A K hagiavaldus A K vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
2 268 eurot
Menetlusosalised
Hageja: A K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Mihhil Tuštšenko (volikirja alusel, e-post: [email protected]) Kostja: A K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja seaduslik esindaja: G B (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Valery Gimaev, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta Viru Maakohtu 02.05.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-9221 punktis 3 A K A K kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A K välja tütre A K kasuks alates 13.12.2019 igakuise elatusrahana 179 eurot kuni A K täisealiseks saamiseni.
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse
1(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hageja esitas maakohtule hagiavalduse elatise vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada 02.05.2014 maakohtu otsusega (ts asi 2-14-9221) väljamõistetud elatist null euroni. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt 2014. aasta otsusega välja mõistetud kostja ülalpidamiseks elatis seadusega kehtestatud määras kuni kostja täisealiseks saamiseni. 2016 aasta kohtumäärusega on kinnitatud kompromiss, mille kohaselt mõlemad hageja vanemad maksavad kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks saamiseni 50 eurot (kokku 100 eurot). Hageja vanemad täidavad korralikult kompromissi. Kostja on esitanud 2-14-9221 kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks. Täitemenetluses nõuab kohtutäitur hagejalt elatist seadusega sätestatud määras. Hagejal on peale kostja veel üks ülalpeetav. Hageja perre sündis XXX poeg M. Hageja töötasuks on 6 500 rubla (91,82 eurot). Tegemist on hageja elukoha regiooni keskmise töötasuga. Hageja palub vähendada välja mõistetud elatist null euroni, võttes seejuures arvesse hageja majanduslikku olukorda, kuna hageja töötasu ei võimalda kostjale ülalpidamist anda, et perre on lisandunud veel üks ülalpeetav ning asjaolu, et hageja vanemad täidavad ülalpidamiskohustust asenduskohustusena.
2.Hageja nõustus kostja poolt esitatud vastuses lapse keskmiste kulutuste osas. Hageja leidis, et kostja peab esitama kohtule ka andmed varalise seisundi kohta. Hageja on seisukohal, et kostja seadusliku esindaja majanduslik olukord on oluliselt parem kui hagejal. Hageja märgib, et lapsele igakuised tehtavad kulutused 400 eurot, tuleb mõlemal vanemal võrdselt kanda. Seega hageja kohustus lapse ees moodustab 200 eurot, millest 100 eurot kaetakse hageja vanemate poolt. Järelikult jääb hageja kohutuseks 100 eurot. Elatise suurust määrates tuleks arvestada, kas lapse vajadused võivad olla kaetud riiklike toetustega. 2020 aasta peretoetus on 60 eurot, järelikult on 2(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
katmata lapse vajadustest 40 eurot. Hageja jääb esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada.
3.Kohtu teistkordsele selgitusele esitas hageja täpsustatud nõude. Hageja jäi esitatud seisukohtade juurde ning täpsustas haginõuet. Hageja palub muuta 02.05.2014 kohtuotsust ning vähendada välja mõistetud elatist kuni 40 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest.
KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja esitas lepingulise esindaja kaudu hagile vastuse. Vastuse kohaselt palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda. Kostja esitas ajavahemikus 01.07.2019 kuni 27.02.2020 lapsele kulunud kulutuste tabeli. Tabeli kohaselt on kostja igakuised kulud 339,88 eurot, koos toiduga moodustavad kulud lapsele 418,37 eurot.
5.Kostja on seisukohal, et hageja viide, et lapse vajadus võib olla riikliku toetusega kaetud on väär. Kostja esindaja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-124-15 p 16. Kostja esindaja selgitab, et kui hageja tugineb sellele, et riiklik toetus tuleb elatise maksmisel arvesse võtta, siis tuleb seda arvestada kogu elatise summast, mitte ainult hageja elatise osa summast. Elatise summa moodustab 584 eurot siis sellest maha arvata riiklik toetus 60 eurot, moodustab hageja elatis kostjale 262 eurot. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
6.Kostja on seisukohal, et vanavanemate poolt elatise maksmisega on tegemist asenduskohustusega, mis ei saa mõjutada elatise suurust. Kostja esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja seaduslik esindaja ja Narva Esimene Advokaadibüroo vahel on sõlmitud leping, tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulisel esindajal ajakulu antud menetluse esindamiseks moodustas 3,5 tundi. Kostja palub hüvitada menetluskulud summas 336 eurot. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
7.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja ning kostja täiendavate seisukohtadega, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
3(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
10.PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
11.PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
12.Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on kostja A K isaks hageja A K. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
13.Viru Maakohtu 02.05.2014 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 01.10.2013 kuni A K täisealiseks saamiseni, st XXX, mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
14.Viru Maakohtu 12.01.2016 määrusega kinnitati A K ja O K, A K kompromissi. Kompromissi kohaselt tasub O K hagejale elatist 50 eurot kuus alates 06.10.2015 kuni A K täisealiseks saamiseni ning kostja A K tasub hagejale elatist 50 eurot kuus alates 06.10.2015 kuni A K täisealiseks saamiseni.
15.Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist 40 euroni kuus, kuna hageja perre on sündinud laps ning hageja elatise kohustuse maksmist täidavad osaliselt asenduskohustusena hageja vanemad. Arvestades hageja sissetuleku suurust ei ole hagejal võimalik maksta Viru Maakohtu 02.05.2014 otsusega välja mõistetud elatist.
16.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16).
17.Kohus selgitas menetlusosalistele menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Kohus palus hagejal tõendada, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga.
18.Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-9221 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud. Viru Maakohtu 02.05.2014 tsiviilasjas nr 2-14-9221 tehtud otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis tagaseljaotsusega. Seega ei sisalda tagaseljaotsus asjaolusid, mis olid selle tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud
4(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma. Arvestades, et hagejale on sündinud laps ning tagaseljaotsuse tegemisel ei ole analüüsitud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, siis esineb alus elatise muutmiseks.
19.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
20.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused.
21.Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjale elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
22.Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14).
23.Kostja on esitanud kohtule oma kulude koondtabeli ning leidnud, et kostja igakuised kulud on kokku 339,88 eurot, millele lisanduvad kulud toidule 78,49 eurot, kokku 418,37 eurot. Hageja ei ole kostja kuludele vastu vaielnud ning on kuludega nõustunud (dtl 73).
5(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
24.Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on kostja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus.
25.Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja seadusliku esindaja töötasu moodustab 516,45 eurot (dtl 28 jj) kuus. Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva kostja seadusliku esindaja vara kohta. Päringutest selgus, et kostja seaduslikul esindajal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti ja TÖR-i väljavõtte kohaselt töötab kostja ema STALIKA-VEOD OÜ-s (dtl 94). Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Arvestades kostja hinnangulisi kulusid, siis peab kostja ema kostjat üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et hageja ei peaks oma kohustusi täitma.
26.Vaatamata kohtu selgitustele varandusliku seisundi tõendamise kohustusest ning muuhulgas ka konto väljavõtte esitamise vajadusest pole hageja kohtule nimetatud tõendeid esitanud. Hageja esitas kohtule palgatõendi, millest nähtub, et hageja töötab Venemaal ning sissetulekuks on 6 500 rubla.
27.Kohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta. Päringutest selgus, et hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Maksu- ja Tolliameti ja TÖR-i väljavõtte kohaselt ei oma hageja Eesti Vabariigis töökohta.
28.Kohus on tuvastanud, et pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud ülalpeetav. XXX sündis poeg M K (dtl 12, tõlge dtl 14). Kohus möönab, et vanemale uue ülalpeetava lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel peavad laste igapäevased vajadused olema samuti rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad lapse vanemad tegema kõik võimaliku. Seega eeltoodust tulenevalt tuli hagejal tõendada, millised on hagejaga koos elava lapse vajadused ja kulutused, enda ja tema lapse ema majanduslik ja varaline seis, sh sissetulekud ning kulud. Hageja seda ei teinud, seega ei ole kohtul võimalik analüüsida hageja väiteid, et tema võimekus elatist tasuda on vähenenud seoses uue lapse sünniga. Kohus nendib siiski, et teatavad väljaminekud lapse ülalpidamiseks on samas ilmsed.
6(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
29.Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka tema laste ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Eeltoodut on korduvalt rõhutanud Riigikohus (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-93-08; 3-2-1-127-09). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.
30.Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.
31.Seoses asjaoluga, et hageja ei täitnud kostja ees ülalpidamiskohustust vastavalt 02.05.2014 otsusele, kinnitati 12.01.2016 määrusega kostja ja hageja vanemate vahel kompromiss, mille kohaselt tasuvad hageja vanemad kostja täisealiseks saamiseni asenduskohustusena kumbki 50 eurot kuus elatist. Hageja on palunud nimetatud asjaolu arvestada elatise vähendamise juures. Kohus ei nõustu, et asenduskohustuse täitmine vanavanemate poolt annaks alust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Riigikohus on ka märkinud, et PKS § 106 lg 2 esimeses lauses on kolleegiumi arvates sätestatud lisaalused, millal tekib sugulastel asenduskohustus. Seega tuleb kolleegiumi arvates tõlgendada nimetatud sätet selliselt, et sugulasel tekib PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi asenduskohustus ka juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest PKS § 102 lg 1 järgi küll vabastatud, kuid tema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on temalt ülemäära raske saavutada.. (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 p 17). Seega ei vähenda kohus nimetatud alusel hageja elatise maksmise kohustust. Küll aga selgitab kohus, et juhul, kui elatist maksavad nii hageja kui ka hageja vanemad, siis on vanavanematel õigus esitada tagasinõue tuginedes alusetule rikastumise sätetele. Samuti on vanavanematel õigus esitada hageja vastu regressnõue tasutud elatise osas.
32.A K leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud.
7(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
33.Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada. Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (PKS § 102 lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (PKS § 101 lg 1).
34.Kohus nõustub, et kahele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liig koormav, ülejõu käiv ning kahjustada vanema enda elementaarset toimetulekut. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda. Samas ei ole hageja esitanud andmeid poja ema igakuiste sissetulekute kohta.
35.Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 40 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel kostja vajadustest ning kostjale makstavast riiklikust lastetoetusest, mis jagatuna kahe vanema vahel on 30 eurot vanema kohta. Seega kujuneb elatisemääraks, mida kohtu hinnangul hageja on suuteline tütre ülalpidamiseks tasuma, 179 eurot.
36.Kohus arvestab ka seda, et hageja enda töövõime ei ole piiratud ning hagejal on võimalik püüda leida endale sissetulek, mis kataks nii tema enda vajadused kui laste ülalpidamise parimal viisil. Kohus on seisukohal, et 179 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi.
37.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 02.05.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-9221 punktis 3 A K A K kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista A K välja tütre A K kasuks alates 13.12.2019 igakuise elatusrahana 179 eurot kuni A K täisealiseks saamiseni.
Hagi hind
38.Hageja nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 40 eurot kuus. Kohtuotsusega oli kostja kasuks välja mõistetud elatise summaks 292 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 252 euro võrra.
39.TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
40.Antud tsiviilasja hinnaks on 252 x 9 = 2 268 eurot.
MENETLUSKULUD
41.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 8(9)
Tsiviilasi nr 2-19-19579
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2021 kohtuotsusega.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.