Asjaõigus › Omandiasjad

3.4 Tasaarvestada K.K. omandi kaotusest tulenev nõue (25 500 eurot) O.K. nõuetega K.K. vastu (3 692,275 eurot + 12 847,89 eurot). Tasaarvestuse tulemusel on O.K. kohustatud hüvitama K.K. 8 959,84 eurot.

võrra. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu tagasinõue summas 11 250,19 eurot (32 726,25 : 2 -5112,93). Kostjale makstavast hüvitisest tuleb maha arvata ka kostja laenuosa. Kostja seisukohad Kostja võtab 13.06.2014. a esitatud vastuses (kd I tl 31-33) osaliselt hagi õigeks. Kostja on nõus korteriomandi jäämisega hageja ainuomandisse, samas ei ole kostja nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et ta kompensatsiooni ei saa. Kostja leiab, et kaks isikut ei saa jagada laenukohustust ilma panga nõusolekuta, panga ees jäävad mõlemad pooled kohustatud isikuteks. Kostja leiab, et korteri ostmiseks laenatud 42 305 eurost peaks kumbki pool tasuma 1⁄2, kostja peaks seega tasuma 21 152. Laenumakseid tasuti hageja pangakontolt. Kostja leiab, et ta on tasunud hageja pangakontole laenu tagastamiseks kokku 317 199,68 krooni (20 272,75 eurot). Kostja müüs pärast laenu võtmist endale kuulunud korteri, mille müügist saadud raha ning veel oma isiklikku raha kandis kostja üle hageja kontole eesmärgiga tasuda enda osa laenusummast enne laenu tagastamise tähtaega. Kostja tasus 2006. a hageja kontole 253 675 krooni (16 212,78 eurot), 2007.a tasus ta hageja kontole kokku 12 650 krooni (808,48 eurot). Hageja tasuski osa kostjalt saadud rahast pangale laenu ennetähtaegse tagasimaksena ning 15.07.2007. a vormistati laenulepingu lisa, millega jäeti laenusummaks 36 166,25 eurot. 2008. a tasus kostja hageja kontole veel 48 878,68 krooni ja 2009. a 1996 krooni. Tasumata on 879,75 eurot (21 152,50 – 20 272,75). Mingil määral saaks hageja arvesse võtta ka poolt tasutud intressidest. Kostja leiab, et poolest korteri väärtusest tuleks maha arvata summa, mis kostjal tuleks korteri eest veel maksta (879,75 eurot), millele lisandub mingi intressi osa. Selle seisukoha juurde on kostja jäänud ka 6.02.2015. a esitatud lõplikes seisukohtades (kd I tl 177-184), paludes hagi rahuldada selles osas, et lõpetada kaasomand ning jätta korteriomand maksumusega 51 000 eurot hageja ainuomandisse. Kostja palub hagejalt kostja kasuks välja mõista pool korteri turuväärtusest, st 25 500 eurot, millest on maha arvatud kostja poolt hagejale tasumata korteriomandi maksumuse osa 879,75 eurot. Pärast asja arutamise uuendamist on kostja lõplikes seisukohtades (kd II tl 41-50) jäänud seisukohale, et soovib kaasomandi lõpetamisel saada hagejalt korteriomandi maksumusest pool, st 25 500 eurot. Kostja palub rahuldada hagi osaliselt: lõpetada kaasomand ning jätta korteriomand maksumusega 51 000 eurot kostja ainuomandisse, jätta pangalaenu ja intresside tasumise kohustus hagejale nagu ta seda hagis soovib, välja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitis enamsaadud seltsinguvara arvelt 15 417,86 eurot (loodud väärtusest 51 000 eurot tuleb eelkõige tagasi maksta seltsingu kohustus 25 695,78 eurot ja järelejäänud seltsingu varast soovib kostja endale 60,93%). Alternatiivselt, kui kohus leiab, et panga ees jäävad vastutama mõlemad pooled solidaarvõlgnikena laenu tagasimaksmise eest, palub kostja jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista temalt hageja kasuks välja pool korteriomandi maksumusest 25 000 eurot ning tema poolt seltsingusse enampanustatud summa kompensatsiooniks 4 957,80 eurot. Kokku palub kostja sellisel juhul hagejalt välja mõista 30 457,80 eurot. Sellisel juhul jääb hageja kohustuseks tasuda pangale pool laenujäägist, st 12 847,89 eurot. Hageja vastuväited Hageja on esitanud kostja seisukohtade osas järgmised vastuväited (kd I tl 45-47, kd I tl 135-136):

-

mingit tasumist eesmärgiga tasuda enda osa laenusummast enne laenu tagastamise tähtaega ei toimunud. Näiteks maksete selgitustest ei tulene, et tegemist oleks laenu tasumisega. Märgitud on kostja nimi. Arvele pandud raha kasutati perekonna huvides;

-

arvelduskonto nr XXXX kasutajaks vahemikus 05.10.2005. a kuni 09.03.2009. a oli ka kostja. Kostjal oli selleks volitus A-allkirjaõigusega;

-

Swedbank AS-i poolt on 14.11.2014. a väljastatud tõend, mille kohaselt hageja arvelduskontole nr XXXX oli vormistatud 15.10.2005. a kostja nimele Visa Elektron kaart nr XXXX ja see kaart suleti 06.08.2007. a. Seejärel oli avatud 08.08.2007. a kostja nimele Visa Elektron kaart nr XXXX ja see kaart suleti 09.03.2009. a. Nende Visa Elektron kaartide alusel oli kostjal õigus kasutada nimetatud arvelduskontol olevaid vabasid vahendeid kaardiga maksmiseks ja sularaha väljavõtmiseks. Swedbank AS-i 19.11.2014. a tõendi kohaselt ajavahemikul 09.04.2003. a kuni 18.08.2009. a omas hageja arvelduskonto nr XXXX juures järgnevaid deebetkaarte: XXXX kehtivusega 09.04.2003. a – 05.05.2006. a ja XXXX kehtivusega 09.03.2009. a – 18.08.2009. a. Tulenevalt esitatud tõenditest ja hageja arvelduskonto väljavõttest kostja kandis raha hageja kontole ja see raha kulutati (võeti sularahana välja, maksti asjade soetamiseks, igapäevaste kulutuste tasumiseks) ajavahemikul 06.05.2006 kuni 08.03.2009, see on siis kui hagejal ei olnud deebetkaarti;

-

Stoma Hambaravi OÜ arve nr 1198 ja 1180 kinnitavad, et konto kasutajaks oli kostja ja temal oli võimalus kaardiga maksmiseks ning sularaha väljavõtmiseks ning raha kasutati kostja huvides. Näiteks, Stoma Hambaravi OÜ arve nr 1198 ja 1180 oli välja kirjutatud kostja nimele, samas arve tasumine toimus hageja arvelt (10.10.2007 ja 11.10.2007), aga kostja deebetkaardiga. Seega kostja ei saa väita, et deebetkaarti kostjal ei olnud ja tema ei saanud arveldusarvel olevaid vahendeid kasutada. Nimetatud arved on tasutud just kostjale kuuluva Visa Elektron kaarti nr XXXX kasutades.

Kostja täiendavad seisukohad Kostja on esitanud hageja vastuväidete osas järgmised seisukohad (kd I tl 97-99, kd I tl 106-108): -

kostjal ei võimaldatud laenusummat otse pangale maksta, mistõttu pidi kostja kandma enda poolt tasumisele kuuluva laenusumma hageja kontole. 3.10.2005. a sõlmitud laenulepingu järgi oli laenajaks hageja, kaaslaenajaks kostja. Kuna laenusaajaks oli hageja, võeti igakuised laenu tagasimaksed maha hageja kontolt. 15.07.2007. a sõlmisid pooled pangaga uue laenulepingu, mille kohaselt oli uueks laenusummaks 36 166,25 eurot. Lepingu kohaselt olid mõlemad laenajad, kuid pank nõudis, et määratakse kindlaks, kelle kontolt ta laenu tagasimaksed maha võtab. Sõlmiti kokkulepe, et ka edaspidi võetakse laenumaksed maha hageja kontolt. Seepärast maksis kostja jätkuvalt hageja kontole raha, et laenumakseid tasuda. Kostja arvas, et maksab ära oma osa laenumaksetest, hageja edastab maksed pangale ning siis ei ole kostjal enam vaja laenu tagasimaksega tegeleda, ta tegi hagejale laenu tasumise maksete osas ettemaksu;

-

hageja pangakontodest ja muudest hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks volitust kunagi kasutanud hageja kontolt raha väljavõtmiseks või mingite ülekannete tegemiseks. Volituse eesmärk oli, et kostja saaks hageja kontole laenumaksete tagastamiseks sularaha sissemakseid teha. Kontole laekunud raha kostja ei käsutanud. A-volituse alusel

maksis kostja pangakontoris hageja pangakontole sularaha makstud raha oli mõeldud pere ühiste kulutuste katteks; -

kokku 62 705 krooni. Sisse

arvelduskontole nr XXXX kostja nimele vormistatud pangakaarte kasutas hageja. Hagejal oli Swedbank AS-is konto XXXX ja krediitkaart nr XXXX kehtivusega 09.04.2003. a – 05.05.2006. a. 06.05.2006.a – 08.03.2009. a ei olnud hagejal enda nimele vormistatud pangakaarti. Hagejal oli isiklik deebetkaart nr XXXX kehtivusega 09.03.2009. a – 18.08.2009. a. Kostjale oli hageja poolt pangas vormistatud A-volitus, mis kehtis 06.05.2006. a – 08.03.2009. a. Selle volituse alusel vormistas kostja järgmised pangakaardid: pangakaart kehtivusega 15.10.2005. a – 06.08.2007. a (kostja nimel, hageja kasutuses, Visa elektron kaart XXXX), pangakaart kehtivusega 08.08.2007.a – 09.03.2009. a (kostja nimel, hageja kasutuses Visa elektron XXXX). Kostja vormistas pangakaardid enda nimele, kuivõrd pangakaardi kehtivuse lõppedes ei olnud hagejal aega panka minna ning palus kostjal teha uus kaart volikirja alusel. Pangas selgus, et kaarti saab teha hageja poolt kostjale väljastatud volikirja alusel ainult kostja nimele. Nii saigi hageja pangakaart kostja nimele, kuid pangakaarti kasutas hageja ise. Sama toimus siis, kui esimene selline kaart kaotas kehtivuse ja oli vaja vormistada uus kaart. Vaidlus puudub selles, et pooled läksid lahku oktoobris 2007. a. Alates 01.09.2008. a elab hageja alaliselt Soomes. Tehingud kostjale väljastatud pangakaardiga toimusid ka pärast seda, kui kostja alaliselt Soome elama ja tööle asus. Hageja tankis selle kaardiga kütet, pesi autot, ostis süüa ja maksis muude igapäevaste toimingute eest. See tõendab, et tegelikkuses ei olnud kaart üldse kostja valduses. Kostja ei ole hageja kontot kasutanud, ta on hagejale ainult raha üle kandnud ja volikirja alusel sularahas hageja pangakontole pangas sissemakseid teinud. Kui kaart oleks olnud kostja valduses, oleks ta ju raha hageja kontole kaardiga sisse maksnud, mis oleks oluliselt odavam ja mugavam olnud.

-

kostja ei pidanud vajalikuks ülekannetele kirjutada, et need on pangalaenu tasumiseks, pooltel ei olnud maksete tegemise ajal selles osas vaidlusi. Kostja soovis võimalikult kiiresti pangalaen tasuda, mistõttu kandiski hagejale nii palju raha üle. Hageja oli huvitatud pangale kiirest raha tagasimaksust ainult seni, kuini laen oli jäänud nii väikeseks, et pank oli nõus vabastama hüpoteegi alt hagejale ainuisikuliselt kuulunud korteri XXXX. Laenulepingu p-st 3.14 nähtub, et pank oli nõus laenuraha maha võtma ainult hageja kontolt ja p-st 3.17.2 nähtub, et hüpoteek kustutati hageja korteriomandilt XXXX;

-

kostja on kandnud hageja kontole kokku 20 272,75 eurot, hageja kontolt nähtub, et kostja on teinud hageja kontole sularaha sissemakseid kokku 4 007,51 eurot. Kokku on kostja hagejale tasunud 24 280,26 eurot. Kui hageja oleks saadud summad pangale tagasi maksnud, oleksid oluliselt vähenenud intressid ning kostjalt laekunud rahast oleks jätkunud nii poole pangalaenu kui intresside tasumiseks arvestades seda, et poole pangalaenu intressid oleksid lõppenud hiljemalt 2009. a. Kostja soovib vabaneda kõigist kohustustest panga ees ning saada pool korteri turuväärtusest endale.

Kohtuistung 23.03.2015 (kd I tl 164-165) Hageja vande all antud ütluste kohaselt võtsid pooled laenu, tagatiseks vormistati XXXX korter. Korteri said pooled tagatisest välja, summas 80 000 krooni. Selle summa sai hageja oma kontolt. Pooled lõpetasd hoiuse. Panid 200 000 krooni hoiusele, raha tuli kostja poolt, kes sai raha korteri

müügist. Ülejäänud raha kulutati ära. Raha kasutati pere kuludeks, kostja ei ole midagi tasunud laenu kustutamise eest ja hageja ei ole tema käest seda nõudnud. Kostja vande all antud ütluste kohaselt oli korter ostetud kaasomandisse ning laenu võtsid pooled kahepeale. Maksed läksid hageja konto pealt, kuna temale laekus tol ajal ametlik palk. Kostja ei saanud muuta pangalaenu lepingut. Kostja panuseks oli kostja isalt päritud korter. Kostja müüs korteri ning tegi hagejale 200 000 kroonise ülekande, et ära tasuda osa pangalaenu, et makseid vähendada. Kõik kostja tehtud ülekanded hageja kontole olid mõeldud laenu kustutamiseks. 2005. a – 2008. a on kostja perekonna huvides panustanud 115 000 krooni (igapäevased kulud). Hageja on panustanud pere sissetulekutesse pangaülekannetega 82 000 krooni. Oma kontolt on kostja hageja kontole teinud ülekandeid summas 313 000 krooni. Kostja on läbi pangakontori tasunud arvele sularahas 61 000 krooni. Pärast seda, kui osteti korter, tegi hageja kostjale volituse. Tol ajal lõppes pangakaardi kehtivus. Kostja tegi enda nimele pangakaardi, mis oli hageja kasutuses. Volituse alusel ei olnud kostjal võimalust muuta pangalaenu lepingut. Laenu muutmist ja tagasimaksmist see volitus ei võimaldanud. Laenulepingus oli kirjas, et laenu tasub igakuiselt hageja. Üks kaart oli ühe perioodi alusel 15.10.2005. a – 05.06.2007. a. Kostja tegi teise pangakaardi – kuna eelmine ei kehtinud, tegi seda volituse alusel, seda kaarti kasutas hageja. Kostjal ei olnud vajadust kasutada kahte kaarti, tal oli oma pangakaart olemas. Kostja hambaravi tasuti hageja poolt kuna tol ajal ei olnud kostja kontodel raha. Kostja tegi volituse alusel hageja kontole sissemakseid pangas telleri kaudu. Kohtuistung 30.09.2015. a Hageja esindaja Sergei Desjatnikovi selgituste kohaselt kostja korteri müügist saadud 200 000 kroonist 80 000 kasutati laenu tagastamiseks, 120 000 krooni kulutasid pooled koos (käisid reisimas, ostsid tehnikat, hambaravi jne). Kontoväljavõttest on näha, et see summa on võetud kontolt välja. Seda raha ei kantud hageja kontole laenu tasumiseks, see võeti kohe välja ning selle eest osteti külmkapp, televiisor, ülejäänu läks investeerimisele. Kostja nõustub, et investeerimisfondist saadud kasumi 80 000 eurot kulutasid pooled ühiselt.

KOHTU SEISUKOHT

hageja ja kostja kaasomandis on korteriomand asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX. Nii hagejale kui kostjale kuulub korteriomandi 1⁄2 mõttelist osa;

-

korteriomandi soetamiseks sõlmisid 03.10.2005. a Swedbank AS ja O.K. ning K.K. laenulepingu nr 05-215115, korteriomandi soetamiseks laenasid pooled 42 305 eurot;

-

12.07.2007. a sõlmisid AS Swedbank ja O.K. ning K.K. laenulepingu nr 05-215115-EL lisa, mille kohaselt uueks laenusummaks lepiti kokku 36 166,25 eurot ning pank nõustus vabastama hüpoteegi alt hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX. Enne lepingu sõlmimist tasuti 27.06.2007. a laenu tagastamiseks pangale 5 104 eurot, mis saadi kostja korteri müügist;

-

pooled läksid lahku oktoobris 2007. a ning sellest ajast alates elab korteris asukohaga XXXX hageja;

-

Swedbank AS-i 5.06.2015. a tõendi kohaselt oli 5.06.2015. a seisuga laenulepingu nr 05215115-EL alusel tagastamata laenusumma 25 695,78 eurot;

-

ajavahemikul 3.10.2005. a – 5.06.2015. a tasuti laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 32 726,25 eurot, millest 16 609,22 eurot moodustasid laenusumma tagasimaksed ja 16 117,03 eurot tasutud intressi maksed, nimetatud maksed on tehtud O.K. arvelduskontolt nr XXXX;

-

kostja on teinud hageja arvelduskontole nr XXXX ülekandeid summas 20 272,75 eurot;

-

korteriomandi väärtus on 51 000 eurot.

Hagi aluseks olevatest faktilistest asjaoludest nähtub, et pooled hakkasid koos elama 1997. a, ja neil on ühine laps(tl. 164 pöördel). Korteriomandi ostsid pooled (2005. a) perekonna ühiseks eluasemeks. Kohus leiab, et vara soetamise ajal võis poolte eesmärgiks olla vähemalt majanduslikult ühisvara loomine. Samas tuleb hinnata ka poolte edasist käitumist. Lepingu lisa, mille sõlmimisel tagastati ennetähtaegselt laen summas 5 104 eurot sõlmiti juulis 2007. a. Hageja on hagiavalduses väitnud, et pooled läksid lahku oktoobris 2007. a, millega kostja on nõustunud. Poolte selgitustest nähtuvalt oli laenu osaliselt ennetähtaegse tagastamise eesmärk saada hüpoteegi alt vabaks hageja ainuomandisse kuuluv korteriomand. Kostja on teinud hageja kontole makseid, mille eesmärk oli väidetavalt laenu tagastamine, ka pärast poolte lahku minekut. Kohtu hinnangul on kaheldav, kas kostja eesmärk sai neid makseid tehes olla enam seltsingusse panustamine, kas poolte ühiseks tahteks oli enam ühisvara loomine.

sätted ei kohaldu. Hageja on omaks võtnud, et kostja on teinud panuse summas 5 112 eurot, samas laenu on pooled võtnud 42 305 eurot, millele lisandub intress. Arvestades et 5.06.2015. a seisuga oli laenulepingu alusel tasutud laenusumma ja intressi makseid kokku 32 726,25 eurot ning tasumata on kohustus summas 25 695,78 eurot, on kohustuse kogusuurus 58 422,03 eurot. Kostja väitel on ta teinud hagejale ülekandeid laenu tasumiseks summas 20 272,75 eurot (perioodil 2006-2009). Hageja väitel kasutati raha küll perekonna huvides, kuid mitte laenu tasumiseks. Nii hageja kui ka kostja on neid väiteid ka kohtuistungil vande all kinnitanud.

Pabertoimikus on puudu hageja 2009. a kontoväljavõte, mis on hageja poolt esitatud ja mis on KIS-is olemas, lisatud II köite lõppu.

-

25.07.2006. a 10 500 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 61) nähtuvalt on samal päeval 10 000 ja 500 krooni sularahas välja võetud; - 14.08.2006. a 6000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 63) on sellest 1250 krooni samal päeval välja võetud; enne ülekande tegemist kostja kontol rahalised vahendid puudusid, 14.08.20106. a on toimunud laenu tagastamine summas 1 301,37 krooni; - 27.08.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) on raha samal päeval välja võetud; - 2.09.2006. a 1700 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) enne ülekande tegemist oli kontol sisuliselt raha otsas, osaliselt on see raha välja võetud, osaliselt kasutatud muude kulude kandmiseks; - 6.09.2006. a 125 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) 100 krooni samal päeval välja võetud; - 6.09.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) sama summa samal päeval välja võetud; - 11.09.2006. a 4500 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 64) enne ülekande tegemist oli hageja kontol 43,36 krooni, 12.09.2006. a toimus laenu tagastamine summas 4 043,29 krooni, seega on seda raha kasutatud osaliselt laenumakse tasumiseks (samas on hageja 14.09.2006. a teinud ülekande kostjale summas 2000 krooni selgitusega kingitus, 13.10.2006. a 1 114 krooni selgitusega kingitus); - 14.09.2006. a 400 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 65) enne ülekande tegemist oli hageja kontol 34,42 krooni, 14.09.2006. a on tasutud AS-ile EMT 396 krooni; - 6.11.2006. a 3000 krooni ja 10.11.2006.a 3000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 66) on seda raha kasutatud osaliselt laenumakse tasumiseks 12.11.2006. a summas 4 030,75 krooni, piisavalt muud raha kontol ei olnud; - 29.11.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 67) kulus muude kulude katteks; - 2.12.2006. a 1900 krooni, 4.12.2006. a 4000 krooni ja 7.12.2006. a 2800 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 67) võis kuluda osaliselt laenumakse tasumiseks 12.12.2006. a summas 4 313,34 krooni; - 23.12.2006. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest (kd I tl 68) ei nähtu, milleks see summa mõeldud oli, enne ülekande tegemist kontol 3,81 krooni; hageja kontolt samal päeval tehtud ülekanne kostja kontole summas 2600 krooni selgitusega kink. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2006. a lugeda täiendavalt 13 688,75 krooni (874,87 eurot) (1 301,37 krooni + 4 043,29 krooni + 4 030,75 krooni + 4 313,34 krooni). 7.4 2007. a tasus kostja hageja kontole kokku 12 650 krooni (808,48 eurot): - 11.01.2007. a 2700 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on seda raha kasutatud vähemalt osaliselt laenu tagastamiseks (11.01.2007. a toimus laenu tagastamine summas 4 313,35 krooni, kontole on makstud ka muid summasid, kuid nendest ei oleks piisanud); - 15.01.2007. a 480 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) ei nähtu, milleks raha mõeldud oli, kulus muude kulude katteks; - 7.02.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on samal päeval sama summa välja võetud;

-

10.02.2007. a 5000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) kasutatud osaliselt laenu tagastamiseks, 12.02.2007. a toimus laenu tagastamine summas 4 313,35 krooni, hageja kontol muud vahendid selleks puudusid; - 16.02.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 70) on samal päeval sama summa välja võetud; - 16.03.2007. a 700 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks raha mõeldud oli, kulud muude katteks; - 1.07.2007. a 1000 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks oli raha mõeldud, enne ülekande tegemist oli kontol 194,13 eurot, raha on kulunud muude kulude katteks; - 6.07.2007. a 770 krooni – hageja kontoväljavõttest ei nähtu, milleks raha mõeldud oli, kulunud muude kulude katteks. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2007. a lugeda kokku 7 013,35 krooni (448,23 eurot) ( 2700 krooni + 4 313,35 krooni). 7.5 2008. a tasus kostja hageja kontole kokku 48 878,68 krooni: - 8.03.2008. a 1740 krooni – hageja kontoväljavõttest nähtuvalt (kd I tl 84) võis olla mõeldud laenumakse tasumiseks, 15.03.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4627,01 krooni (kd I tl 93); - 29.03.2008. a 113,51 krooni – ei nähtu, milleks mõeldud, enne ülekande tegemist hageja kontol rahalised vahendid puudusid; - 8.04.2008. a 6450 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 85) võis olla osaliselt mõeldud laenu tagastamiseks; 15.04.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4627,01 krooni (295,72 eurot); - 12.05.2008. a 5000 krooni ja 13.05.2008. a 1900 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 85) võis olla mõeldu laenu tagastamiseks; 15.05.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4627,01 krooni (295,72 eurot); - 14.06.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 86) võis olla mõeldud laenu tagastamiseks; 15.06.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni (302,60 eurot); - 15.06.2008. a 3300 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 86) kasutatud muude kulude katteks; - 12.07.2008. a 4000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 88) võis olla mõeldud laenu tagastamiseks; 15.07.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni (302,60 eurot); - 15.07.2008. a 1850 krooni – tõenäoliselt mõeldud muude kulude katteks (22.06.2008. a oli elektroonikapoest ostetud täpselt sama summa eest); - 12.08.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt (kd I tl 89) võis olla mõeldud laenu tagastamiseks; 15.08.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni (302,60 eurot); - 13.08.2008. a 1050 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt kasutatud muude kulude katteks; - 8.09.2008. a 2000 krooni ja 13.09.2008. a 1000 krooni – 1000 krooni sularahas välja võetud 9.09.2008. a; 15.09.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni (302,60 eurot);

- 21.09.2008. a 1000 krooni ja 21.09.2008. a 1000 krooni – ei ole selge, milleks oli mõeldud (23.09.2008. a hageja kontolt kostja kontolt tehtud ülekanded summas 1500 ja 500 krooni selgitusega kingitus) - 13.10.2008. a 5000 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt võis osaliselt olla mõeldud laenu tagastamiseks; 15.10.2008. a toimus laenu tagastamine summas 4734,66 krooni (302,60 eurot); - 16.10.2008. a 1200,17 krooni – konto väljavõttest nähtuvalt kasutatud muude kulude katteks; - 28.10.2008. a 800 krooni – enne ülekande tegemist kontol raha puudub, kasutatud muude kulude katteks; - 28.11.2008. a 1475 krooni – enne ülekande tegemist kontol raha puudub, selle arvelt tasutud makseid lepingu 08-006938-VL alusel. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades saab kostja panuseks 2008. a lugeda kokku 31 198 krooni (1993,92 eurot) (1740 krooni + 4627,01 krooni + 4627,01 krooni + 4734,66 krooni + 4000 krooni + 4734,66 krooni + 2000 krooni + 4734,66 krooni). 7.6 2009. a tasus kostja hageja kontole kokku 1996 krooni: - 20.01.2009. a 1996 krooni – hageja konto väljavõttest ei nähtu, milleks see summa mõeldud oli.

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavat nende osa suurusele. Pooled on olnud nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteriomand jääb hagejale. Seega tuleb korteriomand vastavalt poolte soovile jätta hagejale.

võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on esitanud tagasinõude summas 11 250,19 eurot (32 726,25 eurot : 2 - 5112,93 eurot). Kohus leiab, et hageja tagasinõue selles ulatuses ei ole põhjendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.