Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-15767
Tsiviilasi
A. V. hagi J. G.i vastu võla nõudes 33 204,27 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. V. (isikukood xxx) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Natalja Santaševa, vandeadvokaat Oksana Morozova (e-post xxx ) Kostja: J. G. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Sipari (epost xxx) Kohtuistung 04.12.2024
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.11.2023 esitatud ja 11.11.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. V. (hageja) ja J. G. (kostja) abielu 24.01.2015. Abikaasad sõlmisid 17.03.2015 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millest tulenevalt lepingu ese on müüdud hagejale ja kostjale võrdsetes mõttelistes osades kaasomandisse summas 116 700 eurot. Lepingu esemeks oli Harju maakonnas Tallinnas xxx asuv korteriomand. Hageja ja kostja abielu lõppes 09.08.2017. 10.11.2020 sõlmisid pooled Tallinna notar L.L. büroos asjaõiguslepingu, mille järgi hageja on müünud temale kuuluva 1⁄2 osa ja kostja on müünud temale kuuluva 1⁄2 osa kinnistust 163 000 euro eest. 1 630 eurot on ostja tasunud poolte soovil ja nõusolekul kolmanda isiku,X OÜ kontole enne lepingu sõlmimist ning ülejäänud 161 370 eurot olid jagatud järgmiselt: 14 840 eurot müüja soovil ja nõusolekul hüpoteegipidaja 1 (Swedbank AS) kontole, selgitusega „Laenulepingu nr 15-013356-EL lõpetamine“; 86 616,06 oli kohustatud ostja üle kandma müüja ülesandel ja nõusolekul hüpoteegipidaja 1 kontole, selgitusega „Laenulepingu nr 15-013356-EL lõpetamine“; tasumata ostuhinna osa summas 58 283,94 kohustub ostja üle kandma kostja kontole selgitusega „xxx ostuhinna osa“. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja panustab korteri müügist saadud 29 141,97 eurot (hagejale kuuluv raha) järgmise korteri soetamisse ja see raha kuulub hagejale, mitte kostjale. Pooled on mitmekordselt suhelnud sellel teemal, et antud raha ülekanne ei ole kingitus, vaid see on suulise lepingu alusel ülekantud raha investeeringu tegemiseks. 09.07.2023 edastas hageja kostjale avalduse tähtajalise laenulepingu korralise ülesütlemise kohta, järgides VÕS § 398 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Hageja palus kostjal tagastada laenusummad avalduses märgitud kontole hiljemalt laenulepingute korralise ülesütlemise jõustumise hetkeks. Laenulepingute korraline ülesütlemine jõustus 10.09.2023. Kostjat teavitati laenulepingu korralisest ülesütlemisest e-kirja teel. Laenulepingu korralise ülesütlemise jõustumise ajaks, so 10.09.2023 kostja hagejale laenulepingutest tulenevaid nõudeid ei tagastanud. Samuti on kostja hagejat teavitanud, et ei kavatse laenulepingutest tulenevaid nõudeid tasuda. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 29 141,97 eurot, viivise perioodi eest 11.09.2023 – 08.11.2023 summas 565,27 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise ajal kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.02.2024 esitatud hagiavalduse täienduses märkis hageja, et pooled on kokku leppinud, et mõlemad panustavad 10.11.2020 korteri müügist saadud rahast (kokku 58 283,94 eurot) järgmise korteri soetamisse, mille pooled omandavad selliselt, et kumbki pool saab endale 1⁄2 kaasomandist. Pooled ei ole uut korterit soetanud. Seega ei tekkinud hagejal uue korteri soetamise eest maksmise kohustust. Kostja kasutas hageja raha korteri, asukohaga xxx, soetamiseks, mis on kostja omandis alates 29.01.2021. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja alternatiivse nõude ning palus mõista kostjalt hageja kasuks 29 141,97 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu, et poolte vahel oli kokkuleppe raha tagastamise kohta hageja kontole ega ei olnud ka teisi kokkuleppeid sh. pole kokkulepet laenu tagastamise osas. Notariaalse lepingu punktis 4.7 hageja kinnitas ja avaldas, et ostuhinna osa ülekandmisega kostja kontole loeb hageja nimetatud summa ühtlasi tasutuks endale ning sellest tulenevalt ta kostja vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone ei oma. Antud lepingus pole kirjas, et kostja pidi tagastama hagejale raha. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Eelkõige tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada VÕS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatuga ning lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja tahe oli selline, et ostuhinna tasutakse kostja kontole ning tal puuduvad hilisemad nõudmised ja pretensioonid. Lepingust pole võimalik järeldada, et kostjal oli kohustus tagastada seda raha laenu raames hagejale. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagi esemeks oleva summa (58283,94 / 2) kostja kontole ülekandmise osas on hageja kinnitanud, et nimetatud summa osas puuduvad tal hilisemad nõudmised ja pretensioonid kostja vastu, siis on lõppenud kõik võimalikud ja hüpoteetilised nõuded tulenevalt VÕS § 207 lg-st 2, mille kohaselt võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Pooled ei vaidle, et xxx kinnistu näol oli tegemist poolte kaasomandis olnud kinnistuga. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Käesoleval juhul ongi kaasomanikud (pooled) leppinud kokku sealhulgas selles, et kinnistu võõrandatakse ja ostuhinna osa (58283,94 eurot) ülekandmisega kostja kontole loeb hageja nimetatud summa ühtlasi tasutuks endale. Kaasomanikuna on hageja kinnitanud, et vaidlusaluse summa osas tal hilisemad nõuded ja pretensioonid teise ühisomaniku ehk kostja vastu puuduvad. Kostjale ei ole teada ühtegi seadussätet, mis keelaks sellise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei väida ka seda, et ta oleks sellise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses või hagejat peteti, ja et hageja oleks lepingu tühistanud. Samuti ei ole pooled kunagi kokku leppinud selles, et 58283,94 euro arvelt oli kostja kohustatud kunagi soetama hagejale 1⁄2 suuruse osa mingist korteriomandist. Kohtu põhjendused
Vastupidist ei ole hageja tõendanud ning hageja poolt viidatud AÕS § 77 lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. 5.2 Samuti on tõendamata hageja poolt viidatud kokkuleppe, mille kohaselt pidid mõlemad panustama Noorkuu tänava korteri müügist saadud raha järgmise korteri soetamisesse selliselt, et kumbki pool saab endale 1⁄2 kaasomandist. Nimetatud kokkuleppe olemasolu kohta ei ole hageja ühtegi kirjalikku tõendit esitanud ning samuti ei ole kumbki pool 04.12.2024 toimunud kohtuistungil oma vande all antud ütlustes nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitanud (dtl 231-235). Hageja vande all antud ütlustega on leidnud tõendamist üksnes hageja nõusolek kogu raha kandmiseks kostja areldusarvele ning hageja teadmine, et kostja ostab selle raha eest Mahtra tänavale korteri. Hageja vande all antud ütlused ei kinnita, et uus korter oleks pidanud ostetama kaasomandisse või et pooltel oleks olnud muid kokkuleppeid raha kasutamise osas. Samuti on kostja oma vande all antud ütlustes kinnitanud, et ühtegi kokkulepet hagejaga raha ülekandmise või korteri ostmise osas ei olnud. 5.3 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt midagi saanud tulevase kohustuse täitmisena ning seega puudub alus kostjalt 29 141,97 euro väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. 5.4 Kohus peab vajalikuks ka täiendavalt märkida, et kuivõrd hagi esemeks oleva summa kostja kontole ülekandmise osas on hageja müügilepingu p-s 4.7 kinnitanud, et nimetatud summa osas puuduvad tal hilisemad nõudmised ja pretensioonid kostja vastu, siis on kohtu hinnangul ka vaidlusaluse summa osas lõppenud kõik võimalikud nõuded tulenevalt VÕS §-st 207 lg 2. Kohus selgitab, et nõude puudumise kinnitus võib põhimõtteliselt olla n-ö negatiivne võlatunnistus, VÕS § 207 lg 2 järgi käsutustehinguna ka konstitutiivne võlatunnistus. VÕS § 207 lg 2 järgne negatiivne konstitutiivne võlatunnistus välistab võlausaldaja õiguse esitada nõudeid, mille puudumist kinnitati (st millest sisuliselt loobuti). Võlausaldajal on võimalik esitada nõudeid vaatamata sellele võlatunnistusele üksnes juhul, kui võlatunnistuse kokkulepe on tühine või tühistatud. Vaatamata negatiivsele konstitutiivsele võlatunnistusele võib põhimõtteliselt olla võimalik esitada nõudeid, kui võlatunnistuse aluseks olev kausaaltehing on tühine või tühistatud või kui võlatunnistuse õiguslik alus muul põhjusel puudub või on lõppenud ja võlatunnistus nõutakse seetõttu tagasi. Ka võib võlatunnistusele tuginemine olla välistatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-916 p 26, 27). Hageja ei ole tuginenud menetluses asjaoludele, et ta oleks sellise kokkuleppe sõlmimisel eksimuses, hagejat peteti või et vastav leping oleks tühistatud.
oleks kostjale raha summas 29 141,97 eurot laenanud. Vastupidiselt nähtub mõlema poole 04.12.2024 kohtuistungil vande all antud ütlustest, et hageja ei ole kostjale laenu andnud. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ka laenulepingu sätete alusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.