka asjaolu, et hageja vanemad ja kostja on sõlminud kompromissi, mille järgi hageja vanemad tasuvad kostjale alates 06.10.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni asenduskohustusena elatist kumbki 50 eurot kuus ning kompromissi täidetakse. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seonduvalt riikliku lapsetoetuse arvestamisega märgib ringkonnakohus, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et asjas oleks alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1), on vanemate ülalpidamiskohustus võrdne ja maakohus on õigesti arvestanud riikliku lapsetoetuse 60 eurot võrdselt mõlema vanema ülalpidamiskohustuse katteks. Apellatsioonkaebuses on hageja kinnitanud, et ta suudab maksta kostjale elatist 50 eurot kuus. Eelduslikult täidab hageja samas suuruses ka 05.08.2018 sündinud poja F.F. i ülalpidamiskohustust. Hageja palgatõendi kohaselt on tema töötasu suurus 91,82 eurot kuus. Vaatamata maakohtu poolsetele ettepanekutele ei ole hageja oma varandusliku seisundi kohta rohkem tõendeid esitanud. Kuna lisaks kahele alaealisele lapsele peab hageja ka ennast ülal pidama, siis on hagejal lisaks palgatõendis märgitule ilmselt muid sissetulekuid. Kõike eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud, kui hageja maksab kostjale alates 13.12.2019 elatist 79 eurot kuus. Sellises suuruses elatis katab koos hageja vanemate tasutava 100 euro, riikliku lapsetoetuse 60 eurot ja kostja emapoolse panusega kostja vajadused, milleks on ca 418 eurot kuus. Samuti on sellega järgitud Riigikohtu juhiseid (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.