M.K. hagi Sauga valla munitsipaallasteaed Tammiste Lasteaed vastu töövaidluses (TVK läbinud)
Tsiviilasja hind
578,04 eurot (sh RLvS § 22 lg1p1 järgi riigilõivuvaba osa 400.83 €) Hageja M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ) Kostja Sauga vald (munitsipaallasteaed Tammiste Lasteaed kaudu, reg.kood 75036659, asukoht Kellukese tee 5, Tammiste, Sauga vald, Pärnumaa) volitatud esindaja Eda Tenson Kirjalikult lihtmenetluses TsMS § 403 lg 1 ja 405 alusel
2.Tuvastada M.K. ja Tammiste Lasteaia vahel 18.10.2010 sõlmitud töölepingu katkematu tingimusena, sh 2012.a suvel vahetult enne töötaja rasedus-sünnituspuhkusele ja sellele järgnenud lapsehoolduspuhkusele minekut, M.K.’i töötamine lasteaiaõpetajana 1,0 kohaga koos sama tööaja raames liikumistegevuse läbiviimise lisakohustusega.
3.Jätta rahuldamata M.K.’i nõuded saamata ületunnitöö tasu summas 400.83 eurot ja temale tekitatud kahjuna vähemsaadud hüvitise rasedus-sünnituslehe alusel 42.76 eurot ning vanemahüvitise summas 134.45 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta hageja M.K.’i kanda.
4.Menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb menetlusosalisel esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 (8)
2-14-61090 kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja M.K. esitas 15.10.2015.a Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusavalduse, milles palus tuvastada, millistel tingimustel ta töötas 2012.a enne lapsepuhkuseid ning mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja ületunnitöötasu ajavahemiku sept 2011 – mai 2012 eest kokku summas 503,22 €, kahjuhüvitis lapsepuhkuste eest: sünnituslehe alusel august – dets 2012 summas 62,67 € ja vanemahüvitisena dets 2012 – veebr 2014 summas 196,57 €. Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon 19.10.2014.a. otsusega töövaidlusasjas nr 41/1625 tuvastas, et M.K. ja Tammiste Lasteaia vahel 18.10.2010 sõlmitud töölepingu tingimuseks oli 2012 suvel, enne töötaja rasedus-sünnituspuhkusele ja sellele järgnenud lapsehoolduspuhkusele minekut töötamine lasteaiaõpetajana 1,0 kohaga koos sama tööaja raames liikumistegevuse läbiviimise lisakohustusega, samuti tuvastati, et pooled ei ole seda töölepingu tingimust muutnud, mistõttu oli töötajal õigus nõuda lapsehoolduspuhkuselt naastes lasteaiaõpetaja 1,0 töökohta koos sama tööaja raames liikumistegevuse läbiviimise lisakohustusega kuni tööandja poolt lisakohustuse vajaduse äralangemiseni. Töötaja ületunnitasu ja kahjuhüvitise nõuded jäeti täies ulatuses rahuldamata. Kohtusse pöördus töövaidluse läbivaatamiseks avaldusega hageja M.K., kes ei nõustunud TVK otsusega rahuldamata jäänud osas. M.K. esitas Pärnu Maakohtusse 18.11.2014 hagiavalduse Tammiste Lasteaed vastu (täiendatud 20.01.2015), milles palub: 1) tuvastada, et Tammiste Lasteaia ja M.K.i vahel 18.10.2010.a sõlmitud töölepingu tingimuseks alates 01.09.2011.a oli töötamine koormusega 1,25, millest liikumisõpetaja koht oli 0,25, 2) mõista tööandjalt Tammiste Lasteaed M.K.i kasuks välja ületunnitöö tasu kogusummas 400.83 eurot ning 3) mõista tööandjalt Tammiste Lasteaed välja M.K.ile tekitatud kahjuna vähemsaadud hüvitis rasedus-sünnituslehe alusel 42.76 eurot ning vanemahüvitis summas 134.45 eurot.
1.1.Töökoormusest. Hageja leiab, et tema ja Tammiste lasteaia vahel 18.10.2010 sõlmitud töölepingu alusel enne hageja lapsehoolduspuhkusele minekut (2012 suvel) töötas koormusega 1,25, mis sisaldas lasteaiaõpetaja 1,0 kohta ja liikumisõpetaja 0,25 kohta. Vaidlus on selles, kas liikumisõpetaja lisakohustused sisaldusid 1.0 lasteaiaõpetaja kohas või need lisandusid nimetatud lasteaiaõpetaja tööle ja kokku oli koormus 1.25. Hageja selgitusel liikumistunnid ei toimunud kunagi hageja rühmatundide ajal. Liikumistunnid toimusid 2 korda nädalas esmapäeviti ja neljapäeviti 9.00-12.00. Hageja tegi ära liikumistunnid ja siis läks rühma oma rühmaõpetaja tööd tegema nagu tööandja poolt koostatud töögraafik (Lisa 3) ette nägi. Rühmatöö algusaeg oli 12.00, mitte aga 11.30 nagu väitis tööandja töövaidluskomisjonis ja tööaja lõpp oli 18.30. Samuti ei saanud hageja teha rühmatöö ajal liikumisõpetaja tööd. Kõikidel õpetajatel tuli rühmas olla nädalas 30 tundi ja 5 tundi oli niinimetatud üldtööaega. Üldtööaeg on mõeldud õppe- ja kasvatustöö planeerimiseks, dokumenteerimiseks, pidustuste ja ettevõtmiste planeerimiseks ja läbiviimiseks, koosolekutest osavõtmiseks, arendusrühmade tegevustes osalemiseks ning seda aega ei pidanud õpetaja kohustuslikult olema rühmas, seda võis teha kodus või raamatukogus või kus iganes. Nimetatud tööaja jaotumine kajastub ka hageja ametijuhendi punktis 3.10. Nimetatut saab kinnitada hagejaga koos töötanud lasteaiaõpetaja A.R.. Haridustöötajate tööaega muudeti alates 01.09.2013 Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 125, kus ei ole enam eraldi väljatoodud 30+5 tööaeg vaid 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
2 (8)
2-14-61090
1.2.Hageja esitab kohtule enda poolt koostatud ülevaate 2011 ja 2012 tööajast, milles kajastub tema ja A.R. tööaeg Männikäbi põnnide rühmas (Lisa 3). Hageja hinnangul ei oma tähendust see, kui liikumistund mõnel korral temast sõltumatul põhjusel ära jäi, tema oli tööle tulnud ja valmis oma tööülesandeid liikumisõpetajana täitma ja tunni ärajäämisel ei saanud ära minna, sellist korraldust ei olnud tööandja poolt antud. Kui näiteks toimus samal ajal teatrietendus, siis olin koos lastega saalis ja korraldasin nende tegevust, mitte ei saanud sel ajal olla vaba ja ära minna. Tunni ärajäämise ajal sai tegeleda järgmiste liikumistundide ettevalmistamisega, mida ta ka tegi. Probleem on selles, et tööandja ei anna hagejale enam tööle naastes tagasi tööd, mida tegin enne lapsehoolduspuhkusele minekut, s.o rühmaõpetaja pluss liikumisõpetaja kõikidele lasteaia rühmadele. Pakub ainult tööd rühmaõpetajana ja enda rühmale liikumist, mis sisaldub nimetatud 1.0 ametikoha sees. Hageja tõendab oma nõuet liikumistundide aja ja tasuarvestustega . Hageja nõuab lisaks saamata ületunnitöö tasu kogusummas 400.83 eurot, leides, et kostja maksis seoses liikumistegevuse lisakohustusega hagejale igakuist fikseeritud lisatasu, mitte ületunnitasu. Hageja koostas arvestuse õppeaastal 2011/20121 teostatud tööaja kohta ja leiab, et kostja ei ole maksnud hagejale õiglast tasu ületundide eest.
2.Kostja on esitanud 19.02.2015 vastuse, milles hagi ei tunnista, palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 18.10.2010 tööleping nr 14 (lisatud hageja poolt TVK avaldusele), mille p 2.5. kohaselt asub töötaja tööle Tammiste lasteaia õpetaja ametikohal (liikumisõpetaja lisakohustusega). Vastavalt töölepingu punktile 3.1. on töölepingus kokku lepitud, et töötaja töötab 7 tundi päevas, 35 tundi nädalas. Seega on töölepingus kokku lepitud töötaja töötamine täistööajaga vastavalt TLS § 43 lg 6 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud haridustöötajate tööajale. Liikumisõpetaja lisakohustused on kindlaks määratud hageja ametijuhendis (lisatud hageja poolt TVK avaldusele) töötajale ette nähtud tööülesannetena, mis tähendab, et kokkulepitud tööülesandeid oli hageja kohustatud täitma töölepingus kokkulepitud tööaja sees. Töölepingus ega ka ametijuhendis ei olnud kindlaks määratud liikumisõpetaja lisakohustuste mahtu, kuna liikumistegevuse maht on muutuv ja sõltub laste vanusest, rühmade arvust, samuti teiste õpetajate võimekusest viia läbi liikumistegevust. Poolte vahel oli kaks töölepingu tingimuste muutmist, kus 28.01.2011 pooled leppisid kokku, et tööleping on sõlmitud tähtajatuna ja töötaja töötasu on 538,39 eurot kuus ja 05.03.2012 leppisid pooled kokku, et töötaja töötasu on 598,25 eurot kuus. Muid muudatusi ei ole tehtud. Hageja viis läbi õppeaastal 2010/2011 liikumistegevusi 3-le rühmale, sealhulgas enda rühmale ja seda kokkulepitud tööaja sees. Alates 2011/2012 õppeaastast leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja viib liikumistegevusi läbi 4-le rühmale, mis osaliselt ületas kokkulepitud tööaega.
3.11.05.2015 kohtuistungil pooled taotlesid asjas menetluse peatamist võimaliku kokkuleppe saavutamiseks, kuna kostja pakkus, et lapsehoolduspuhkuselt naastes võib hageja saada tagasi sama töö, so lasteaiaõpetaja 1,0 koormusega koha koos liikumisõpetaja lisakohustusega oma rühmas, st ilma teiste rühmadega lisanduvate ületundideta. Kokkulepet ei saavutatud, menetlus uuendati 10.09.2015 ja 28.09.2015 kohtuistungil jäid pooled seniste seisukohtade juurde. Kohus määras asja lahendamise poolte nõusolekul TsMS § 403 alusel kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 30.10.2015 ning määras otsuse kuulutamise ajaks 02.12.2015.
4.29.10.2015 seisuga hageja on jätkuvalt seisukohal, et tööandja poolt pakutud töö lapsehoolduspuhkuselt naastes, ei ole töö samadel tingimustel, mida tegi hageja enne lapsehoolduspuhkusele minekut. Alates tööle asumisest 18.10.2010 kuni 12.06.2012 andis hageja lisaks rühmaõpetaja kohustustele ka liikumistunde kõigile lasteaia aiarühmadele (2010/2011 õppeaastal 3-le ja 2011/2012 õppeaastal 4-le rühmale). Tööle naastes aga pakkus kostja liikumist ainult 1-le rühmale, väites, et hagejal ei ole õigust rohkemale.
3 (8)
2-14-61090 Hageja ja kostja vahelises töölepingus (18.10.2010) ega ametijuhendis ei ole määratletud kellele ja mis mahus antakse liikumistunde. Hageja ja kostja vahelist töölepingut ei ole muudetud, seega kui kostja väidab, et ta lähtub töölepingust töökoha pakkumisel siis, kuidas sai hageja seda tööd teha 2 aastat ja nüüd puudub sellele õigus. Kostja on hageja lapsehoolduspuhkuse ajal avaldanud 3 liikumisõpetaja ametikoha täitmise töökuulutust märkega „lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asenduseks”. Hagejale aga seda tööd ei tagastatud 1,0 ametikoha (rühmaõpetaja + liikumisõpetaja lisakohustusega) raames ega ka osalise töötamise võimalusena. TLS § 28 lg 10 ütleb, et „tööandja on kohustatud teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi”. Kostjale oli teada hageja soov töötada osalise tööajaga, aga seda ei võimaldatud. Hagejal on kvalifikatsioonile vastav kõrgharidus „Kehakultuuri õpetaja” ja lisaks omandas lapsehoolduspuhkusel olles samas valdkonnas ka magistrikraadi. Hageja kandideeris juunis 2015 „Liikumisõpetaja” ametikohale, kuid ei osutunud valituks. Hageja leiab, et antud otsus ei saanud olla kuidagi objektiivne ning sel hetkel oli olemas hageja-kostja vaheline kehtiv tööleping, mida oleks saanud poolte kokkuleppel muuta, kuna hageja oli seda tööd kuni lapsehoolduspuhkusele minekuni teinud. Samuti on leidnud kinnitust asjaolu, et üks liikumisõpetaja töökuulutus ei olnudki avalikult kättesaadav.
4.1.Ületundide tekkimisest 2011/2012 õppeaastal. Perioodil september 2011 kuni mai 2012 töötas hageja järgmise töökoormusega: 1,0 ametikohta rühmas (30 tundi graafikujärgset õppe-ja kasvatustööd + 5 tundi üldtööaega – rühma tööd puudutav ettevalmistusaeg), selline tööaeg oli ka kõigil ülejäänud seitsmel Tammiste lasteaias samal ajal töötanud rühmaõpetajatel. Hageja täitis lisaks veel liikumisõpetaja kohustusi, andes 2 korda nädalas liikumistunde kõigile 4-le rühmale, liikumistunnid kinnitatud terveks õppeaastaks ajaliselt esmaspäeviti ja neljapäeviti 9.00-12.00 (nädalas 6 tundi). Seega 2011/2012 koostati töögraafik direktori poolt hagejale rühmas 30 tundi + 6 liikumistundi 4-le rühmale + 5 tundi üldtööaega = kokku 41 tundi (Normtunnid 35). Kostja on tunnistanud, et ta ei pidanud hageja poolt seoses liikumistegevuse läbiviimisega tekkinud ületundide arvestust, samuti ei kajastatud liikumistunde hageja tööajaarvestuses, mis esitati Sauga Vallavalitsuse raamatupidamisse palgaarvestuse alusdokumendina. Kostja maksis seoses liikumistegevuse lisakohustusega hagejale igakuist fikseeritud lisatasu, mitte ületunnitasu. Hageja koostas arvestuse õppeaastal 2011/20121 teostatud tööaja kohta ja leiab, et kostja ei ole maksnud hagejale õiglast tasu ületundide eest. Õppeaastal 2011/2012 kehtis „Haridustöötajate tööaeg”, määrus nr. 113, 25.06.2009, § 2. Lühendatud täistööaja kestus Lühendatud täistööaja kestuseks §-s 1 loetletud ametikohtadel on 7 tundi päevas ehk 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, sealhulgas õppe- või kasvatustöö tundide arv nimetatud ametikohtadel on:1) koolieelse lasteasutuse õpetajal 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul; Toetudes seadusele ja hageja töökoormusele, on hageja veendunud, et kõik liikumistegevust puudutav töö on ületunnid. Erinevus tundide arvestuses hageja poolt ja kostja poolt tuleneb järgnevast: 1) kostja leiab, et liikumistunnid toimusid üldtööaja sees – hageja leiab, et üldtööaeg oli ettenähtud aga rühma õppe- ja kasvatustegevuse ettevalmistamiseks, ürituste korraldamiseksläbiviimiseks, koosolekutel osalemiseks, arendustöö tegemiseks; hageja pidi sel ajal läbi viima aga liikumistegevusi ega saanud teha samaaegselt kahte erinevat tegevust. Kuna hageja töötas samaväärse koormusega rühmas nagu kõik teised ülejäänud rühmaõpetajad ja pidi täitma täpselt samu ülesandeid samas mahus, ei saa kohelda töötajaid erinevalt ja eeldada, et hageja teeb ära sama aja jooksul topelttöö; 2) kostja ei arvestanud hageja tööaja hulka aega, mil hagejast mitteolenemata põhjustel ei toimunud liikumistunnid (teatrid, õppekäigud, mitmel korral ei tulnud rühm liikumistundi kuna nad soovisid jätkata rühmas pooleliolevat õppetegevust). Hageja oli tööle tulnud ja valmis oma tööülesandeid täitma. Samuti majas eelnevalt teadaolevad üritused (nt. Teatrid hommikuti), mil kõigil rühmadel ei toimunud liikumistunnid. Hagejale polnud antud käsku mitte tööle ilmuda 4 (8)
2-14-61090 (tööaeg oli fikseeritud kindla graafikujärgsena ja terveks õppeaastaks, töötasu maksti kuutasuna mitte tunniarvestusena, järelikult oli see hageja tööaeg), ärajäänud tundide ajal viibis hageja töökohal ja tegeles liikumistundideks ettevalmistamisega. 3) alates novembrist 2011 lühendati hageja tööaega rühmas 1,5 tundi ja loodi valverühm, kuna hageja töökoormus oli liiga suur (Infotunni protokoll nr.4, 19.10.2011). Hageja leiab, et lühendatud tööaeg rühmatöö arvelt hüvitab aja, mis kulus liikumistegevuste ettevalmistamiseks (nädalas tuli ettevalmistada 8 erinevat õppekavast lähtuvat planeeritud liikumistegevust erinevas vanuses lastele). 2011/2012 õppeaastal ei olnud arvestatud hageja tööaja hulka selleks kuluvat ettevalmistusaega, samas 2010/2011 õppeaastal oli see aeg aga graafikus kenasti kirjas ja võimaldatud kostja poolt. Seoses sellega, ei ole hageja lisanud oma ületundide arvestusse puuduvat aega, mis kulus liikumistundide ettevalmistamiseks. Täpsemalt on ületundide arvestus lahti kirjtatud ka hageja eelnevates avaldustes. Hageja on endiselt seisukohal, et kostja ei ole õiglaselt arvestanud hageja töötunde, ega selle eest makstud tasu suurust.
5.Kostja 30.10.2015 seisukohavõtus leidis, et Tammiste Lasteaia ja hageja vahel ei ole sõlmitud ühtegi suusõnalist ega kirjalikku lepingut, mis määratleks hageja töötamise koormusega 1,25. Ka hageja ise ei ole ühtegi vastavasisulist dokumenti kohtule esitanud, mis tema poolt esitatud koormust kinnitaks. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 18.10.2010 tööleping nr 14 (lisatud hageja poolt TVK avaldusele), mille p 2.5. kohaselt asub töötaja tööle Tammiste lasteaia õpetaja ametikohal (liikumisõpetaja lisakohustusega) 1, 0 koormusega. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust, et töölepingu pooled lepivad töölepingus kokku suurema tööaja, kui täistööaeg. Pedagoogide tööaega arvestades on hageja poolt välja toodud 1,25 koormusega töötamisel tööajaks 43,75 tundi nädalas. Nii kostja kui hageja poolt esitatud dokumentides ei tule koormuseks 1,25 ametikohta, mille tuvastamist hageja soovib. Hageja seisukoht, et kõik liikumistegevused on ületunnid on väär, kuna tulenevalt hageja töölepingu punktist 2.5, kus töötaja asub tööle Tammiste Lasteaia õpetaja ametikohal, liikumisõpetaja lisakohustustega näitab, et liikumistegevused on planeeritud töötaja täistööaja sisse (määratud ka ametijuhendis). 2011/2012 õppeaastal kui hageja hakkas andma liikumistegevusi neljale rühmale, leppisid hageja ja kostja kokku, et tekkinud ületunnid tasustatakse lisatasuga. Kostja täitis kokkulepet ja hageja töötas antud kokkuleppe alusel terve õppeaasta, ega vaidlustanud töökorraldust ja ületundide eest saadud lisatasu suurust. TLS § 44 lg 1 kohaselt töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Selline kokkulepe ei saa olla sõlmitud töölepingus, ületunnitöö tegemine saab olla ajutine ja töötajal on õigus igal ajal keelduda ületunnitööst. Kokkulepet, mille kohaselt hageja 2011/2012 õppeaastal nõustus andma liikumistegevust 4 rühmale ja mis ületas osaliselt töölepingus kokkulepitud tööaega, tuleb käsitleda ületunnitöö kokkuleppena. Hageja ei soovinud lapsehoolduspuhkuselt naastes töölepingu järgset ametikohta (tõendatud 30.03.2015 kostja poolt esitatud lisa 2), vaid soovis ainult liikumisõpetaja ametikohta (0,3 koormusega). Tulenevalt koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 22 lõige 4 kohaselt on kostjal kohustus korraldada konkurss õpetaja vaba ametikoha täitmiseks. Seadusest tulenevat võimalust kasutas ka hageja juunis 2015, kuid ei osutunud valituks. 5.oktoobril 2015 esitas hageja kostjale avalduse 18.10.2010 sõlmitud töölepingu nr 14 erakorraliseks ülesütlemiseks, tuues välja põhjuse, et tööpäeva algus ja lõpuaeg ei ole hagejal sobilik perekondlikel põhjustel (vt Lisa nr 1). Kostja rõhutab siinkohal, et olenemata sellest, kas M.K. oleks tööle naastes andnud liikumistegevusi 1,0 koormuse sees 1-le rühmale või 4-le rühmale, ei oleks hageja tööaeg oluliselt muutunud. Hageja esitatud tööaja arvestust (20.01.2015 Lisa 1) ei saa ületunnitöö tasu arvestamisel tõesena võtta, sest nimetatud dokumendis kajastatud tööaegades on mitmeid puudujääke, sh: Kostja on esitanud kohtule (19.02.2015 Lisa nr 4) infotunni protokolli nr 4, mille päevakorrapunkt nr 8 kohaselt moodustati lasteaias hageja töökoormuse vähendamiseks 5 (8)
2-14-61090 valverühm hageja lasteaiarühma (Männikäbi põnnide rühm) jaoks. Valverühma tööd rakendati alates 04.11.2011 reedeti, kus hageja tööpäev lõppes kell 17.00. Hageja on oma dokumentides kajastanud tööpäeva lõpuajana 18.30, mis lisab iganädalaselt 1,5 tundi tegelikust ajast pikemat tööaega. Lisaks ei saa kostja nõustuda hageja poolt töögraafikus näidatud töötundide arvuga, kuna graafikus ei kajastu üldtööaeg 5 tundi nädalas (20.01.2015 Lisa nr 3). Hageja on kinnitanud hagiavalduses oma teadlikkust üldtööaja sisust ja on võtnud osa lasteaia koosolekutest, ning talle on võimaldatud lasteaias vastuvõetud otsustega laste uneajal kasutada üldtööaega (19.02.2015 Lisa nr 2). Seega oli kostja poolt hagejale tagatud nädalas 5 tundi üldtööaega töö tegemise kohas. Lisaks eelpool toodule tunnistas hageja kohtu eelistungil, et on kostjaga vastastikusel kokkuleppel kasutanud võimalust ja lahkunud töölt enne tööpäeva lõppu kui kõik rühma lapsed on koju viidud. Seejuures ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi arvestust, mis kajastaks kostja poolt võimaldatud vaba aega ületundide kompenseerimiseks. Kui kostja oleks hüvitanud ületunnid seadusega sätestatud korras 1,5 kordselt, siis oleks hagejal olnud õigus saada ületundide eest 140.04 eurot. Kostja on maksnud hagejale lisatasu (mis sisaldas tasu ületundide eest) nimetatud perioodil 640.40 eurot (19.02.2015 Lisa nr 3). Seega on kostja maksnud vastupidiselt hageja väitele hagejale lisatasu rohkem seadusega ettenähtust 500.57 eurot
5.2.Hageja nõudes mõista tööandjalt välja tekitatud kahju kogusummas 177.21 vähem saadud hüvitis rasedus-sünnituslehe alusel 42.76 eurot ning vanemahüvitis summas 14.45 eurot jääb kostja oma seisukohale kindlaks, et hagejale ei ole kahju tekitatud. Kostja, võttes arvesse töömahu suurenemist ja tekkinud ületunde, maksis 12.09.-31.12.2011 (rasedus-sünnitushüvitise ja vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva kalendriaasta hulka minev periood) perioodi eest hagejale lisatasu summas 277.90 eurot (19.02.2015 Lisa nr 3). Kostja ühepoolse otsusega, lähtuvalt hea usu põhimõttest, maksis hagejale lisatasu siinkohal tegelikult nimetatud perioodi eest 233.36 eurot rohkem võrreldes seadusega ettenähtust, mis vastupidiselt hagejale väitele hoopis tõstis hageja rasedus-sünnitushüvitise ja vanemahüvitise määra Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 404 lahendada kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 6400 eurose hagihinnaga asjaga. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja avalduse ja poolte kirjalike seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.
7.1.Töökoormuse tuvastamise nõue. Kohus nõustub kostja väidetega selles, et pooltevahelisest 18.10.2010 töölepingust (Töövaidluskomisjoni toimiku, edaspidi TVK lk 89-93), selle muudatustest (TVK lk 94-95) ega ametijuhendist (TVK lk 96), samuti mitte tööaja arvestusest ei ilmne, et hageja M.K.’i töökoormusena oleks kokkulepitud ja hõlmatud kahte eraldi tööd eraldi tööajaga ja kogukoormusega 1,25 kohta, vaid poolte vahel oli kokkulepitud (töölepingu p 2.5), et M.K. töötab Tammiste Lasteaia õpetaja ametikohal (liikumisõpetaja lisakohustusega) ning tööajaga 7 tundi päevas, 35 tundi nädalas (töölepingu p. 3.1.), mis vastab haridustöötaja 1,0 koha
6 (8)
2-14-61090 täiskoormusele. Ka hageja ise on 11.05.2015 kohtuistungil (protokoll tlk 138) möönnud, et oli osaline koormus rühmas ja osaline koormus liikumisõpetajana, kokku 1,0. Kostja esitatud 19.10.2011 infotunniprotokolli punktist 8 (tlk 75) nähtuvalt 2011/2012 õppeaastal, kui hageja hakkas andma mitmele rühmale liikumistegevusi, vähendati hageja koormust rühmaõpetajana, mis viitab samuti sellele, et hageja töö hõlmas mõlemaid kohustusi ja liikumisõpetaja töö oli hõlmatud täistööajaga ning seda ei saa käsitleda eraldi tööna. Samuti nähtuvalt töölepingu muutmistest 2011 ja 2012 ja tööaja-töötasu arvestusest (tlk. 73), mil hageja täitis pedagoogi kvalifikatsiooninõuded ja hakkas andma liikumisõpet 2011/2012 neljale rühmale, leppisid hageja ja kostja kokku, et tekkinud ületunnid tasustatakse lisatasuga. Hageja töötas antud kokkuleppe alusel terve õppeaasta, ega vaidlustanud töökorraldust ja ületundide eest saadud lisatasu suurust. Töölepinguseaduse (TLS) § 43 lg 1 kohaselt töötaja võib töötada täistööajaga (haridustöötaja puhul 35 tundi nädalas) või osalise tööajaga. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust, et töölepingu pooled lepivad töölepingus kokku suurema tööaja, kui täistööaeg. TLS § 44 lg 1 kohaselt töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Selline kokkulepe ei saa olla sõlmitud töölepingus, ületunnitöö tegemine saab olla ajutine ja töötajal on õigus igal ajal keelduda ületunnitööst. Kohus nõustub kostjaga selles, et M.K.i täistööaega ületanud liikumisõpetaja töötunde 2012.a saab lugeda töölepingu ja ametijuhendi täitmisel ületunnitööks, mitte lisakoormuseks ning kuna TLS § 43 lg 1 järgi ületunnitöö on ajutine ning poolte kokkuleppel tehtav töö, ei pidanud tööandja ületunnitööd võimaldama töötaja naasmisel lapsehoolduspuhkuselt. Kostja oli nähtuvalt 30.03.2015 kompromissiettepanekust valmis võimaldama hagejale täisajaga töö vastavalt pooltevahelisele 18.10.2010 lepingule (rühmaõpetaja liikumisõpetaja lisakohustusega), kuid M.K. soovis üksnes osaajaga töökohta liikumisõpetajana, mida kostja anda ei saanud ega ka pidanud võimaldama (TLS § 28 lg 10 näeb ette tööandja kohustuse teavitada osaajaga töötamise võimaluse olemasolust, kuid mitte kohustust seda võimalust luua). Seega tegelikult hageja ei soovinud tagasi sama töökohta, mis oli temal enne lapsehoolduspuhkusele minekut, vaid üksnes liikumisõpetaja tööd ning seetõttu püüab kohut ja kostjat veenda, et liikumisõpetaja töö oli eraldi töö, mida hageja on õigustatud nõudma sõltumata rühmaõpetaja tööst, kuigi kõikide kirjalike tõendite ja ka poolte istungil antud seletuste järgi oli liikumisõpetaja lisakohustus algusest peale üksnes osa lasteaiaõpetaja täisajatööst. Tuvastushagi tuleb seega jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
8.Saamata ületunnitöö tasu nõue. TLS § 44 lg 1, 6-7 järgi tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö) ning tööandja peab ületunnitöö hüvitama kas vaba ajaga või rahas, täpsemalt 1,5-kordse töötasu maksmisega. Kostja on esitanud taastatud ületunnitöö arvestuse september 2011 – juuni 2012 kohta, mil oli hagejal seoses liikumistegevusega kokku 22 ületundi, mille eest tuli maksta TLS § 44 lg 7 tulenevalt 1,5 kordses määras 121 € (tunnitasu 3,67 € x 1,5 x 22). Kostja on maksnud hagejale lisatasu (mis sisaldas tasu ületundide eest) nimetatud perioodil 640.40 eurot, mis katab ületunnitöö mahu. Kohus, võrrelnud poolte esitatud ületunnitööde arvestust, nõustub kostja vastuväidetega selles, et hageja arvestust ei ole võimalik aluseks võtta, kuna arvestus on liiga üldine ja ebamäärane, muuhulgas selles ei kajastu töövõimetuse, puhkusel või koolitustel oleku aeg, samuti mitte sisemisest töökorraldusest tulenenud ja võimaldatud erisused. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hageja ei ole tööaega arvestanud õigesti, kuna on jätnud lisamata töögraafikus näidatud töötundidele üldtööaja 5 tundi nädalas (tlk. 62-73), mis ametijuhendi p 3.10 järgi (TVK lk 98) ei pidanud sisalduma töögraafikus, vaid lisandus sellele. Hageja on infotundide ja personali koosoleku protokollidest nähtuvalt (tlk. 57 – 61) võtnud osa lasteaia koosolekutest ning talle on võimaldatud lasteaias vastuvõetud otsustega kasutada üldtööaega laste uneajal (protokolli p.4.4 tlk 58). Seega oli kostja poolt hagejale tagatud nädalas 5 tundi üldtööaega töö tegemise kohas ja tööajal, mis osalt kattus töögraafikuga ning töötajal puudub 7 (8)
2-14-61090 alus nõuda maksmata ületunnitasu, kuivõrd kostja on tegelikult liikumisõpetaja kohustusega seoses tekkinud ületunnid hüvitanud seadusjärgses määras. Kohus nõustub, et kuna liikumisõpetaja töö sisaldus osana lasteaiaõpetaja tööst ja hageja tegi liikumisõpetaja töö ajutise mahu suurenemise tõttu ületunde, oleks tulnud selguse huvides täiendavat tasu nimetada tööandja poolt ületunnitasuks, mitte lisatasuks ja vastavalt ka arvestada, kuid see ei muuda asjaolu, et ületunnid on kostja poolt hüvitatud igakuiste täiendavalt makstud summadega, mille hageja on töötegemise järgselt vastu võtnud. Puudub pooltevaheline kokkulepe just liikumistegevuse eest lisatasu maksmiseks, vaid kostja ühepoolse otsusega maksis hagejale töömahu suurenemise ja tekkinud ületundide katteks lisatasu. Saadud summad katavad ületunnitöö eest ettenähtud hüvitise ja puudub alus täiendavalt ületunnitöötasu väljamõista.
9.Hüvitiste nõue. Hageja nõue kahju hüvitamiseks 177,21 € võrra vähemsaadud rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitise ja vanemahüvitise eest tuleneb otseselt hageja eelnevatest nõuetest, so nõudest lugeda liikumistegevuse õpetamine lisatööks, liikumisõppe tõttu muul ajal tehtud lasteaiaõpetaja töö ületunnitööks, mille eest tasu on saamata ja saamata jäänud ületunnitöötasu tõttu on hageja väitel vähem arvutatud ja vähemsaadud hüvitist rasedus-sünnituslehe alusel 42.76 eurot ning vanemahüvitist summas 134.45 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hagejal jäänud saamata ületunnitöötasu, vaid hageja on saanud seadusega ettenähtust suuremat ületunnitöötasu hüvitist, mille tulemusena on hageja saanud ka suuremaid hüvitisi ning seega kahju ei ole tekkinud. Kohus nõustub kostja arvutustega, mille kohaselt 12.09 – 31.12.2011, so liikumistegevuse õppega seotud periood, mis läks rasedus- sünnituspuhkuse- ja vanemahüvitise arvestusaluseks oleva kalendriaasta sisse, oli ületunde 8, mille eest oli hagejal õigus 44,54 eurole, tegelikult sai hageja sel perioodil ületunnitöö tasu summas 277,90 €. Seega ei saa hagejal olla tekkinud kahju ettenähtust väiksema ületunnitöö tasu tõttu vähemarvutatud ja vähemsaadud rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitise ja vanemahüvitiseena ning nõue tuleb jätte rahuldamata. Menetluskulude jaotus 1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagiavaldus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi 4 lõike järgi, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna TsMS § 174 lg 10, § 176 nõuetele vastavat menetluskulude nimekirja ja kinnitusi ei ole esitatud, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega TsMS § 174 lg 4 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.