OÜ XXXX hagi OÜ XXXX(pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo, Swedbank AS-i ja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post [email protected]) Kostja I: OÜ XXXX(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja II: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Kostja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toomas Vaher (e-post [email protected]) ja advokaat Marika Kütt (e-post [email protected]); Kostja III: Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu (registrikood 70002452, asukoht Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn; e-post [email protected]); Kostja III lepingulised esindajad: Eino XXXX ja Meeli XXXX(e-post [email protected])
esindaja
Kohtuistungi toimumise aeg
9. november 2015. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ XXXX hagi OÜ XXXX(pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo, Swedbank AS-i ja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) vastu nõude tunnustamiseks summas 3 000 000 eurot OÜ XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ XXXX kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt XXXX menetluskulud summas 1 552 (üks tuhat viissada viiskümmend kaks) eurot ja 40 senti Swedbank AS-i kasuks.
4.Välja mõista OÜ-lt XXXX Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 1.Harju Maakohus kuulutas 30.01.2015 välja OÜ XXXXpankroti. Pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo. OÜ XXXX esitas 12.02.2015 võlgniku pankrotihaldurile nõude-avalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet võlgniku vastu summas 3 000 000 eurot. Nõudeavalduses märkis hageja, et hageja nõue tuleneb 05.09.2013 kavatsuste protokollist. Hageja esitas 30.03.2015 võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse täpsustuse. 08.04.2015 saatis pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks ning andis selleks tähtaja kuni 04.05.2015. Hageja täitis pankrotihalduri nõude 04.05.2015. 18.05.2015 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Hageja ja OÜ XXXX(pankrotis) sõlmisid 05.09.2013 kavatsuste protokolli OÜ XXXX(pankrotis) vara ja hoonete hoolduslepingu sõlmimise osas. Nimetatud kavatsuste protokolli punkti 6.3 kohaselt kohustus OÜ XXXX(pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma ha-gejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Harju Maakohtu poolt 30.01.2015 OÜ XXXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamisega sai kinnitust OÜ XXXX(pankrotis) maksejõuetus. 10.02.2015 saatis hageja OÜ-le XXXX(pankrotis) leppetrahvinõude. Hageja on seisukohal, et nõude alus, sisu ning seda tõendavad tõendid on kohaselt pankrotimenetluses esitatud ning hagejal on nõudeõigus, millest tulenevalt kuulub hageja nõue täies ulatuses tunnustamisele. Kostja I vastus
2.30.01.2015.a. Harju Maakohtu määrusega (tsiviilasi nr. 2-14-6608) kuulutati välja OÜ XXXX pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Nõudeavalduste esitamise tähtaeg võlgniku pankrotimenetluses oli 30.03.2015.a. ja tähtaegselt esitas nõudeavalduse 10 võlausaldajat kogusummas 88 997 964,13 eurot. Hageja esitas oma nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses 12.02.2015.a. ning nõudeavalduse täpsustuse 30.03.2015.a. Nõudeavalduse kohaselt moodustab hageja nõue võlgniku vastu 3 000 000,00 eurot. Nõude aluseks on leppetrahvinõue, mis tuleneb 05.09.2013.a. sõlmitud kavatsuste protokollist (letter of intent), mille p. 6.3. tuleneb, et juhul, kui võlgnik keeldub täitmast eellepingu tingimustel sõlmitavat kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingut või juhul, kui võlgnik muutub maksejõuetuks, on hagejal õiguslik alus nõuda võlgnikult leppetrahvi summas 3 000 000,00 eurot. 07.04.2015.a. esitas pankrotihaldur hagejale ettepaneku nõudeavaldusest puuduste kõrvaldamiseks, milles palus esitada nõudeavalduse juurde nõude aluseks oleva 05.09.2013.a. kavatsuste protokolli tõlke eesti keelde. Hageja kõrvaldas nõudeavaldusest puudused 04.05.2015.a., esitades nõudeavalduse juurde vajalikud tõlked . 18.05.2015.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlgniku pankrotimenetluses nõudeid kogusummas 1 652 592,13 eurot. Haldur vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu hageja nõudele täies ulatuses summas 3 000 000,00 eurot.
Kostja I leiab, et hagiavaldus on ebaselge ja alusetu, hagiavalduses toodud väited on tõendamata ning hagejal puuduvad hagis esitatud nõuded võlgniku vastu. Kostja I märgib, et talle jääb arusaamatuks hagi alus, kuivõrd hageja ei ole välja toonud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks hageja nõue võlgniku vastu. Tõenditena on hageja esitanud üksnes 05.09.2013.a. kavatsuste protokolli ja leppetrahvi nõude teatise. Muid tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks esitanud ei ole. Nõude aluseks on leppetrahvinõue, mis tuleneb 05.09.2013.a. sõlmitud kavatsuste protokollist, mille p.
6.3.kohaselt juhul, kui (1) võlgnik keeldub täitmast eellepingu tingimustel sõlmitavat kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingut või kui (2) võlgnik muutub maksejõuetuks, on hagejal õiguslik alus nõuda võlgnikult leppetrahvi summas 3 000 000,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt tugineb võlgnik leppetrahvi nõudmisel kavatsuste protokolli p. 6.3. (2), st nõuab leppetrahvi põhjusel, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Kostja I on seisukohal, et 05.09.2013.a. kavatsuste protokoll on tühine TsÜS § 89 lg 1 alusel, kuivõrd tegemist on näiliku tehinguga. Kostja I hinnangul on hageja leppetrahvinõue (sh kõik teised võlgnikuga seotud ja võlgniku pankrotimenetlusse esitatud leppetrahvinõuded kogumis, so summas 27 500 000,00 eurot) tekitatud kunstlikult pankroti olukorras näiliku lepingu alusel ning sellise lepingu sõlmimise ilmselgeks eesmärgiks on olnud omandada võlgniku pankroti väljakuulutamise korral fiktiivse nõude kaudu kontroll pankrotimenetluse üle. Arusaamatuks jääb, mil muul põhjusel peaks võlgnik vajalikuks sõlmida eellepingu kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingu sõlmimiseks pärast seda, kui on muutunud maksejõuetuks. Kostja I on seisukohal, et pankrotimenetluses ei ole võimalik tunnustada selliseid nõudeid, mis on tekitatud üksnes pankrotimenetluse kontrollimise eesmärgil. Hageja leppetrahvinõude puhul on selline kahtlus ilmne. Kostja I selgitab, et hageja puhul on tegemist võlgnikuga ühist majanduslikku huvi omava isikuga ning neil on ühine huvi kontrollida pankrotimenetluse käiku võimalikult suures ulatuses. Võlgniku juhatuse liikmeteks on XXXXja XXXX. Hageja üheks juhatuse liikmeks on käesoleval hetkel samuti XXXX. Kuni 14.11.2012.a. oli juhatuse liikmeks ka XXXX. Nii võlgniku kui hageja registrijärgne aadress on sama (XXXX, Tallinn). Ühised juhtorganite liikmed ja ühine asukoht on sellised asjaolud, mida on võimalik muude kriteeriumite kõrval ühise majandusliku huvi tuvastamisel arvesse võtta. Lisaks on võlgnikul ja hagejal ka sama omanik – XXXXOÜ. Eelnevast nähtub, et nii võlgniku kui ka hageja juhtorgani liikmed, tegevuskoha aadress ning omanik kattuvad. Tegemist on XXXX(XXXXOÜ ainuosanik) huvides loodud ning selle kontrolli all olevate äriühingutega, kel puudub iseseisev majandustegevus. Seda kinnitab asjaolu, et hageja registrijärgse tegevusalana on märgitud „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“ ning XXXXOÜ tegevusalaks on märgitud „valdusfirmade tegevus“. Tegemist on omavahel seotud ning ühist majanduslikku huvi omavate isikutega. Ühine huvi kattub seejuures täies ulatuses XXXXhuviga. Asjaolule, et hageja leppetrahvinõue on tekitatud pankroti olukorras näiliku lepingu alusel, viitab otseselt ka hageja ja teiste võlgnikuga seotud võlausaldajate poolt 12.03.2015.a. kohtule esitatud hagiavaldus võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kus mh märgitakse, et häälteenamuse korral ei oleks üldkoosoleku otsuseid sellisel kujul vastu võetud, sh hääletatud oleks pankrotihalduri kinnitamise vastu, jäetud pankrotitoimkond moodustamata või moodustatud see viieliikmelisena ning valitud toimkonda teised isikud, samuti jätkatud võlgniku tegevust. Seega tegutsetakse pankrotimenetluses kooskõlastatult pankrotimenetluse kontrollimise ja selle käigu suunamise eesmärgil. Kostja I hinnangul ei ole eluliselt usutav, et oma kohustusi nõuetekohaselt täitev ja võlgniku tegelikest majanduslikest huvidest lähtuv võlgniku juhatus sõlmib ühel ja samal kuupäeval seotud äriühingutega 5 erinevat lepingut ning nõustub erinevate
leppetrahvinõuetega kokku summas 19 500 000,00 eurot. Lisaks on sõlmitud veel seotud isikutega lepinguid võimalike leppetrahvinõuetega kokku summas 8 000 000,00 eurot. Kõik lepingud, sh hagejaga sõlmitud leppetrahvi tingimust sisaldav leping, on sõlmitud ajal, mil võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise kuupäevana on tuvastatud 30.06.2012.a. See on tuvastatud mh pankrotti välja kuulutava kohtumäärusega 30.01.2015.a. ning pankrotimäärus on käesolevaks ajaks jõustunud. Leppetrahvi tingimust sisaldav leping on sõlmitud pärast seda kuupäeva. Kostjale I jääb arusaamatuks, miks peab võlgnik vajalikuks sõlmida eellepingu kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingu sõlmimiseks alles pärast seda, kui ta on muutunud maksejõuetuks. Kostja I hinnangul on eellepingu sõlmimine maksejõuetuse olukorras tehtud ilmselge eesmärgiga omandada pankrotimenetluse korral kontroll menetluse üle. Kostja I on seisukohal, et pankrotimenetluses ei ole võimalik tunnustada nõudeid, mis on tekitatud kunstlikult pankroti olukorras näilike lepingute alusel. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Oluline on seejuures märkida, et võlgnik ei ole leppetrahvinõudeid kunagi oma raamatupidamises kajastanud, võlgnik on varasemalt avaldanud teistsuguse võlausaldajate ringi ning nõuete suuruse. Lisaks on võlgnik kinnitanud, et bilansiväliseid kohustusi võlgnikul ei ole. Arusaadavalt on hageja leppetrahvinõude olemasolu vähemalt küsitav olukorras, kus võlgnik, mis on hagejaga vahetult ja tihedalt seotud, jätab leppetrahvinõude järjepidevalt pankrotimenetluse raames kohtule esitatud dokumentides kajastamata. Kostja II vastus
3.Kostja II vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut esitasid nõudeavaldused kokku 8 võlausaldajat: kostja 2, kostja 3, Maksu- ja Tolliamet, hageja, XXXXOÜ, OÜ XXXX, XXXXLtd ning XXXXLtd. Viis nõudeavaldused esitanud võlausaldajatest on XXXXga seotud ning samasse kontserni kuuluvad isikud. Viidatud viie äriühingu vahelised seosed nähtuvad muuhulgas sellest, et hageja ainuosanik XXXXOÜ ning juhatuse liige XXXX on ühtlasi vastavalt XXXX ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks – hageja ja XXXX ainuosanik XXXXOÜ ainuosanik XXXXon OÜ XXXX ainuosanik. Samuti on XXXX OÜ XXXX juhatuse liige. XXXX, OÜ XXXX ning XXXXOÜ juhatused kattuvad veel selles osas, et kõikide nimetatud äriühingute juhtorganitesse kuuluvad XXXX ning XXXX. XXXX ning hagejaga seotud äriühinguteks on ka XXXX Ltd ning XXXX Ltd. Kui hageja peaks viidatud äriühingute vahelised seosed vaidlustama, esitab kostja 2 selle kohta täiendavaid tõendeid. Nimetatud XXXX seotud isikud esitasid enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut ca 49 miljoni euro ulatuses nõudeid. Enamus esitatud nõuetest seisnesid seejuures leppetrahvi nõuetes. Nõuded olid esitatud lepingutingimuste alusel, mis nägid ette võlgnikuga seotud isikute õiguse esitada XXXX vastu leppetrahvi nõude, kui XXXX muutub püsivalt maksejõuetuks. Enne nõudeavalduste esitamist ei olnud XXXX kordagi avaldanud, et tal on endaga seotud isikute ees sedavõrd suured kohustused ega võimalusele, et pankroti väljakuulutamisel esitatakse tema vastu ulatuslikke leppetrahvi nõudeid. XXXX oli viidanud üksnes kohustustele emaettevõtja XXXXOÜ ning XXXX Ltd ees. Muuhulgas ei avaldanud XXXX vastavaid andmeid ajutisele haldurile ajutise halduri aruande koostamisel. Ka hageja väidetavast leppetrahvi nõudest summas 3 000 000 eurot said nii XXXX pankrotihaldur kui ka võlausaldajad teadlikuks alles siis, kui hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse. Eelnevat arvestades sai XXXX seotud isikute poolt sedavõrd ulatuslike nõuete esitamise ainus eesmärk olla soov saada pankrotimenetluses kunstlikult tekitatud nõuetele vastavas osas hääli, et seeläbi oleks võimalik asuda pankrotimenetlust kontrollima. Hagejal ei ole XXXX vastu leppetrahvi nõuet, sest Eelleping on näilik ja tühine. Eellepingu sõlmimise ajastus ning hageja ja XXXX omavaheline seotus viib järelduseni, et Eellepingul ei olnud mõeldud olema õiguslikke tagajärgi ning tegemist on näiliku tehinguga. Harju Maakohus asus 30. jaanuari 2015 pankroti väljakuulutamise määruses seisukohale, et XXXX muutus püsivalt maksejõuetuks alates 1. juulist 2012, mil saabus kostja 2 ning XXXX vahel sõlmitud laenulepingust tulenev tähtaeg. Eelleping on sõlmitud 5. septembril 2013 ehk pärast XXXX püsiva
maksejõuetuse saabumist. Hageja ja XXXX on omavahel seotud isikud. Muuhulgas kattub nende ainuosanik (XXXXOÜ) ja juhtorganite liige (XXXX). Seega oli hageja teadlik XXXX majanduslikust olukorrast ning äriühingu muutumisest püsivalt maksejõuetuks juba 1. juulil 2012. Vastavalt Eellepingu punktile 1.1 ja punktile C oli Eellepingu eesmärk sätestada peamised tulevikus sõlmitava vara ja hoonete hoolduslepingu põhimõtted. On ebausutav, et poolte tegelik tahe oli sõlmida XXXX püsiva maksejõuetuse olukorras lepingu XXXX vara hooldamiseks ning sellega seonduva eellepingu. Seotud isikute poolt püsiva maksejõuetuse olukorras ebamääraste tingimustega eellepingu sõlmimine viitab sellele, et poolte tegelik soov oli „valmistuda“ XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Selleks loodi seotud osapooltega sõlmitavate lepingutega kunstlikke võimalusi tegelikkuses olematute nõuete esitamiseks XXXX vastu. Leppetrahvinõuete esitamise läbi loodeti suurendada XXXX seotud isikute hääli pankrotimenetluses, saavutamaks pankrotimenetluse üle kontrolli. Poolte vastavale tahtele viitab Eellepingu punktis 6.3 sätestatud XXXX kohustus tasuda leppetrahvi just seoses XXXX muutumisega maksejõuetuks, asjaolu, et analoogne leppetrahvi tingimus on sätestatud mitme XXXX seotud osapoolega sõlmitud lepingus ning asjaolu, et leppetrahvi nõue esitati alles nõudeavalduses enne esimest XXXX võlausaldajate üldkoosolekut. Kostja III vastus
4.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et OÜ XXXX ja OÜ XXXX05.09.2013 kavatsuste protokoll sõlmiti pärast seda kui XXXXOÜ oli juba esitanud Harju Maakohtule 30.06.2012 saneerimisavalduse, mille alusel algatati nn esimene saneerimismenetlus (ts. asi nr 2-12-20908). Kavatsuste protokolli kohaselt pidi OÜ XXXX hakkama haldama OÜ XXXX kinnisvara. Protokolli punktis 6.3 on märgitud, et juhul kui OÜ XXXX muutub maksejõuetuks, peab ta maksma OÜ-le XXXX leppetrahvi 3 000 000 eurot. VÕS § 161 lõige 2 seob leppetrahvi kahjustatud poolele tekkinud tegeliku kahjuga. Puudub loogiline põhjuslik seos, kuidas sai selles olukorras OÜ-le XXXX üldse tekkida kahju OÜ XXXX kinnisvara haldamisest või selle ära jäämisest. Kostja III põhjendab oma vastuväiteid OÜ XXXX väidetavale 3 miljoni euro suurusele pankrotinõudele OÜ XXXX pankrotimenetluses eeskätt nende asjaoludega, mis põhinevad kavatsuste protokolli punkti 6.3 tühisusel selle vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. Antud juhul on tehingu osalised seotud isikud, sest nii OÜ XXXX(11275817) kui ka OÜ XXXX (XXXX) osanikuks on XXXXOÜ (10965945). Mõlemale osalisele pidi 05.09.2013 kavatsuste protokolli punkti 6.3 suhtes kokkuleppimisel olema teada OÜ XXXX maksevõime ja -võimetus ning 3 miljoni euro suuruse leppetrahvinõude realiseerumise suur tõenäosus. Liiati oli OÜ XXXX juba 30.06.2012 esitanud Harju Maakohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-12-20908). Kavatsuste protokolli punkti 6.3 kirjutatu, mis näeb ette OÜ XXXX maksevõimetuse korral 3 miljoni euro ülekandmist sama omaniku teisele äriühingule, on suunatud teiste võimalike võlausaldajate diskrimineerimisele ja on vastuolus põhiseaduse § 32 esimese lauses sätestatuga. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
6.Kohus on tuvastanud, et 30.01.2015. a kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-14-6608 välja OÜ XXXX(pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Hageja esitas 12. veebruaril 2015. a haldurile nõudeavalduse ja 30. märtsil 2015. a nõudeavalduse täpsustuse võlgniku vastu suunatud leppetrahvi nõude summas 3 000 000 euro tunnustamiseks (I kd tl 8, 29). Nõudeavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tuleneb hageja nõue 05. septembri 2013. a kavatsuste protokollist (I kd tl 11-28).
7.18.05.2015. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 3 000 000 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu pankrotihaldur, Swedbank AS ja Harju Maavalitsus (I kd tl 32). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on hageja ja OÜ XXXX vahel 05. septembril 2013.a sõlmitud kavatsuste protokollist, mille punkt 6.3. järgi kohustus OÜ XXXX(pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud 12.02.2015. a OÜ-le XXXX(pankrotis) saadetud leppetrahvinõude (I kd tl 25).
9.Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja ja OÜ XXXX vahel 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokoll on näilik tehing ja seega tühine (I kd tl 57,63, II kd tl 6). Kostjad leiavad, et hageja nõue on tõendamata, hagimaterjalide hulgas puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et hagejal on hagis nimetatud nõue võlgniku vastu. Hageja esitas oma leppetrahvi nõude esmakordselt alles pankrotihaldurile 12.02.2015. a, võlgnik ei ole hageja leppetrahvi nõuet kunagi oma raamatupidamises kajastanud ning on pankrotihaldurile kinnitanud, et bilansiväliseid kohustusi võlgnikul ei ole. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kavatsuste protokolli koostamise ja esitamise eesmärgiks on omandada fiktiivse nõude kaudu õigusi võlausaldajate üldkoosolekul, sh omandada õigust hääletada, esitada vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele ning omandada pankrotimenetluse tulemi arvelt varalist kasu (I kd tl 57, 63, II kd tl 6).
10.Kohus nõustub kostjate vastuväitega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul on vaidlusalune kavatsuste protokoll (I kd tl 11-28) tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ja sooviga mõjutada OÜ XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist.
11.Kohtule on esitatud 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokoll, mille punkt 6.3. järgi kohustus OÜ XXXX(pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Kohus nõustub kostjatega selles, et vaidlusalune kavatsuste protokoll on sõlmitud olukorras, kus võlgnik oli juba tegelikkuses maksejõuetuks muutnud. Ajutine haldur on OÜ XXXX(pankrotis) ajutise halduri aruandes esile toonud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 30.06.2012. a. Äriseadustik § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Käesoleval juhul võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust ei esitanud, kuid sõlmisid kokkuleppe, millega suurendasid maksejõuetus olukorras äriühingu kohustusi veel 3 000 000 euro võrra. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt (I kd tl 132-142) nähtub, et võlgniku juhatuse liikmeteks on XXXX ja XXXX. Hageja üheks juhatuse liikmeks on samuti XXXX. Kuni 14.11.2012.a. oli juhatuse liikmeks ka XXXX. Nii võlgniku kui hageja registrijärgne aadress on sama (XXXX, Tallinn). Lisaks on võlgnikul ja hagejal ka sama omanik – XXXXOÜ. Kohtu hinnangul on tegemist omavahel seotud ning ühist majanduslikku huvi omavate isikutega, mis käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal, lubab järeldada, et kavatsuste protokolli koostamise tegelik eesmärk oli kontrollida pankrotimenetluse käiku võimalikult suures ulatuses.
12.VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja hinnangul sai OÜ XXXX(pankrotis) pankroti väljakuulutamisega kinnitust võlgniku maksejõuetus ning hagejal tekkis seeläbi õigus võlgniku suhtes leppetrahvi kohaldada. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumine ei ole lepingulise kohustuse rikkumine, mis tooks kaasa võlgniku kohustuse maksta selle eest leppetrahvi. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Majanduslikult on selline kokkulepe kohtu hinnangul niivõrd ebamõistlik, et üksnes kinnitab tehingu näilikkust. Kohus on seisukohal, et hageja nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on mõjutada OÜ XXXX(pankrotis) pankrotimenetlust ning teiste võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid ja varalist kasu OÜ XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Kostja II menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 1 256 eurot, millele lisandub 9.11.2015. a istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja kulu 296,40 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle.
16.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Kohtu hinnangul vastab kostja II esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu ja töö põhjalikkust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.