Otsuse avalikult teatavaks 02. detsember 2015, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohtuasi
H. R. ja Õ. R. hagi A. B. vastu kinnistusraamatu kannete muutmise tahteavalduse tegemise kohustamiseks
Hagi hind
12 782, 33 eurot
06.10.2015 Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende Hageja I: H. R. (IK xxx, elukoht: xxx) esindajad Hageja II: Õ. R. (IK xxx, elukoht: xxx) Hagejate esindajad: advokaadid Allan Valk ja Margus Kiir (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected], mä[email protected]) Kostja: A. B. (IK xxx, registrijärgne elukoht xxx, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Andres Kuusk (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta H. R. ja Õ. R. hagi A. B. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
2-15-5879 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagejad esitasid 01.04.2015 hagi A. B. vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejad abikaasad ning kostja on Õ. R. poeg. Poolte vahel sõlmiti 14.12.2010 kinnistute (registriosa number 3719808) (kinnistu I) ja (registriosa number 263708) (kinnistu II) kinkelepingud ja asjaõiguslepingud. Kinnistute otsest valdust kostjale üle ei antud. Samuti lepiti kokku, et kinnistuid koormab tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus hagejate kasuks. Kostja on kinkelepingute alusel kantud kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna. Kinnistu I otsene valdus kuulub käesoleval hetkel kinkijatele, kuna kinkijad elavad kinnistul I asuvas elamus ja kasutavad kinnistul asuvaid muid hooneid.
2.Hagejad (kinkijad) taganesid kinkelepingust, saatsid 19.11.2014 kostjale posti teel lepingust taganemise avalduse ja nõudsid kinnistute omandiõiguse tagastamist. Kostja on taganemisavalduse isiklikult allkirja vastu kätte saanud 20.11.2014. Hagejad on kinkelepingust taganenud seoses asjaoluga, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud nende vastu üles jämedat tänamatust (VÕS § 267 p 1). Hagejad leiavad, et kostja kingisaajana on ühe aasta jooksul enne kinkelepingutest taganemist oma käitumisega näidanud üles nende suhtes jämedat tänamatust, mis seisnes eelkõige kinkijate üksi, abita ja tähelepanuta jätmises; teatud asjade ära viimises kinkijate valdusest; kasvava metsa müümises kinkijate teadmata ja kinkijate pangakaartide kasutamises rahalisteks tehinguteks. Kingisaaja on tekitanud mõlemale kinkijale ületamatut hinge- ja südamevalu.
3.Hagejad on seisukohal, et jämeda tänamatuse puhul on tegu ühiskonna moraalinormide rikkumise juhuga, millele õigus on andnud oma tähenduse ning hinnangu. Jäme tänamatus on Riigikohtu praktika kohaselt hinnanguline kategooria, mis peab seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. 11.12.2014. a kell 13.30 pidi toimuma Jõhvi notari Tiit Juse büroos asjaõiguslepingute sõlmimine kinnistute omandite ülekandmiseks tagasi kinkijatele. Leping jäi sõlmimata, kuna kostja ei olnud sellega nõus. Hagejate nõue on suunatud omandi tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi. Selline nõudeõigus on hagejatel kinkelepingust taganemisel VÕS § 268 lg 1 ja § 1028 lg 1 järgi. Kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Hagejad paluvad kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistute registriosa numbrid 3719808 ja 263708 omanikukande kustutamiseks ning H. R. omanikuna sisse kandmiseks.
4.Nii hagejad, kui ka kostja on kinnitanud, et kostja oli hagejatele toeks ja tekitas usaldust, st kostja igati abistas ja aitas hagejaid toimetulekul ning majapidamises. Hagejad olid veendunud, et kostja on igati usaldusväärne ja väärikas. Sisuliselt kostja oli veennud hagejaid, et ta on lähedase isikuna niivõrd usaldusväärne ja abivalmis, et hagejad võivad usaldada temale oma vara jäädes seda ise kasutama ning oma vanaduspõlves on kostja neile toeks ja abiks. Kostja on hagejate abipalveid, teha vajalikke remonditöid ignoreerinud. Hageja 1 pangakaart oli kostja valduses. Selle eesmärgiks oli asjaolu, et kostja saaks tasuda kulude eest, st kui hagejad palusid kostjat tuua neile kauplusest näiteks toiduaineid sai kostja need kulud katta tasudes pangakaardi abil. Oktoobris 2014 läks hageja 2 pangakontorisse ning saades konto väljavõtte selgus, et kostja on järjepidevalt tasunud pangakaardiga enda kulusid.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
2-15-5879
5.Kostja hagi ei tunnista. Kinkelepingu sõlmimisel ei saanud hagejad perekondlike sidemete tõttu eeldada, et ta osutab neile vajadusel tavapärast igapäevahooldust 24h/7p. Kinkelepinguga ei sõlmitud kingisaajaga töölepingut või hoolduslepingut, kinkijate 24h/7p aastaringseks teenindamiseks ja isikuhoolduseks. Ema suhtumine kostja perekonda on olnud perekonna loomise algusest peale negatiivne. Kostja on panustanud enam kui 10 aasta jooksul kogu oma vaba aja ja ka märkimisväärsed rahalised vahendid hagejate heaolu- ja elukvaliteedi paranemisse. Hagejad ei ole välja toonud ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks kasvõi kaudselt viite kostja „jämedale tänamatusele“. Kostja on lisaks tasunud ka kinnistute maamaksu ja kindlustanud hooned, kuigi see oli kinkelepingu kohaselt hagejate kohustus.
6.Kostja ei ole müünud kasvavat metsa hagejate teadmata. Kuna metsahooldust ja korrastustöid tuleb kasvavas metsas teostada pidevalt, on ta seda teinud ja kasvatanud seeläbi metsa väärtust. Kõrgepinge liinikaitse vööndis teostati hooldustööd hagejate teadmisel. Hooldustööde käigus saadud puitmaterjali puhasväärtust ca 500 € ei ole ta kasutanud oma tarbeks, vaid hoiustanud kinnistul asuvate hoonete remondi vajadusteks. Pangakaarti on kasutatud rangelt hagejate huvides ja teadmisel nii Eestis kui ka väljaspool Eesti Vabariiki. 04. september 2014 aastal sattus kostja Venemaal autoavariisse. Venemaal avarii tagajärjel toimunud sekelduste tõttu ei olnud kostjal võimalus ajutiselt oma vaba aega rakendada kinkijate hüvanguks maksimaalses ulatuses. Kohtuskäimine Venemaal neelas enamuse vabast ajast ja positiivse kohtulahendini jõudis venemaa kohus alles 28.07.2015. Kostja ei ole kunagi keeldunud suure toa põrandate ja koldemüüri remondist ning akende vahetusest, kuid on avaldanud soovi teostada tööd vastavalt ajaressursi mõisliku kasutamise põhimõttest lähtuvalt.
7.Hagejad ei ole suutnud kohtumenetluse raames tõendada, milles seisneb kostja kui kingisaaja "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-05 p-d 2627). Samuti ei selgu hagejate vande all antud ütlustest, milline kostja käitumine väärib objektiivselt hukkamõistu ja on kinkijate subjektiivse hinnangu läbi aluseks kinkelepingu tagasipööramisel. Asjaolu, et kostja ei ole endise innukusega panustanud oma isiklikku aega ja vahendeid kinkijate heaolu parandamisele, ei saa veel lugeda tõendatuks VÕS § 267 p-s 1 toodud eelduste olemasolu ja ei anna praegusel juhul hagejatele õigust taganeda kinkelepingust. Kinkijad olid teadlikud kingisaaja probleemidest seoses Venemaal toimunud avariiga ja sellest tingitud vajadusest tihedamalt viibida Venemaal. Loomulikult ei saanud sellises olukorras kingisaaja samaväärselt panustada oma resurssi kinnistute ja hoonete hüvanguks. Alusetu on hagejate väide, et kostja ei soovinud tegeleda suure toa remondi ja akende vahetamisega. Akende eest oli tasutud 16.02.2014. Sauna koldemüüri remondita jätmine, ei teinud võimatuks sooja vee saamist, kuna majapidamises on lisaks sauna katlale veel soojavee boiler, elektripliit ja puupliit. Kostja külastas H. R. haiglas kolmel päeval viiest. Ei vasta tõele, et kostja on pangakaardiga kandnud enda kulusid. Kostja viibib tihedalt Venemaal ja kuna paljud toiduained, majapidamiskaubad ja ravimid on seal odavamad, ostis kostja hagejate palvel neid kaupu Venemaalt. Valuutavahetustehingute osas vaidleb kostja kategooriliselt vastu, kuna tegemist on kaardimaksete pangapoolse konverteerimisega. Hagejad on jätnud mainimata, et kostja varustas nende traktorit ja masinat kütusega ja selleks kasutas ta pangakaarti. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
III KOHTUISTUNG
2-15-5879
8.Kohtuistungil 06.10.2015 jäid hagejad oma nõude juurde ja palusid hagi rahuldada. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja Õ. R. ja kostja, A. B.i. H. R. on kohus vande all ära kuulanud eeltõendamismenetluse raames 13.04.2015.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära poolte vande all antud seletused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: Pooled on sõlminud 14.12.2010 kinnistute kinkelepingu ning isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Kostja kanti 04.01.2011 kinnistusraamatusse kinnisasjade omanikuna. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse ka kinnisasja tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus hagejate kasuks. Kinnisasjal olevas elamus elavad hagejad. Hagejad on kinkelepingust taganenud 11.11.2014 avaldusega. Kostja on kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud 20.11.2014. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on kostjale lähedase inimesed võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 mõistes, kelle vastu jämeda tänamatuse ülesnäitamine saab olla VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 267 p 1 koosmõjus kinkelepingust taganemise aluseks. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on järginud kinkelepingust taganemise tähtaega ja täidetud on taganemise formaalsed eeldused (hagejad on teinud taganemisavalduse ja kostja on selle kätte saanud). Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused.
10.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh. siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Riigikohus on märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Kinkijale lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 140 ja 141 tähenduses (RKTKo 3-2-18-11- p 15).
2-15-5879
11.Hagi aluseks olevate asjaolude järgi taganesid hagejad kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hagejate vastu, mis seisnes eelkõige kinkijate üksi, abita ja tähelepanuta jätmises. VÕS § 267 p 1 alusel lepingust taganemise põhjendusena on hagejad toonud järgmised asjaolud: kostja jättis kevadeni traktori metsa, ei kultiveerinud maad ja ei pannud maha kartuleid, ei remontinud ära suuretoa põrandat, ei toonud ära suuretoa aknaid, ei parandanud ära sauna koldemüüri ja pumbajaama rajatist, ei käinud H. R. 5 päeva jooksul haiglas vaatamas, ei õnnitletud hagejaid sünnipäeva/juubeli puhul, müüs ära liinilaiendus raielt saadud puud ja hagejatele raha ei andnud ning tasus hageja I pangakaardiga enda kulusid.
12.Vaidlus on selles, kas kostja on käitunud viisil (jäme tänamatus), mis andis hagejatele õiguse kinkelepingust taganeda. Kohtu arvates eeldab mõiste jäme tänamatus tõsist eksimist üldkehtivate kõlblus- või moraalinormide vastu, mis on objektiivselt hukkamõistetavad ja subjektiivselt taunitavad. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Hagejad heidavad kostjale sisuliselt ette seda, et peale kinkelepingu sõlmimist kingisaaja (kostja) ei abista neid, ega hoolitse nende eest. Samas ei olnud hagejatel kostjale etteheiteid alates lepingu sõlmimisest, so. 14.12.2010 peaaegu kolme aasta jooksul. VÕS § 259 lg-s 1 sätestatud kinkelepingu mõistest tuleneb, et kinkeleping on alati tasuta leping ning kujutab endast kinkija ühepoolset tahet rikastada kingisaajat vastutasuta. Kohus leiab, et hagejate õnnitlemata jätmine tähtpäevade puhul, viie päeva jooksul haiglas külastamata jätmine ja traktori metsa jätmine ei ole käsitatav jämeda tänamatusena. Kinkijad võivad küll kingisaaja sellist käitumist tajuda ebameeldivana või solvavana, kuid see ei ole sellise kaaluga, et oleks mõõdetav jämeda tänamatusena. Samas on kostja vande all antud ütlustega tõendatud, et kostja tõi H. R. haiglast koju ja mis põhjusel kostja traktori metsa jättis (rike). Samuti on tõendatud Õ. R. vande all antud ütlustega, et kostja tõi traktori kevadel metsast välja ja remontis enne kevad töid ära (tl. 97).
13.Kohus leiab, et kostja jäme tänamatus ei seisne ka asjaolus, et kostja ei teinud ära hagejate poolt soovitud töid (maa kündmine, kartulite maha panek, põranda, koldemüüri ja pumbajaama remont, akende ära toomata jätmine). Poolte kohtuistungil vande all antud ütlustest tuleneb, et kostja on teatud töid teinud (tõi traktori metsast välja ja remontis ära, niitis muru, tõi toiduaineid ja ravimeid, tellis aknad), kuid kohtu arvates soovinuks hagejad, et kostja oleks neid abistanud ja nendele tähelepanu pööranud rohkem, kui kostja seda teinud on. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et kinkelepingust ei tulene kostjale hagejate pidevat hooldus- ja abistamiskohustust, sh. ulatuses ja ajal, millal just hagejad seda soovivad. Samas on kostja esitanud ka oma põhjendused, miks ta hagejate ootustele vastavalt toimida ei saanud (akende tellimuse täitmine võttis oodatust kauem aega, hõivatus seoses Venemaal toimunud avariiga, ei oldud nõus kostja poolt välja pakutud remondi tegemise ajaga, talvel ei saanud traktorit remontida). Kohtuistungil on kostja väitnud, et tellitud aknad on tema juures ja ta on valmis aknad hagejate juurde ära viima (tl. 99).
14.Kuivõrd hagejad kinkisid oma kinnistud kostjale, siis kuulusid need kostjale ja kostja teostas vajalikku raiet enda kinnistutel, mitte hagejate omal. Kohus ei ole tuvastanud kinnistute kinkimisega kaasnevaid lisatingimusi või kokkuleppeid, seega ei ole tõendatud, et kostjal oli kohustust hooldusraiet teostada ainult hagejate nõusolekul ja anda teatud osa saadud rahast (500 eurot) hagejatele. Kinkelepingust sellist kohustust kostjale ei tulene ning hagejate vande all antud seletustest selliseid järeldusi teha ei ole võimalik. Tuvastatud on, et kostja jättis hagejatele vajalikud küttepuud (tl. 97) ning kostja väitel oli saadud raha mõeldud lauda katuse remondiks (tl. 99).
15.Hagejad heidavad kostjale ette ka seda, et kostja on H. R. pangakaarti kasutanud enda kulutuste katmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et pangakaart anti kostjale üle Õ. R. poolt ja eesmärgil, et kostja tasuks pangakaardiga kaupade eest, mida hagejad palusid kostjal osta. Seega
2-15-5879 oli hagejatele teada, et kostja teostab nende nimel pangakaardiga tehinguid. Kohus leiab, et tegemist on eraldiseisva lepingulise suhtega (nt. käsundusleping) ning selle väidetava rikkumisega ei saa põhjendada teisest lepingust (kinkeleping) taganemist. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatav milline oli kostjale antud volituste ulatus ja juhised tehingute, sh. konkreetsete tehingute tegemiseks hagejate nimel ning kostja võimalik lepingu rikkumine (kaardi kasutamine poes, sularaha väljavõtmine). Kohus märgib, et kaitsekohustuse vm lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral saab käsundiandja nõuda käsundisaajalt mh kahju hüvitamist. Samuti nähtub hagejate poolt kohtule esitatud H. R. pangakonto väljavõttest (tl. 13, 14, 66-81), et pangakaardiga on aastate jooksul korduvalt tasutud maamaksu, kindlustusmakseid ning Vene Föderatsioonis toidukaupade ja ravimite eest ning tanklates. Eeltoodu ühtib kostja vande all antud selgitustega, et ta ostis hagejate palvel neile Venemaalt erinevaid kaupu ja kindlustas kinnistud. Kohtu arvates ei oleks ka ainuüksi eeltoodu käsitletav jämeda tänamatusena.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, et kinnistute kinkimine on tegu, mis on kindlasti korralikult läbi mõeldud ja kinkijate enda jaoks põhjendatud otsus ning hagejate poolt välja toodu ei ole piisavaks põhjuseks, et muuta niisugust otsustust ja taganeda kinkelepingust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejatel ei olnud õigust VÕS §-de 267 p 1, 3 ja 268 lg 1 alusel kinkelepingust taganeda ning järelikult ei ole lepingust taganemise avaldus kehtiv, ehk taganemist kinkelepingust ei ole toimunud. Kuna taganemine ei ole toimunud, siis ei ole kinkeleping VÕS §de 186 p 5 ja 188 lg 2 järgi lõppenud. Seega ei ole hagejatel ka VÕS § 268 lg 1 järgi õigust nõuda kostjalt üle antu ehk kinnisasjade omandi tagasikandmist VÕS § 1028 lg 1 ja AÕS § 641 järgi. Lisaks ei saa ta KRS § 341 lg 2 p 3 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi nõuda, et kohus tuvastaks kostja tahteavalduse anda nõusolek selleks, et hageja omanikuna kinnistusraamatusse kanda ja kostja kohta tehtud omanikukanne kustutada. Seega jääb hagi rahuldamata. Tsiviilasja hind Hagis on märgitud tsiviilasja hinnaks 12 782, 33 eurot (tl 9). TsMS § 126 lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Kinnistute kinkelepingutes on mõlema kinnistu väärtuseks märgitud 100 000 krooni, seega kokku 200 000 krooni (so 12 782, 33 eurot). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS õ 177 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel olenemata sellest et hagi jääb rahuldamata, arvestades asjaoluga, et hagejad on kostjat
2-15-5879 kinkelepinguga märkimisväärselt rikastanud, hagejad on eakad inimesed ja H. R. tervislik seisund on halb. Kohtu hinnangul oleks sellises olukorras hagejatelt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.