OÜ Rebosan hagi OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo, Swedbank AS-i ja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rebosan apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Rebosan (registrikood 10328368, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob (e-post: XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): OÜ Lõuna Park (pankrotis) (registrikood 11275817, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn), pankrotihaldur Indrek Lepsoo (e-post: XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher (e-post: XXX) ja advokaat Marika Kütt (e-post: XXX) Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu (registrikood 70002452, asukoht Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn; e-post
1(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 [email protected]), lepingulised Tamm ja Meeli Vaarik (e-post: XXX) Kohtuistungi aeg
1.Harju Maakohtu 01.12.2015 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.OÜ Rebosan apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Rebosan kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Rebosan AS Swedbank kasuks AS Swedbank menetluskulud ringkonnakohtus summas 1 475,4 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Rebosan tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.17.06.2015 esitas OÜ Rebosan (hageja) Harju Maakohtusse hagi OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Leppsoo (kostja I), Swedbank AS (kostja II) ja Harju Maavalitsuse (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluses ning palus tunnustada hageja nõuet summas 3 000 000 eurot, menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 30.01.2015 välja OÜ Lõuna Park pankroti. Pankrotihalduriks määrati Indrek Lepsoo.
3.OÜ Rebosan esitas 12.02.2015 võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada hageja nõuet võlgniku vastu summas 3 000 000 eurot. Nõudeavalduses märkis hageja, et hageja nõue tuleneb 05.09.2013 kavatsuste protokollist.
4.Hageja esitas 30.03.2015 võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse täpsustuse. 08.04.2015 saatis pankrotihaldur Indrek Lepsoo hagejale ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks ning andis selleks tähtaja kuni 04.05.2015. Hageja täitis pankrotihalduri nõude 04.05.2015.
5.18.05.2015 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu.
6.Hageja ja OÜ Lõuna Park (pankrotis) sõlmisid 05.09.2013 kavatsuste protokolli OÜ Lõuna Park (pankrotis) vara ja hoonete hoolduslepingu sõlmimise osas. Nimetatud kavatsuste protokolli punkti 6.3 kohaselt kohustus OÜ Lõuna Park (pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Harju
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 Maakohtu poolt 30.01.2015 OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega sai kinnitust OÜ Lõuna Park (pankrotis) maksejõuetus. 10.02.2015 saatis hageja OÜ-le Lõuna Park (pankrotis) leppetrahvinõude. Hageja on seisukohal, et nõude alus, sisu ning seda tõendavad tõendid on kohaselt pankrotimenetluses esitatud ning hagejal on nõudeõigus, millest tulenevalt kuulub hageja nõue täies ulatuses tunnustamisele. Kostja I vastuväited
7.Kostja I leidis, et hagejat tuleb kohustada hagi täpsustama ning täpsustamata jätmise korral tuleb hagi jätta läbi vaatamata; alternatiivselt jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja esitas oma nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses 12.02.2015 ning nõudeavalduse täpsustuse 30.03.2015. Nõudeavalduse kohaselt moodustab hageja nõue võlgniku vastu 3 000 000 eurot. Nõude aluseks on leppetrahvinõue, mis tuleneb 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokollist, mille p. 6.3. kohaselt juhul, kui (1) võlgnik keeldub täitmast eellepingu tingimustel sõlmitavat kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingut või kui (2) võlgnik muutub maksejõuetuks, on hagejal õiguslik alus nõuda võlgnikult leppetrahvi summas 3 000 000 eurot.
9.18.05.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati võlgniku pankrotimenetluses nõudeid kogusummas 1 652 592,13 eurot. Haldur vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu hageja nõudele täies ulatuses summas 3 000 000 eurot.
10.Kostja I leiab, et hagiavaldus on ebaselge ja alusetu, hagiavalduses toodud väited on tõendamata ning hagejal puuduvad hagis esitatud nõuded võlgniku vastu. Arusaamatuks jääb hagi alus, kuivõrd hageja ei ole välja toonud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Hagiavaldusele ei ole lisatud asjakohaseid tõendeid, millest nähtuks hageja nõue võlgniku vastu.
11.Kostja I on seisukohal, et 05.09.2013 kavatsuste protokoll on tühine TsÜS § 89 lg 1 alusel, tegemist on näiliku tehinguga. Kostja I hinnangul on hageja leppetrahvinõue (sh kõik teised võlgnikuga seotud ja võlgniku pankrotimenetlusse esitatud leppetrahvinõuded kogumis, so summas 27 500 000 eurot) tekitatud kunstlikult pankroti olukorras näiliku lepingu alusel ning sellise lepingu sõlmimise ilmselgeks eesmärgiks on olnud omandada võlgniku pankroti väljakuulutamise korral fiktiivse nõude kaudu kontroll pankrotimenetluse üle. Arusaamatuks jääb, mil muul põhjusel peaks võlgnik vajalikuks sõlmida eellepingu kinnisvara ja rajatiste hoolduslepingu sõlmimiseks pärast seda, kui on muutunud maksejõuetuks. Pankrotimenetluses ei ole võimalik tunnustada nõudeid, mis on tekitatud üksnes pankrotimenetluse kontrollimise eesmärgil. Hageja leppetrahvinõude puhul on selline kahtlus ilmne.
12.Hageja puhul on tegemist võlgnikuga ühist majanduslikku huvi omava isikuga ning neil on ühine huvi kontrollida pankrotimenetluse käiku võimalikult suures ulatuses. Võlgniku juhatuse liikmeteks on RG ja AKH. Hageja üheks juhatuse liikmeks on käesoleval hetkel samuti AKH. Kuni 14.11.2012 oli juhatuse liikmeks ka RG. Nii võlgniku kui hageja registrijärgne aadress on sama (Tartu mnt 2, Tallinn). Ühised juhtorganite liikmed ja ühine asukoht on sellised asjaolud, mida on võimalik muude kriteeriumite kõrval ühise majandusliku huvi tuvastamisel arvesse võtta. Lisaks on võlgnikul ja hagejal ka sama omanik – Satnam Europe OÜ. Eelnevast nähtub, et nii võlgniku kui ka hageja juhtorgani liikmed, tegevuskoha aadress ning omanik kattuvad. Tegemist on St Anne ́s Trustees Limited (Satnam Europe OÜ ainuosanik) huvides loodud ning selle kontrolli all olevate äriühingutega, kel puudub iseseisev majandustegevus. Seda kinnitab asjaolu, et hageja registrijärgse tegevusalana on märgitud „enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“ ning Satnam Europe OÜ tegevusalaks on märgitud „valdusfirmade tegevus“.
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 Tegemist on omavahel seotud ning ühist majanduslikku huvi omavate isikutega. Ühine huvi kattub seejuures täies ulatuses St Anne ́s Trustees Limited huviga.
13.Asjaolule, et hageja leppetrahvinõue on tekitatud pankroti olukorras näiliku lepingu alusel, viitab otseselt ka hageja ja teiste võlgnikuga seotud võlausaldajate poolt 12.03.2015 kohtule esitatud hagiavaldus võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kus mh märgitakse, et häälteenamuse korral ei oleks üldkoosoleku otsuseid sellisel kujul vastu võetud, sh hääletatud oleks pankrotihalduri kinnitamise vastu, jäetud pankrotitoimkond moodustamata või moodustatud see viieliikmelisena ning valitud toimkonda teised isikud, samuti jätkatud võlgniku tegevust. Seega tegutsetakse pankrotimenetluses kooskõlastatult pankrotimenetluse kontrollimise ja selle käigu suunamise eesmärgil.
14.Kostja I hinnangul ei ole eluliselt usutav, et oma kohustusi nõuetekohaselt täitev ja võlgniku tegelikest majanduslikest huvidest lähtuv võlgniku juhatus sõlmib ühel ja samal kuupäeval seotud äriühingutega 5 erinevat lepingut ning nõustub erinevate leppetrahvinõuetega kokku summas 19 500 000 eurot. Lisaks on sõlmitud veel seotud isikutega lepinguid võimalike leppetrahvinõuetega kokku summas 8 000 000 eurot.
15.Kõik lepingud, sh hagejaga sõlmitud leppetrahvi tingimust sisaldav leping, on sõlmitud ajal, mil võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise kuupäevana on tuvastatud 30.06.2012. See on tuvastatud mh pankrotti välja kuulutava kohtumäärusega 30.01.2015 ning pankrotimäärus on käesolevaks ajaks jõustunud. Leppetrahvi tingimust sisaldav leping on sõlmitud pärast seda kuupäeva. Võlgnik ei ole leppetrahvinõudeid kunagi oma raamatupidamises kajastanud. Võlgnik on varasemalt avaldanud teistsuguse võlausaldajate ringi, nõuete suuruse ning kinnitanud, et bilansiväliseid kohustusi võlgnikul ei ole. Kostja II vastuväited
16.Kostja II vaidles hagile vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut esitasid nõudeavaldused kokku 8 võlausaldajat: kostja II, kostja III, Maksu- ja Tolliamet, hageja, Satnam Europe OÜ, OÜ Chelsea Invest, Satnam Planning Services Ltd ning Satnam Investments Ltd.
18.Viis nõudeavaldused esitanud võlausaldajatest on Lõuna Pargiga seotud ning samasse kontserni kuuluvad isikud. Viidatud viie äriühingu vahelised seosed nähtuvad muuhulgas sellest, et hageja ainuosanik Satnam Europe OÜ ning juhatuse liige AKH on ühtlasi vastavalt Lõuna Pargi ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks hageja ja Lõuna Pargi ainuosanik Satnam Europe OÜ ainuosanik St Anne’s Trustees Limited on OÜ Chelsea Invest ainuosanik. Samuti on AKH OÜ Chelsea Invest juhatuse liige. Lõuna Pargi, OÜ Chelsea Invest ning Satnam Europe OÜ juhatused kattuvad veel selles osas, et kõikide nimetatud äriühingute juhtorganitesse kuuluvad RG ning MM. Lõuna Pargiga ning hagejaga seotud äriühinguteks on ka Satnam Planning Services Ltd ning Satnam Investments Ltd.
19.Kui hageja peaks viidatud äriühingute vahelised seosed vaidlustama, esitab kostja II selle kohta täiendavaid tõendeid. Nimetatud Lõuna Pargiga seotud isikud esitasid enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut ca 49 miljoni euro ulatuses nõudeid. Enamus esitatud nõuetest seisnesid leppetrahvi nõuetes. Nõuded olid esitatud lepingutingimuste alusel, mis nägid ette võlgnikuga seotud isikute õiguse esitada Lõuna Pargi vastu leppetrahvi nõude, kui Lõuna Park muutub püsivalt maksejõuetuks. Enne nõudeavalduste esitamist ei olnud Lõuna Park kordagi avaldanud, et tal on endaga seotud isikute ees sedavõrd suured kohustused ega viidanud võimalusele, et pankroti väljakuulutamisel esitatakse tema vastu ulatuslikke leppetrahvi nõudeid. Hageja
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 väidetavast leppetrahvi nõudest summas 3 000 000 eurot said pankrotihaldur kui võlausaldajad teadlikuks, kui hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse. Nõuete esitamise ainus eesmärk sai olla soov asuda pankrotimenetlust kontrollima.
20.Hagejal ei ole Lõuna Pargi vastu leppetrahvi nõuet, eelleping on näilik ja tühine. Eellepingu sõlmimise ajastus ning hageja ja Lõuna Pargi omavaheline seotus viib järelduseni, et eellepingul ei olnud mõeldud olema õiguslikke tagajärgi ning tegemist on näiliku tehinguga. Harju Maakohus asus 30.01.2015 pankroti väljakuulutamise määruses seisukohale, et Lõuna Park muutus püsivalt maksejõuetuks alates 1.07.2012, mil saabus kostja II ning Lõuna Pargi vahel sõlmitud laenulepingust tulenev tähtaeg. Eelleping on sõlmitud 05.09.2013 ehk pärast Lõuna Pargi püsiva maksejõuetuse saabumist.
21.Hageja ja Lõuna Park on omavahel seotud isikud. Muuhulgas kattub nende ainuosanik (Satnam Europe OÜ) ja juhtorganite liige (AKH). Seega oli hageja teadlik Lõuna Pargi majanduslikust olukorrast ning äriühingu muutumisest püsivalt maksejõuetuks juba 01.07.2012. Vastavalt eellepingu punktile 1.1 ja punktile C oli eellepingu eesmärk sätestada peamised tulevikus sõlmitava vara ja hoonete hoolduslepingu põhimõtted. On ebausutav, et poolte tegelik tahe oli sõlmida Lõuna Pargi püsiva maksejõuetuse olukorras lepingu Lõuna Pargi vara hooldamiseks ning sellega seonduva eellepingu. Kostja III vastuväited
22.Kostja III ei tunnistanud hagi, palus jätta menetluskulud hageja kanda.
23.OÜ Rebosan ja OÜ Lõuna Park 05.09.2013 kavatsuste protokoll sõlmiti pärast seda kui Lõuna Park OÜ oli juba esitanud Harju Maakohtule 30.06.2012 saneerimisavalduse, mille alusel algatati nn esimene saneerimismenetlus (ts. asi nr 2-12-20908).
24.Kavatsuste protokolli kohaselt pidi OÜ Rebosan hakkama haldama OÜ Lõuna Park kinnisvara. Protokolli punktis 6.3 on märgitud, et juhul kui OÜ Lõuna Park muutub maksejõuetuks, peab ta maksma OÜ-le Rebosan leppetrahvi 3 000 000 eurot. VÕS § 161 lõige 2 seob leppetrahvi kahjustatud poolele tekkinud tegeliku kahjuga. Puudub loogiline põhjuslik seos, kuidas sai selles olukorras OÜ-le Rebosan üldse tekkida kahju OÜ Lõuna Park kinnisvara haldamisest või selle ära jäämisest.
25.Kostja III põhjendab oma vastuväiteid OÜ Rebosan väidetavale 3 miljoni euro suurusele pankrotinõudele OÜ Lõuna Park pankrotimenetluses eeskätt nende asjaoludega, mis põhinevad kavatsuste protokolli punkti 6.3 tühisusel selle vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. Antud juhul on tehingu osalised seotud isikud, sest nii OÜ Lõuna Park (11275817) kui ka OÜ Rebosan (10328368) osanikuks on Satnam Europe OÜ (10965945). Mõlemale osalisele pidi 05.09.2013 kavatsuste protokolli punkti 6.3 suhtes kokkuleppimisel olema teada OÜ Lõuna Park maksevõime ja -võimetus ning 3 miljoni euro suuruse leppetrahvinõude realiseerumise suur tõenäosus. Liiati oli OÜ Lõuna Park juba 30.06.2012 esitanud Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Kavatsuste protokolli punkti 6.3 kirjutatu, mis näeb ette OÜ Lõuna Park maksevõimetuse korral 3 miljoni euro ülekandmist sama omaniku teisele äriühingule, on suunatud teiste võimalike võlausaldajate diskrimineerimisele ja on vastuolus põhiseaduse § 32 esimese lauses sätestatuga. Esimese astme kohtu otsus
26.Harju Maakohus jättis 01.12.2015 kohtuotsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud summas 1552,40 eurot ja viivise menetluskulude hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Maakohtu otsuse kohaselt on kohus tuvastanud, et 30.01.2015 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-14-6608 välja OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankroti ja nimetas
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Hageja esitas 12.02.2015 haldurile nõudeavalduse ja 30.03.2015 nõudeavalduse täpsustuse võlgniku vastu suunatud leppetrahvi nõude summas 3 000 000 euro tunnustamiseks. Nõudeavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tuleneb hageja nõue 05.09.2013 kavatsuste protokollist.
28.18.05.2015 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 3 000 000 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu pankrotihaldur, Swedbank AS ja Harju Maavalitsus. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
29.Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks on hageja ja OÜ Lõuna Park vahel 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokollist, mille punkt 6.3. järgi kohustus OÜ Lõuna Park (pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud 12.02.2015 OÜ-le Lõuna Park (pankrotis) saadetud leppetrahvinõude.
30.Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna hageja ja OÜ Lõuna Park vahel 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokoll on näilik tehing ja seega tühine. Kostjad leiavad, et hageja nõue on tõendamata, hagimaterjalide hulgas puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et hagejal on hagis nimetatud nõue võlgniku vastu. Hageja esitas oma leppetrahvi nõude esmakordselt alles pankrotihaldurile 12.02.2015, võlgnik ei ole hageja leppetrahvi nõuet kunagi oma raamatupidamises kajastanud ning on pankrotihaldurile kinnitanud, et bilansiväliseid kohustusi võlgnikul ei ole. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kavatsuste protokolli koostamise ja esitamise eesmärgiks on omandada fiktiivse nõude kaudu õigusi võlausaldajate üldkoosolekul, sh omandada õigust hääletada, esitada vastuväiteid teiste võlausaldajate nõuetele ning omandada pankrotimenetluse tulemi arvelt varalist kasu.
31.Kohus nõustub kostjate vastuväitega. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul on vaidlusalune kavatsuste protokoll tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ja sooviga mõjutada OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist.
32.Kohtule on esitatud 05.09.2013 sõlmitud kavatsuste protokoll, mille punkt 6.3. järgi kohustus OÜ Lõuna Park (pankrotis) maksejõuetuks muutumisel tasuma hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. Kohus nõustub kostjatega selles, et vaidlusalune kavatsuste protokoll on sõlmitud olukorras, kus võlgnik oli juba tegelikkuses maksejõuetuks muutnud. Ajutine haldur on OÜ Lõuna Park (pankrotis) ajutise halduri aruandes esile toonud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks juba 30.06.2012 Äriseadustik § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Käesoleval juhul võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavaldust ei esitanud, kuid sõlmisid kokkuleppe, millega suurendasid maksejõuetus olukorras äriühingu kohustusi veel 3 000 000 euro võrra. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt nähtub, et võlgniku juhatuse liikmeteks on RG ja AKH. Hageja üheks juhatuse liikmeks on samuti AKH. Kuni 14.11.2012 oli juhatuse liikmeks ka RG. Nii võlgniku kui hageja registrijärgne aadress on sama (Tartu mnt 2, Tallinn). Lisaks on võlgnikul ja hagejal ka sama omanik – Satnam Europe OÜ. Kohtu hinnangul on tegemist omavahel seotud ning ühist majanduslikku huvi omavate isikutega, mis käesolevas menetluses kogutud
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 tõendite põhjal, lubab järeldada, et kavatsuste protokolli koostamise tegelik eesmärk oli kontrollida pankrotimenetluse käiku võimalikult suures ulatuses.
33.VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja hinnangul sai OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega kinnitust võlgniku maksejõuetus ning hagejal tekkis seeläbi õigus võlgniku suhtes leppetrahvi kohaldada. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumine ei ole lepingulise kohustuse rikkumine, mis tooks kaasa võlgniku kohustuse maksta selle eest leppetrahvi. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Majanduslikult on selline kokkulepe kohtu hinnangul niivõrd ebamõistlik, et üksnes kinnitab tehingu näilikkust. Kohus on seisukohal, et hageja nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on mõjutada OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetlust ning teiste võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid ja varalist kasu OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
34.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja II menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 1256 eurot, millele lisandub 9.11.2015 istungil osalemisega seotud lepingulise esindaja kulu 296,40 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja II esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud arvestades lepingulise esindaja töömahtu ja töö põhjalikkust. Apellatsioonkaebus
35.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub apellatsioonkaebuse rahuldada, maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks, menetluskulud jätta vastustajate kanda.
36.Apellandi arvates on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid ebaõigesti, rikkunud põhjendamiskohustust ja kohaldanud valesti materiaalõigust.
37.Harju Maakohus on ebaõigesti tuvastanud apellandi nõudeõiguse puudumise. Tehing ei ole TsÜS 89 lg 1 alusel tühine ning kohus on rikkunud nimetatu tuvastamisel menetlusnorme.
38.Kohus asus seisukohale, et „kohtu hinnangul on vaidlusalune kavatsuste protokoll tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ja sooviga mõjutada OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotimenetluse läbiviimist“. Kohtuotsusest ei ilmne põhjendatud ja tõendatud analüüsi, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis. Näilikkuse tõendatuks lugemise põhjenduseks ei saa olla arvamus, et tehing sõlmiti pankrotimenetluse mõjutamiseks, kui puuduvad tõendid, mis nimetatud arvamust kinnitaks. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.
39.Vastustajad ei ole oma väiteid tõendanud, milleks oli kohustatud TsMS § 230 lg 1 tulenevalt. Harju Maakohus rikkus TsMS § 348 lg-t 2 ning TsMS § 351 lg-t 1. Kohus ei selgitanud apellandile kordagi, et kohtu seisukohast on tehingu näilikkus tõendatud ning sellest tulenevalt on vastupidise tõendamise koormis apellandil. Seeläbi rikkus kohus selgitamiskohustust.
40.Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et maksejõuetuse tekkimise hetke tuvastas Harju Maakohus alles 30.01.2015 OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankroti väljakuulutamise määrusega. Kavatsuste protokolli sõlmimise hetkel ei olnud apellant teadlik, et 30.06.2012 loetakse maksejõuetuse tekkimise hetkeks. OÜ Lõuna Park (pankrotis)
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 püüdis läbi viia saneerimist, toimusid pikad vaidlused maksejõuetuse olukorra esinemise osas. Apellandile ei saa ette heita kokkuleppe sõlmimist olukorras, kus OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotti ei olnud välja kuulutatud ega olnud pankrotimenetlust algatatud ning samas OÜ Lõuna Park (pankrotis) kinnistud vajasid haldamist ja arendamist. Nimetatud kohtu arvamus ei kinnita asjaolu, et tegu oleks olnud näiliku tehinguga.
41.Kohus asus seisukohale, et hageja ja OÜ Lõuna Park (pankrotis) puhul on tegemist omavahel seotud ning ühist majanduslikku huvi omavate isikutega, mis käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal lubab järeldada, et kavatsuste protokolli koostamise tegelik eesmärk oli kontrollida pankrotimenetluse käiku võimalikult suures ulatuses. Kohtuotsuses puudub loogiliselt järgitav arutlus, kuidas kohus sellise veendumuseni jõudis. Kohus ei ole selgitanud, miks ei oleks pidanud apellant sõlmima tehingut, mis on apellandile kasumlik.
42.Leppetrahvi kokkulepe on õiguspärane ja siduv. Maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta lepinguvabaduse põhimõtte. Kohus on asunud põhjendamatult kategoorilisele seisukohale, et „võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumine ei ole lepingulise kohustuse rikkumine, mis tooks kaasa võlgniku kohustuse maksta selle eest leppetrahvi. Seadustes puudub keeld sõlmida eelkirjeldatud kokkulepet.
43.Kohus on asunud seisukohale, et leppetrahvi kokkuleppe osas tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohus ei ole välja toonud, millisest sättest nähtuvalt pidid pooled kokkuleppe sõlmimisel järgima mõistlikkuse põhimõtet ning miks ja kuidas mõistlikkuse põhimõte leppetrahvi kokkuleppe siduvust mõjutab. Kokkulepet ei saa pidada ebamõistlikuks. Apellant ja OÜ Lõuna Park (pankrotis) sõlmisid kokkuleppe soovi ja plaaniga sõlmida leping, mille alusel apellant osutanuks teenust ja saanuks selle eest tasu. Praktikas on tavapärane, et kui ühel poolel on tähelepanuväärne huvi selle vastu, et tehingu teine pool tehingut täidab, lepitakse lisaks kokku ka leppetrahvides ning lepingu teise poole suhtes likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamise puhuks nähakse ette õiguskaitsevahendid kahjustatud poolele.
44.Maakohus on ebaõigesti jaotanud poolte menetluskulud. Apellant leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta kogu ulatuses vastustajate kanda. Maakohus määras ebaõigesti kindlaks vastustaja II menetluskulude suuruse summas 1552,40 eurot. Maakohtu otsusest ei ilmne kulude põhjendatus ega vajalikkus. Vastustaja II menetluskulud on põhjendamatult suured, põhjendamatu on kahe esindaja kasutamine kohtuvaidluses. Vastused apellatsioonkaebusele
45.Vastustaja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
46.Vastustaja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, ning mõista apellandilt vastustaja II menetluskulud välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. Vastustaja II esitas tõendina eellepingu näilikkuse kohta tsiviilasjas nr 2-15-9201 istungiprotokolli.
47.Vastustaja III vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
48.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222
49.Hageja nõude aluseks on hageja ja OÜ Lõuna Park (pankrotis) vahel 05.09.2013 sõlmitud lepingu punktist 6.3 tulenev OÜ Lõuna Park (pankrotis) kohustus tasuda maksejõuetuks muutumisel hagejale leppetrahvi summas 3 000 000 eurot.
50.Menetluses esitasid kostjad seisukoha, et hageja ja OÜ Lõuna Park (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) vahel sõlmitud tehing on tühine. Tühisuse alustena tõid kostjad esile, et tegemist on näiliku, heade kommete vastase ja/või seadusega vastuolus oleva tehinguga.
51.TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine. Maakohus leidis, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud leping on näilik tehing ja seega tühine, kuna see sõlmiti õigusnäivuse loomise eesmärgil.
52.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et tehing sõlmiti õigusnäivuse loomise eesmärgil. Näilik tehing võib olla tehtud kahel viisil: 1) pooltele ei olnud soovi üldse mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada ja näilik tehing on tehtud ainult õigusnäivuse, st sellekohase mulje loomiseks, nagu oleks tehing tehtud, või 2) näiliku tehinguga soovitakse varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult tehakse ja soovitakse. Ringkonnakohtu arvates ei saa hageja ja võlgniku vahel sõlmitud tehing olla sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil. Kuna hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nimetatud lepingust tuleneva leppetrahvinõude tunnustamiseks, siis pidi pooltel olema soov, et tehingul on leppetrahvi kokkuleppe osas õiguslikud tagajärjed.
53.Hageja ja võlgniku vahel 05.09.2013 sõlmitud eellepingu (I kd, tlk 12-28; tõlge tlk 107118) p-de A, B, 1.1, 2.1 kohaselt sõlmiti leping seetõttu, et hiljemalt 01.05.2015 sõlmitaks poolte vahel vara ja hoonete hooldusleping. Tulevikus sõlmitava vara ja hoonete hoolduslepingu järgi kohustus võlgnik võtma tööle kinnistute ja hoonete, mille asukoht oli Tehnika, Vana- Lõuna ja Veerenni tänavate vahel, vara ja hoonete hooldusjuhi, kelleks on OÜ Rebosan. Lepingu p-s 6.3 leppisid pooled kokku, et juhul, kui võlgnik keeldub vara ja hoonete hoolduslepingut käesoleva eellepingu tingimustel ja lisade kohaselt sõlmimast või võlgnik muutub maksejõuetuks, kohustub võlgnik maksma vara ja hoonete hooldusjuhile leppetrahvi summas 3 000 000 eurot. See leppetrahv tuleb tasuda 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast OÜ-lt Rebosan vastava kirjaliku nõude saamist.
54.Ringkonnakohus leiab, et vara ja hoonete hoolduslepingu suhtes eellepingu sõlmimise eesmärgiks oli lepingu poolte vahel leppetrahvi kokkuleppimine võlgniku maksejõuetuse puhuks. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja võlgniku vahel 05.09.2013 sõlmitud leping, täpsemalt 05.09.2013 tehing täies ulatuses, va leppetrahvi kokkulepe, on tühine näilikkuse tõttu, kuna sooviti varjata tehingut, mida tegelikult tehti ja sooviti. Tehing, millega sooviti varjata oli eelleping vara ja hoonete hooldamiseks ning varjatav tehing oli maksejõuetuse puhuks leppetrahvi kokkuleppe. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
55.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt eeldab tehingu näilikkuse tuvastamine tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ringkonnakohus leiab, et poolte tahet näiliku lepingu sõlmimiseks tõendab kõige veenvamalt see, et see eelleping sõlmiti ajal kui võlgnik oli juba maksejõuetu. Võlgniku ajutise halduri aruande kohaselt muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juba 03.06.2012. Puudub igasugune mõistlik majanduslik seletus, miks pidi maksejõuetu isik võtma endale kohustuse sõlmida vara ja hoonete hooldusleping kinnistute suhtes, millele elamurajooni, sh hooneid alles kavandati. Hageja on viidanud sellele, et hageja sai võlgniku maksejõuetuse tekkimise hetkest teada 30.01.2015 võlgniku pankroti väljakuulutamise määrusest. Ringkonnakohus hageja väitega ei
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 nõustu. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku juhatuse liikmeteks on RG ja AKH (I kd, tlk 135). Hageja juhatuse liikmeks on samuti AKH (I kd, tlk 140). Nii võlgniku kui hageja registrijärgne aadress on sama (Tartu mnt 2, Tallinn). Lisaks on võlgnikul ja hagejal ka sama omanik – Satnam Europe OÜ. Kuna ühised juhtorganite liikmed ja ühine asukoht on sellised asjaolud, mida on võimalik muude kriteeriumite kõrval ühise majandusliku huvi tuvastamisel arvesse võtta, on ringkonnakohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetusest 05.09.2013 oli teadlik nii võlgnik kui ka hageja.
56.TsÜS § 89 lg 3 järgi kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Nagu eelpool ringkonnakohus leidis, oli hageja ja võlgniku vaheliseks varjatud tehinguks kokkulepe selle kohta, et maksejõuetuse saabumisel kohustub võlgnik tasuma hagejale 3 000 000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et varjatud tehing on tühine, kuna tegemist on tehinguga, mis on vastuolus heade kommetega, sest tehing kahjustaks teisi võlausaldajaid.
57.Võimalus tugineda tehingu tühisusele seetõttu, et tehinguga kahjustati teiste võlausaldajate huve on üldreeglina pankrotimenetluse raames kitsendatud selle kaudu, et võlausaldajate huvide kahjustamise korral on võimalik vastavad tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul on ringkonnakohtu arvates tegemist tehinguga, mille suhtes saab siiski tuvastada tehingu tühistuse, selle vastuolu tõttu heade kommetega, sest hageja ja võlgniku vahel sõlmitud tehinguid (varjamiseks tehtud tehingut ja varjatud tehingut), ei ole võimalik PankrS § 109 jj järgi tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
58.TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi.
59.Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Ringkonnakohus osutab, et üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja teeb tehingu, mis tooks hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise.
60.Asja materjalidest nähtub, et hagejaga sõlmitud leppetrahvi tingimust sisaldav leping on sõlmitud ajal, mil võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise kuupäevana on tuvastatud 30.06.2012. See on tuvastatud mh pankrotti välja kuulutava kohtumäärusega 30.01.2015 ning pankrotimäärus on käesolevaks ajaks jõustunud. Leppetrahvi tingimust sisaldav leping on sõlmitud pärast seda kuupäeva. Olukorras, kus võlgnik oli teadlik oma maksejõuetusest ning majanduslikust seotusest tulenevalt pidi seda teadma ka hageja, on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et nii hageja kui ka võlgniku tahteks oli luua võlgniku pankrotimenetluse puhuks hagejale nõue, mis toob kaasa teiste võlausaldajate huvide kahjustamise.
61.Õige on hageja apellatsioonkaebuses väljendatud seisukoht, et üldise lepingvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Siiski sätestab seadus erinevaid põhjuseid, mille olemasolu ei võimalda seadus nende õiguslike tagajärgede saabumist, mida tehinguga sooviti. Käesolevas asjas tuvastasid nii maa-kui ka ringkonnakohus, et hageja ja võlgniku vahel 05.09.2013 sõlmitud tehing on täies ulatuses tühine. TsÜS 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu aluse tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
62.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, mõistes hagejalt maakohtu otsusega välja Swedbank AS taotletud menetluskulud. Kuigi esitatud arvete ja osutatud õigusteenuste nimekirja (II kd, tlk 88 ja pöördel, tlk 93 ja 94) kohaselt oli teenuse eest tasutav summa suurem, taotles AS Swedbank hagejalt väiksema summa väljamõistmist. AS Swedbank ei ole palunud teise esindaja kulusid, mis seisnesid kohtutoimikuga tutvumises ja menetluskulude nimekirja koostamises, hagejalt välja mõista. Seega on need apellatsioonkaebuse väited põhjendamatud.
63.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohus hageja kanda. Menetluskulude nimekirja esitas kostjatest vaid AS Swedbank, kelle menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema menetluskulud ringkonnakohtus 2 336 eurot, millele lisandub 3 tundi istungi ettevalmistamise tasu ja istungi ajakulu 1 tund, tunnihinnaga 170 eurot.
64.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Arvestades AS Swedbank menetluskulude nimekirja, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole esindajakulu, mis tekkis esindaja poolt kliendile maakohtu 01.12.2015 otsuse ülevaate saatmisest, sest kostjal oli võimalus otsust ise lugeda. 07.01.2016 määrusega ehk apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja istungile ilmumise kutsega tutvumise põhjendatud aeg on ringkonnakohtu hinnangul 2x5 minutit, arvestades esindaja kvalifikatsiooni. Põhjendamatu on ka teise esindaja, vandeadvokaat Toomas Vaheri, kulu väljamõistmine hagejalt, sest tegemist ei ole sellise keeruka vaidlusega, mis õigustaks mitme esindaja kulu. Põhjendamatu on ka eraldi esitatud kuluna dokumentide analüüs 0,4 tundi summas 68 eurot, sest apellant apellatsioonkaebusega täiendavaid tõendeid ei esitanud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine on esindaja märkinud 3,6+6,9 tundi. Apellatsioonimenetluses AS Swedbank maakohtu menetlusest erinevaid väiteid ei esitanud. Arvestades apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu ja sisulist osa on põhjendatud esindajakuluks 5 tundi, mille sees on ka vastuse esitamine kohtule ja menetlusosaliste esindajatele. Vastus apellatsioonkaebusele esitati 28.02.2016 ning istung toimus 31.03.2016. Arvestades suhteliselt lühikest ajavahemikku vastuse koostamise ja istungi toimumise vahel ning asjaolu, et toimik on 2 köiteline on põhjendatud istungi ettevalmistamise kuluks 1 tund ja istungil osalemise kulu 1 tund.
65.Seega on põhjendatud AS Swedbank esindajakulud järgmiselt: Harju Maakohtu 01.12.2015 otsuse analüüs 0,3 tundi, summa 36 eurot; OÜ Rebosan apellatsioonkaebusega tutvumine 0,5 tundi, summa 85 eurot; 07.01.2016 määrusega tutvumine 5 minutit, summa 14,20 eurot; pankrotihaldur I.Lepsoo 29.01.2016 seisukohaga tutvumine 0,3 tundi, summa 51 eurot; kutse 31.03.2016 istungile 5 minutit 14,20 eurot; Eesti Vabariigi vastuse ja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi, summa 85 eurot; vastus apellatsioonkaebusele 5 tundi, summa 850 eurot; istungi ettevalmistamise kulu 1 tund, summa 170 eurot ja istungil osalemise kulu 1 tund, summa 170 eurot. Kokku 1 475,4 eurot.
66.Ringkonnakohus ei nõustu, et AS Swedbank esindaja tunnihind 170 eurot ei ole põhjendatud ja vajalik, arvestades nii asja keerukust ja mahtu kui ka keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ka esindaja kvalifikatsiooni (advokaat). Riigikohus on enda praktikas leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-9222 vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud mõistlikuks advokaadi tunnitasu 120 eurot nii käibemaksuga kui ka ilma (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14; 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13). Advokaadi tunnihind 120 eurot + käibemaks moodustab 144 eurot. Käesoleval juhul ei olnud tegemist küll keeruka ega ka tavapärasemast mahukama õigusvaidlusega, kuid 170 eurot tunnihind ei ületa oluliselt advokaadi keskmist tunnihinda, arvestades, et õigusteenuse tunnitasu käesoleval ajal ajas pigem suureneb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik