TH jt avaldus kaasomandis oleva kasutamisega seoses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TH, DA, TK, OR, MR, RV, NK, VD, EM, TL, JB, SF,
KJ, KK, LK, MR, GS, GG, A-AT, IL, JM, AT, LV,
AP, LA, EK, SI ja HT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: TH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja II: DA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja III: TK (isikukood XXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja IV: OR (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja V: MR (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja VI: RV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja VII: NK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja VIII: VD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja IX: EM (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja X: TL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XI: JB (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XII: SF (isikukood XXXXXXXXXXX,
kinnisasja
1(9)
elukoht Maardu linn) Avaldaja XIII: KJ (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XIV: KK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XV: LK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XVI: MR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn Avaldaja XVII: GS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XVIII: GG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XIX: A-AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XX: IL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXI: JM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXII: AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXIII: LV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXIV: AP (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXV: LA (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXVI: EK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXVII: SI (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldaja XXVIII: HT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Avaldajate I–XXVIII lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik I: Osaühing
(registrikood 11168642, asukoht Tallinn) Puudutatud isik II: Osaühing MAKET KINNISVARA (registrikood 10846131, asukoht Tallinn) Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja Kaili Siilak Puudutatud isik III: JL (isikukood
XXXXXXXXXXXX,
elukoht Maardu linn), lepinguline esindaja Jaak Lindpere Puudutatud isik IV: RH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik V: TA (isikukood XXXXXXXXXX,
2(9)
elukoht Maardu linn) Puudutatud isikute IV ja V lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik VI: VS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik VII: EV XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn)
(isikukood
Puudutatud isik
VIII:
NS (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik IX: HN XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn)
(isikukood
Puudutatud isik X: AL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik XI: GS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isikute X ja XI lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik XII: SS (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik
XIII:
OP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik XIV: KK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik XV: AK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isik XVI: GL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatud isikute XIII–XVI lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik
XVII:
NK XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn)
(isikukood
Puudutatud isik
XVIII:
TD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn) Puudutatu isiku XVIII lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova Puudutatud isik XIX: GS XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn)
(isikukood
Puudutatud isik XX: IG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Maardu linn), lepinguline
3(9)
esindaja Marina Simhes-Kazakova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.08.2015 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Parandada Harju Maakohtu 03.08.2015 määruse sissejuhatuses ilmsed ebatäpsused ja lugeda avaldajana märgituks ka EM ning kõrvaldada puudutatud isikute hulgast HT.
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta solidaarselt määruskaebuse esitajate TH, DA, TK, OR, MR, RV, NK, VD, EM, TL, JB, SF, KJ, KK, LK, MR, GS, GG, A-AT, IL, JM, AT, LV, AP, LA, EK, SI ja HT kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud
1.Avaldajad esitasid 16.12.2014 maakohtule avalduse (täpsustatud 13.02.2015 ja 04.05.2015), paludes anda kaasomandis oleva ja aadressil Langu 2a Maardus asuva kinnisasja väliparkla kõikide kaasomanike ühiskasutusse ja märkida kohtulahendis, et kohtulahend on aluseks, et kustutada kinnistusraamatust senine märge kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta.
2.Avalduse kohaselt kanti 28.12.2007 kinnistusraamatusse märge kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta, mille kohaselt kaasomandi esemeks oleval maatükil Langu 2a Maardus asuv väliparkla on antud kahe kaasomaniku – OÜ KAL-INVEST ja AS Maket Kinnisvara ainukasutusse ja valdusesse. Avaldajatega sõlmiti korteriomandite võlaõiguslikud müügilepingud mitu kuud enne vaidlustatava kasutuskorra sätestamist. Asjaõiguslepingute sõlmimise ja kinnistamisavalduste esitamise ajal puudus kinnistusraamatus märge kasutuskorra kohta.
3.Avalduse kohaselt tihenesid 2014. aastal lahkarvamused ja pingelised situatsioonid seoses parkla kasutamisega. Elamu juurde kuuluva territooriumi sihtotstarve on elamumaa. Tegelikult kasutatakse parklat tootmisalaseks majandustegevuseks. Parklat kasutatakse äriühingutele, nende klientidele ja äripartneritele kuuluvate veokite parkimiseks, veokite mootorite soojendamine tekitab maja hoovis lubamatut saastet ja müra. Mikrobussid, mille parkimiseks parklat kasutatakse, varjavad normaalset vaadet ja ohustavad jalakäijate liikumist. Suured sõidukid ei ole lastele ohutud. Parkla asfaldile jäävad mootoriõli ja muud jäljed. Parkla kasutajad on paigaldanud ebastandardse kõrgusega (60 cm) metallpiirded, mis pole piisavalt märgatavad ja on majaelanikele ohtlikud. Kaasomanikud, kelle kasutuses parkla on, keeldusid parklat
4(9)
ühiskasutusse tagastamast. Kasutuskord on vastuolus hea usu põhimõttega ja kaasomanike enamuse huvidega.
4.Avalduse kohaselt on hoolimata sellest, et parkimiskohtade arv (23) ei luba kinnitada igale korteriühistu liikmele (35) isiklikku parkimiskohta, võimalik korraldada parkla kasutamine lähtuvalt õiglastest põhimõtetest, mille kohaselt parklat kasutatakse kõikide kaasomanike poolt ilma parkimiskohti konkreetsetele korteriomanikele kinnitamata. Igal korteriühistu liikmel on õigus vaid ühe parkimiskoha kasutamiseks. Kaasomanike hulka mittekuuluvate isikute sõidukite parkimine kinnistul on keelatud. Keeld tagatakse territooriumil vastavate liiklusmärkide paigaldamisega või ettevõtte poolt, kellele on selline ülesanne antud. Parkla korrashoiu ja kasutuskorra järgimise tagab Korteriühistu Langu 2a juhatus.
5.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid avaldusele vastu. Ebaõige on avaldajate väide, nagu oleks parkla kasutamise õigus üksnes puudutatud isikutel I ja II. OÜ Maket Kinnisvara kasutab OÜ Kal-Investi parkimiskohti ning teatud korteriomanikud pargivad lisaks kuuel parkimiskohal. Kasutuskorra kokkulepe kehtib igakordsete korteriomanike suhtes. Kõik avaldajad ja muud puudutatud isikud omandasid korteriomandid pärast 18.12.2007 kokkulepet. Tõendeid, nagu oleks puudutatud isikud kasutanud neile notariaalse lepingu alusel kuuluvat õigust vastuolus teiste kaasomanike õigustega, ei ole avaldajad esitanud. Ilma parkimiskoha õiguseta korteriomandi müügihind oli tunduvalt väiksem, võrreldes korteriomanditega, mille juurde kuulus parkimiskoha kasutamise õigus. Kõigile kaasomanikele ühine parkla kasutamise õigus tähendaks, et parkida saavad isikud, kes teistest ette jõuavad, seega muutuks reaalne parkimisolustik kaootilisemaks. Parkla korrashoiu eest hoolitsevad puudutatud isikud I ja II. Kasutuskorra muutmise korral kahjustuksid puudutatud isikute I ja II ning parkimisõigust omavate korteriomanike huvid, sh arendaja omad.
6.Puudutatud isikud III–V, X–XI, XXIII–XVI, XVIII ja XX toetasid avaldust ja palusid selle rahuldada. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus 03.08.2015 määrusega jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda.
8.Puudub vaidlus selles, et avaldajad ja puudutatud isikud on korteriomandite asukohaga Langu 2a, Maardu linn, omanikud (kd I lk 54-58). Puudutatud isikud I ja II on sõlminud 18.12.2007 Maardus Langu 2a asuva elamu juures asuva väliparkla notariaalselt kinnitatud kasutuskorra (kd I lk 9-29), mille kohaselt jäi puudutatud isiku I ainukasutusse 17 parkimiskohta ning kindlaksmääratud korteriomanikele 6 parkimiskohta.
9.Puudutatud isikute I ja II seaduslik esindaja selgitas 16.07.2015 ärakuulamisel telefoni teel, et puudutatud isikud I ja II on parkla rajamisse eraldi ressursse investeerinud, mistõttu otsustati korteriomandid müüa parkimiskohtadest eraldi. Isikud, kes soovisid korteriomandi osta soodsamalt, loobusid parkimiskoha juurde ostmisest, kuigi kõigile isikutele, kes Maardus Langu 2a elamusse korteri ostsid, pakuti seda võimalust. Parkimiskohti on seni müügis, mis tähendab, et soovi korral oleks kõigil majaelanikel võimalik parkimiskoht endale soetada. Samuti on võimalik parkimiskohta üürida. Kuna puudutatud isikud I ja II on parkimiskohtadesse investeerinud, siis on seni nende
5(9)
huvi just parkimiskohtade müük. Juba korteriomandite ostmisel selgitati kõigile isikutele notari poolt, et antud kinnistu juures on notariaalselt kindlaksmääratud parkimiskord, mis tähendab, et isikud olid alates korteri ostmisest kehtivast parkimiskorraldusest teadlikud. Valed on avaldajate väited selle kohta, et puudutatud isikute I ja II sõidukid on katki ja reostavad parkimisplatsi ja keskkonda. Puudutatud isikute I ja II sõidukid on igati töökorras ning puudutatud isikud I ja II hoolitsevad parkimisplatsi korraoleku eest.
10.Praegusel juhul, kus väliparkla kasutuskord on notariaalse lepinguga kokku lepitud, esineb alus sõlmitud kokkuleppe muutmiseks üksnes juhul, kui avaldajad toovad esile asjaolud, millest ilmneb, et kehtiv kord on teisi kaasomanikke eriliselt kahjustav ning ebaõiglane. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on Maardus Langu 2a elamus asuvad korteriomandid kuulunud esmalt puudutatud isikule I, kes on need seejärel võõrandanud uutele korteriomanikele. Samuti nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (kd I lk 31-32), et korteriomandite juurde on kinnistusraamatus III jakku kantud märkus kasutuskorra kokkuleppe kohta. Märkus kasutuskorra kokkuleppe kohta on kinnistusraamatusse kantud samaaegselt kui esmakanne esimese omaniku kohta, mis tähendab, et märkus parkimiskorra kokkuleppe kohta on kinnistusraamatus olnud korteriomandite kinnistamisest alates. Seega pidid kõik tulevased omanikud, kes puudutatud isikult I endale Maardus Langu 2a elamus korteriomandi soetasid, olema teadlikud kinnisasjaga seotud parkimiskorra kokkuleppest.
11.Ka juhul, kui avaldajad ei olnud parkimiskorrast teadlikud võõrandamislepingute sõlmimisel, said nad parkimiskorrast siiski teadlikuks hiljemalt asjaõiguslepingu vormistamisel. Puudub alus kahelda asjaolus, et asjaõiguslepinguid vormistanud notar kõigile korteriostjatele kinnistusraamatusse kantud märkeid ka selgitas. Juhul, kui konkreetne ostja leidis, et selline parkimisala kasutuskord on tema õigusi liigselt kitsendav, oli ostjal võimalik jätta asjaõigusleping sõlmimata ning seeläbi korteriomand ostmata.
12.Olukorras, kui korteriomandi ostjad lähtuvalt finantsilistest kaalutlustest ise parkimiskoha kasutamise õiguse ostmisest loobusid, ei saa olla tegemist avaldajaid ebamõistlikult kahjustava parkimisala kasutuskorraga. Kehtivas olukorras ei ole ka midagi hea usu põhimõttega vastuolus olevat.
13.Avaldajate väited kaubikute tekitatava müra ja õlilaikude kohta ei anna põhjust asuda seisukohale, et kehtivat parkimiskorda tuleks muuta. Ka juhul, kui parkimiskohad oleksid avaldajate kasutuses, pargiksid avaldajad kõnealuses parklas samuti mootorsõidukeid, mis kõigi eelduste kohaselt tekitavad samuti müra. Ka õli- või bensiinilaikude esinemine parkimisplatsil ei ole avaldajaid eriliselt kahjustav asjaolu, kuna selliste kõrvalnähtuste esinemine mootorsõidukite parkimise puhul on tavaline, ning puudub alus arvata, et avaldajate autode puhul oleks parkimisplatsil selliste nähtuste esinemine välistatud. Samuti ei ole asjakohased avaldate väited selle kohta, et puudutatud isikute I ja II sõidukid kujutavad erilist ohtu elamu lähistel mängivatele lastele. Puudub alus asuda seisukohale, et just puudutatud isikutele I ja II kuuluvad sõidukid on eriliselt ohtlikud. Parkimisplatsil viibivatele lastele võib ohtu kujutada ükskõik milline sõiduk, muuhulgas ka avaldajatele kuuluvad autod. Ei ole põhjendatud ka avaldajate väide, et puudutatud isikud I ja II ei hoia parkimisplatsi piisavalt korras. Nähtuvalt parkimisplatsi kohta tehtud fotodest (kd II lk 41, lk 54-59) on parkimisplatsi
6(9)
puhtus ja korrashoid parkimisplatsi kohta tavapärasel tasemel ning parkimine korrektselt korraldatud.
14.Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikud I ja II käsutaksid korteriomandi esemeks olevat reaalosa või selle mõttelist osa (KOS § 1 lg 3).
15.Õiglane ja põhjendatud on jätta menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda, sest menetlus on põhjustatud avaldajatest (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus ja selle põhjendused
16.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada.
17.KOS § 1 lg 3 käsitlus maakohtu määruses on ebaõige. Ettepanek soetada parkimiskohti täiendava tasu eest on alusetu, sest need parkimiskohad juba on kõikide kaasomanike omandis. Katsed võõrandada parkimiskohti eraldi korteriomanditest tähendavad KOS § 1 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumist. Vaidluses ei oma tähtsust parkla kasutajate väidetavad investeeringud parkla loomisesse.
18.Maakohus on andnud parkla kasutamise asjaoludele ebaõige hinnangu. Igahommikune üheaegne mikrobusside mootorite soojendamine ei saa ületada kaasomanike üksikute sõidukite mootorite müra ja saastet. Pargitud mikrobussid varjavad vaadet rohkem kui teistele kaasomanikele kuuluvad sõidukid ja vastavalt on oht suurem, eelkõige laste jaoks. Avaldajate esitatud piltidel kajastatud tosooli ja bensiini jäljed parkla kattel lükkavad ümber väited parkla kasutajatele kuuluvate sõidukute suurepärase tehnilise seisundi kohta ja seavad kahtluse alla maakohtu järelduse, mille kohaselt parkla on puhas ja korras.
19.Parkla tagastamine kõigi kaasomanike ühiskasutusse 04.05.2015 esitatud ühiskasutuse põhimõtete järgi oleks õiglasem, võrreldes kehtiva kasutukorraga, mil parkla on vähemuse kasutuses.
20.Maakohus on teinud 13.02.2015 esitatud kinnistusraamatu väljavõttest eksliku järelduse, mille kohaselt pidid korteriomandi soetanud isikud olema parkimiskorra kokkuleppest teadlikud. Väljavõtte kohaselt on kanne esimese omaniku kohta tehtud kasutuskorra kandega samal kuupäeval, s.o 28.12.2007. Väljavõttest nähtuvalt esitas uus omanik kinnistamisvalduse 20.12.2007, s.o enne kasutuskorra kande tegemist. Isegi asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevaks ei saanud korteriomandi omandaja kasutuskorrast sel moel teada. Menetluse edasine käik
21.Puudutatud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu.
22.Puudutatud isikud IV, V, X–XI, XXIII–XVI, XVIII ja XX toetavad määruskaebust ja paluvad selle rahuldada.
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7(9)
24.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Korteriomanditeks jagatud kinnisasja kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine ei ole vastuolus KOS § 1 lg-s 3 sätestatud keeluga korteriomandi reaalosa ja mõttelist osa eraldi koormata ning on KOS § 12 lg 1 järgi lubatud.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt 18.12.2007 kokkulepitud kasutuskord kehtib AÕS § 79 järgi kõikide praeguste kaasomanike suhtes, sest kaasomanikud pidid olema kasutuskorra kokkuleppest teadlikud. Määruskaebuse väidetel ei saanud avaldajad enne 18.12.2007 olla kasutuskorra märkusest teadlikud, sest märkust ei olnud kinnistusraamatusse kantud, kuid määruskaebuses ei ole esile toodud, et avaldajad ei oleks teadnud kasutuskorra kokkuleppest. Asja materjalidest nähtub (kd I tl 31), et kinnistamisavaldus kaasomandi kasutuskorra märkuse kinnistamiseks esitati kinnistusosakonnale 18.12.2007. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda selles, et avaldajad olid korteriomandite omandamistehingute tegemisel teadlikud 18.12.2007 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppest. Näiteks DA-ga 29.03.2007 sõlmitud lepingus (kd I tl 170-187) on sellise kasutuskorra kokkuleppe oodatavat sõlmimist nimetatud. Samuti oli notaril võimalik müügilepingute sõlmimisel kinnistuspäevikust näha, et 18.12.2007 on esitatud avaldus märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ja sellest avaldajaid informeerida.
27.Maakohus on parkla kasutamise asjaolusid õigesti hinnanud ja oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et antud juhul on kehtiva kasutuskorra järgi parkla kasutamise kahjulikud mõjud mõningal määral suuremad kui need võivad olla kõigi kaasomanike ühiskasutuse puhul või et teistsugune kasutuskord oleks avaldajate arvates õiglasem, ei anna alust pidada kehtivat kasutuskorda kaasomanikke eriliselt kahjustavaks ja eriliselt ebaõiglaseks.
28.TsMS § 447 lg 2 esimese lause alusel tuleb parandada ilmne ebatäpsus maakohtu määruse sissejuhatuses ja lugeda avaldajana märgituks ka EM. Asja materjalidest nähtuvalt on ka EM üks avaldaja. Samuti on ebaõigesti maakohtu määruses märgitud HT nii avaldajana kui ka puudutatud isikuna. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on HT avaldaja. Parandused ei mõjuta määruse sisu.
29.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitajate kanda. Ringkonnakohus on seisukohal, et seejuures on põhjendatud solidaarne vastutus, sest määruskaebuse esitajad esitasid ühise kaebuse ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole jagatav osadeks, mille iga määruskaebuse esitaja oleks põhjustanud. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust.
Margo Klaar
Ele Liiv
Kaupo Paal
8(9)
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.