J. Ž.i hagi Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) vastu töövaidluses (Jõhvi Valla (Jõhvi Põhikooli kaudu) taotlus J. Ž.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/1424)
Hagihind
273, 09 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. november 2015.a
Menetlusosalised
Hageja :
J. Ž. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Jõhvi Vald (Jõhvi Põhikooli kaudu) (RK xxx, Kooli 2, 41595 Jõhvi; epost: [email protected])
2.Välja mõista Jõhvi Vallalt (Jõhvi Põhikooli kaudu) J. Ž.i kasuks 273 (kakssada seitsekümmend kolm) eurot 09 senti (millest 192, 50 eurot on saamata töötasu mai ja juuni 2015.a eest, 42, 96 eurot vähem makstud koondamishüvitis, 37, 63 eurot vähemmakstud hüvitis kasutamata puhkuse eest)
3.Välja mõista Jõhvi Vallalt (Jõhvi Põhikooli kaudu) J. Ž.i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 30.05.2015.a kuni 128, 57 tasumiseni (maikuu töötasu) ja alates 14.06.2015.a kuni 63, 93 euro tasumiseni (juunikuu töötasu) .
Jätta rahuldamata J. Ž.i nõue sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks.
Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
J. Ž.
esitas 30. juunil 2015.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse välja mõista Jõhvi Gümnaasiumi poolt 2015.a aasta mai ja juunikuus maksmata jäänud töötasu ning töösuhte lõpetamisel vähem tasutud koondamishüvitis ja hüvitis kasutamata puhkuse eest, kokku 273, 09 eurot. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 24. augusti 2015.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1424 avaldaja nõuded. Vastavalt ITVS § 24 lg 1 ja 4 kohaselt pöördus Jõhvi Vald (Põhikooli kaudu) 25.08.2015.a Viru Maakohtusse taotlusega vaadata J. Ž.i 30.06.2015.a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt töötas J. Ž. alates 01.09.2008.a töölepingu alusel Jõhvi Gümnaasiumi (käesoleval ajal seoses reorganiseerimisega Jõhvi Põhikooli) õpetajana Viru Vanglas, mille eest lisandus lepingu kohaselt arvestatud palgale vanglaõppe koefitsent 1, 3 (30%). Nimetatud palgalisa maksti kõigil 6, 5 aastal kuni 2015.a maikuuni. Mais 2015.a maksti vähem 128, 57 eurot (30% 428, 57 eurost) võrreldes eelnevate kuudega. 14.06.2015.a hageja koondati. Saades lõpparve, avastas hageja, et vähem maksti ka koondamishüvitist 42, 96 eurot ja hüvitist kasutamata puhkuse eest 37, 63 eurot. Kokku on hagejal tööandjalt saamata 273, 09 eurot. Suulisele pöördumisele tööandja teavitas, et alates 01. aprillist 2015 koefitsient tühistati, sest selleks vajalikud vahendid puuduvad.
Töölepingu tingimusi palga osas muudetud ei ole, vanglaõppe koefitsendi äravõtmise kohta keegi eelnevalt töötajaid teavitanud ei ole ning hageja leiab, et tööandja on alusetult jätnud talle osa väljateenitud töötasust, koondamishüvitisest ja hüvitisest kasutamata puhkuse eest maksmata. Hageja palub välja mõista 273, 09 eurot, millest -saamata jäänud palgaosa mai ja juuni 2015 eest kokku 192, 50 eurot; -koondamisel vähemmakstud hüvitis 42, 96 eurot; -vähemmakstud hüvitis kasutamata puhkuse eest 37, 63 eurot ja viivis alates 30.05.2015.a maikuu saamata töötasult 128, 57 eurot kuni tasumiseni ja alates 14.06.2015.a juunikuus saamata töötasult 63, 93 eurot kuni saamata töötasu tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise väljanõudmise kulu 40 eurot vastavalt VÕS § 113 1 lg 1.
3.Kohtuistungil lisas hageja lisaks hagiavalduses toodule, et töölepingutingimuste ning palgatingimuste muutmiseks oleks tööandja pidanud saama ka töötaja so hageja kirjaliku nõusoleku. Kuna lisatasu maksti aastate vältel ühtmoodi, oli see muutunud hageja töötasu osaks. Kui hagejat oleks hoiatatud, et ta 30% lisa saama ei hakka, ei oleks ta nõustunud vanglas õpetajana töötama. Sellest, et vanglaõppe eest lisa ei maksta, sai hageja teada alles töötasu laekumisel panka. Kuigi hilisemates lepingutes ei ole kirjas, et palgale lisandub vanglaõppe eest lisatasu, maksti seda edasi samas ulatuses ning direktor kinnitas, et see ei muutu. Hageja leiab, et lisatasu maksmine käesoleval juhul oli tööandja kohustus mitte õigus, selles lepiti kokku hageja tööle asumisel. Hageja leiab, et lisatasu maksmine ei olnud seotud rahaliste vahendite eraldamisega, sest aastate vältel maksti seda lisatasu. Ka kolleegidele Tartu ja Tallinna Vanglas maksti ja makstakse jätkuvalt edasi.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
4.1 Poolte vahel 01.09.2009.a. sõlmitud töölepingu nr 37-2009 p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale (11 600 krooni) vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Hageja asus tööle füüsikaõpetajana osalise tööajaga. Lepingu punktist 4.3 tulenevalt võis tööandja maksta töötajale tulemustasu vastavalt töötulemustele ning lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete eest. 02.01.2014 sõlmisid pooled töölepingu nr 8042014, mille p 13.9 kohaselt on sõlmitud lepingus ette nähtud kõik tingimused ning lepingupoolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid ei loeta lepingu osaks. Kostja leiab, et uue lepingu sõlmimisega tunnistasid pooled kehtetuks poolte vahel 01.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 37-2009. 2014.a sõlmitud töölepingu p 9.2 kohaselt võis tööandja maksta lisatasu. Analoogilised lepingud sõlmisid pooled 01.09.2014, 02.01.2015.a. Kostja tunnistab, et alates jaanuarist 2014 kuni märtsini 2015 maksis kostja hagejale lisatasu 30% põhipalgast. Alates 2015. a aprillist lisatasu ei makstud. 4.2 Kostja ei nõustu hageja väitega, et hagejale maksti lisatasu töötamise eest eritingimustes. Kuni detsembrini 2013.a arvestati hagejale tõepoolest töötasu koefitsendiga 1,3 seoses töötamisega Viru Vanglas. Alates 2014.a jaanuarist pooled koefitsenti enam ei kohaldanud. Kuna hageja õigusaktides sätestatud korras töölepingu olulise tingimuse muudatust ei vaidlustanud, tähendab see kostja arvates hageja nõustumist töötasu arvestamise aluste muutumisega. Vanglaõppe rahastamine toimub faktiliselt Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastaselt sõlmitava riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel riigieelarvest kalendriaastate kaupa. Toetuste kasutamise lepingud sõlmiti igal aastal jooksva aasta märtsikuus, leping
2015.a kohta sõlmiti 23. märtsil 2015.a Igal aastal ajavahemikul jaanuar kuni märts puudus info selle kohta, millises ulatuses rahalisi vahendeid eraldatakase. 4.3 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuni 31.12.2013 sisaldus vanglaõppe koefitsent hageja töötasus ning ajavahemikul jaanuarist 2014 kuni märtsini 2015.a maksti hagejale lisatasu 30% põhipalgast. Kostja arvates ei anna asjaolu, et kostja maksis hagejale teatud perioodil lisaks töölepingus kokku lepitud töötasule veel lisatasu, hagejale alust nõuda lisatasu maksmist. Kostja on kogu töösuhte kestuse jooksul täitnud kohaselt töötasu maksmise kohustust. Kuna kostja poolt ei ole kehtestatud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, puudub hagejal mistahes alus nõuda lisatasu maksmist. Lisatasu maksmine oli pooltevahelises töösuhtes kostja õigus ja rahaliste vahendite olemasolul kostja seda õigust ka realiseeris.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hageja asus kostja juures tööle 01.09.2008.a. õpetajana 0,36 ametikohal Viru Vanglas omades vanempedagoogi ametijärku. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et J. Ž.ile maksti alates tööle asumisest so 01.09.2008 kuni märtsikuuni 2015.a (kaasaarvatud) lisaks hageja ametijärgule vastava töötasu alammäärale 30% lisatasu. Aprillist 2015.a lisatasu enam ei makstud. Jõhvi Gümnaasiumi direktori käskkirja 25.09.2014.a nr 4-4.1/51, mille kohaselt Jõhvi Gümnaasiumi põhimääruse § 22 lg 1 juhindudes makstakse Viru Vanglas õppetööd läbiviivatele töötajatele lisatasu 30% kuupalgast alates septembrist 2014 kuni märtsini 2015.a., hagejale tutvustatud ei ole (tl 77, TVK toimiku lk 26 pöördel). Poolte vahel 02.01.2015.a sõlmitud töölepingu nr 84-2015 p 9.1 kohaselt maksab tööandja töötajale tasu 428, 57 eurot kuus ning p 9.2 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale lisatasu (tl 56) Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööandjal oli kohustus ka aprill – juuni 2015 maksta 30% lisatasu või oli see tööandja õigus. Hageja on seisukohal, et kuna lisatasu maksti aastate vältel igakuiselt, oli see muutunud töötasu osaks, mille äravõtmisest (muutmisest) oleks tööandja pidanud töötajat kirjalikult ette teavitama ning töötasu vähendamiseks nõusoleku saama. Kostja esindaja seevastu leiab, et lisatasu maksmine oli tööandja õigus vastavalt 02.01.2015.a töölepingu p 9.2.
7.Töölepinguseaduse (TLS) § 28 lg 1 sätestab tööandja lojaalsuskohustuse töötaja suhtes. Sarnaselt töötajaga peab ka tööandja täitma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Lojaalsuskohustus on sisustatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 ja § 76 lg 1 ja 2 ehk kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ja seadustele, lähtudes heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 on tööandja muuhulgas kohustatud maksma töötajale töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu on TLS § 5 lg 1 p 5 tulenevalt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud.
Kui kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PalS) alusel maksti töötajale töö tegemise eest palka, mis jagunes põhipalgaks ja lisatasudeks, preemiateks jm juurdemakseteks, siis TLS ei näe ette töötasu erinevaid liike ega määratle nende sisu. Töölepingulises kui eraõigusliku suhtes on pooled vabad otsustamaks, millistest osadest töötasu koosneb ning millise arvestusliku mehhanismi kaudu kujuneb töötasu ja selle võimalikud osad. TLS § 29 lg 1 kohaselt eeldatakse, et pooled lepivad töötasus kokku. Kokkuleppe puudumisel loetakse TLS § 29 lg 2 kohaselt töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töölepingu tingimusi (sh töötasu suurust) saab muuta üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12)
8.Poolte vahel 01.09.2009.a. sõlmitud töölepingu nr 37-2009 p 4.2 järgi lisandus hageja töötasu alammäärale vanglaõppe koefitsent 1, 3, mis sõltus eraldatavate vahendite olemasolust. Lepingu punktist 4.3 tulenevalt võis tööandja maksta töötajale tulemustasu vastavalt töötulemustele ning lisatasusid tähtajaliselt võetud täiendavate ülesannete eest. Töötajale ei makstud tulemustasu ega lisatasu, vaid töötasu vastavalt lepingu p 4.2. 02.01.2015.a sõlmitud töölepingu nr 84-2015 p 9.1 kohaselt maksab tööandja töötajale tasu 428, 57 eurot kuus ning p 9.2 tulenevalt võib tööandja maksta töötajale lisatasu (tl 52) Töötajale ei makstud lisatasu klassijuhataja ülesannete täitmise eest (p 2.2) ega ületunnitöö eest (p 9.5)
9.Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul ei ole töötaja täitnud 30% lisatasu saamiseks täiendavaid tööülesandeid, ei ole ka suuremaid töötulemusi kokkulepitust saanud. Hageja täitis oma tavapäraseid töölepingust tulenevaid kohustusi ja tööandja maksis talle iga kuu 30% lisatasu. Hageja väitel nõustus ta Viru Vanglas õpetajana töötama ainuüksi seetõttu, et nn tavakooli õpetajatele ettenähtud kuupalgale lisandus 30% töötamise eest eritingimustes. Kohus nõustub, et õppetöö teostamine vanglas on võrreldes õppetööga tavakoolis, töötamine eritingimustes, mistõttu on põhjendatud ka erinev (kõrgem) töötasu. Eeltoodut kinnitab ka kostja käitumine - alates hageja tööle asumisest so 01.09.2008 kuni 2015. a märtsikuuni, olenemata mitmete (määramata ajaks sõlmitud) töölepingute sõnastusele maksti hagejale igakuiselt 30% (kindlas ulatuses) lisatasu. Kuigi tööandja ei ole kehtestanud lisatasu määramise alust ja suurust reguleerivat korda, ometi on lisatasu jätkuvalt kindlas suuruses igakuiselt makstud, millest tulenevalt järeldub, et ka tööandja ise on käsitlenud seda töötaja töötasu osana. Tulenevalt eeltoodust, kuna lisatasu maksti aastate vältel igakuiselt ja kindlas ulatuses, on kohus seisukohal, et lisatasu maksmine oli muutunud palgakorralduse osaks ning reeglid (põhipalk + 30% töötamise eest eritingimustes) töölepingu osaks, mille muutmine on võimalik vaid poolte kokkuleppel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kuna alates 2014. aasta jaanuarist pooled koefitsienti enam ei kasutanud ja hageja töölepingu oluliste tingimuste muutmist ei vaidlustanud, tähendab see hageja nõustumist töötasu arvestamise korra aluste muutumisega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi jaanuaris 2014.a sõlmitud töölepingust tulenevalt tõepoolest koefitsienti enam ei kasutatud, töötaja jaoks faktiliselt midagi ei muutunud, hagejale maksti 30% lisa jätkuvalt, seega puudus hagejal vajadus ka midagi vaidlustada.
10.Kostja esindaja kinnitas töövaidluskomisjonis, et käskkirja, mille kohaselt tasutakse lisatasu kuni märtsini 2015.a töötajale ei tutvustatud. Hageja märkis kohtuistungil õigesti, et saanuks töötasu muutmisest varem teada, olnuks töötajal võimalik otsustada, kas jätkata muudetud tingimustel töösuhet või mitte. Vanglaõppe rahastamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastase riigieelarveliste toetuste kasutamise lepingu alusel. Kohus märgib, et ka eelarveliste vahendite vähendamine iseenesest ei õigusta aastate vältel tasutud töötasu osa tasumise ühepoolset lõpetamist. Tööandjal olnuks võimalus kaaluda ka nt töötajate arvu vähendamist jättes töötavatele pedagoogidele muutmata tasu, milles tööle asumisel kokkulepitud ja mille saamiseks oli töötajatel õigustatud ootus. Hea usu põhimõtte vastane on tööandja ühepoolne tegutsemine töötajaid eelnevalt tegelike asjaoludega kurssi viimata ja selgitusi andmata. Kohus on seisukohal, et eritingimustes töötamise eest aastate vältel ja igakuiselt tasutud 30% oli hageja töötasu osa, mille ühepoolne muutmine (tasumata jätmine) vastuolus TLS § 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30% tasumine oli tööandja kohustus, mitte õigus ning kostja jättis põhjendamatult hagejale mais-juunis tasumata 192, 50 eurot ( 30% 428, 57 eurost). Hageja nõue on põhjendatud.
11.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras maikuu töötasu (128, 57 euro) osas alates 30.05.2015.a kuni 128, 57 euro tasumiseni ja juunikuu saamata töötasu osas alates 14.06.2015 kuni 63, 93 euro tasumiseni Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus rahuldab hageja nõude.
12.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 40 eurot sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 113 1 lg 1 sätestatule. Hageja väitel oli sissenõudekulu õigusabikulu (hageja oli sunnitud pöörduma õigusabi osutaja poole). Kohus selgitab, et õigusabikulu on menetluskulu TsMS § 138 ja § 144 p 1 mõttes, mis kuulub hüvitamisele vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS alusel. Õigusabikulu ei ole sissenõudmiskulu VÕS § 113 1 lg 1 mõttes, mistõttu jätab kohus selles osas hageja nõude rahuldamata.
13.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 163 lg 1 võib menetluskulud jätta hagi osalise rahuldamise korral poolte enda kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.