lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-9382/17

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-9382/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-9382

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9382

Tsiviilasi

V.S. hagi A.B. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks 4000 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg

• •

Hageja V.S. (isikukood XXXX; XXXX) Kostja A.B. (isikukood XXXX; XXXX)

14.10.2015

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi XXXX asuva korteriomandi (registriosa number XXXX, reaalosana korter nr XX) ühisomandi lõpetamiseks rahuldamata.
2.Mõista A.B. V.S. kasuks välja üüritulu 2015. a märtsi, aprilli ja mai eest kokku 375 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Mõista V.S. riigituludesse välja riigilõiv 325 eurot. Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal). Viitenumber 99915700086022. Viitenumbri märkimine kohustuslik. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Mõista A.B. riigituludesse välja riigilõiv 75 eurot. Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal). Viitenumber 99915700086035. Viitenumbri märkimine kohustuslik. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.
3.Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.V.S. esitas 19.06.2015 Tartu Maakohtusse A.B. vastu hagi, milles palus lõpetada tema ja kostja kaasomand korteriomandile XXXX (registriosa nr XXXX). Hageja soovis anda korteriomandi kostja ainuomandisse ning kohustada teda tasuma hagejale 24 000 eurot või müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha poolte vahel võrdselt. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista üüritulu 500 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele ühisomandina korter XXXX. Kostja võttis korteri oma valdusesse, paigutas sinna üürnikud ning ei anna poolt üürirahast hagejale. Kostja kord on nõus ühisomandit lõpetama, siis vaidleb sellele vastu. Korteri väärtus on umbes 48 000 eurot ning hagejal ei ole raha, et tasuda kostjale pool korteri hinnast. Seega peaks korter jääma kostjale või tuleks see müüa avalikul enampakkumisel. Kohtuistungil teatas hageja, et ei ole korteri müügiga nõus ning ei ole nõus ka sellega, et täitur müüb korterit. Lõpliku nõudena selgus, et hageja soovib aasta jooksul müüa korterit koos kostjaga ning kui see ebaõnnestub, siis pöörduda kohtutäituri poole.
2.Kostja saab alates 2015. aasta märtsist üüritulu 250 eurot kuus, kokku juunini 1000 eurot. Sellest 500 eurot peaks ta andma hagejale.
3.Vastuseks kohtu selgitusele pärandavara jagamise kohta esitas hageja pärimistunnistused, aga ei esitanud pärandvara jagamise nõuet.

KOSTJA VASTUVÄITED

4.Kostja A.B. vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on korter juba kevadest saadik müügis ning kostja on müügiga nõus. Tal oli hagejaga kokkulepe korteri müügiks, aga pärast müüki panemist esitas hageja hagi kohtusse. Kostjal ei ole raha, et hagejale poole korteri hind maksta, aga ta ei soovi ka seda, et korterit müüks kohtutäitur.
5.Üüritulu kohta selgitas kostja, et üürnikud maksid märtsi, aprilli ja maikuu eest, lisaks sai ta tagatisraha. Tagatisraha maksab kostja tagasi. Ta ei ole hagejale poolt üüritulu andnud, kuna ta tasus korteri kommunaalkulud jaanuari ja veebruari eest ning tegi remonti. Kostja ei ole hagejale esitanud kirjalikku nõuet tehtud kulude hüvitamiseks.
6.Kostja ei esitanud seisukohti ega vastuhagi seoses pärandvara jagamisega.

KOHTU SEISUKOHAD

7.Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamise nõue tuleb jätta rahuldamata ja saamata üüritulu väljamõistmise nõue rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte ühisomandis on XXXX asuv korteriomand (registriosa number XXXX), mille reaalosaks on korter nr XX (tl 5-6).
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandis sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagiavalduse kohaselt on ühisomand tekkinud pärimise tulemusel. Pärimisseaduse § 152 järgi määratakse pärandvara jagamisel kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Seega jagatakse kogu pärandvara, mitte ainult üks pärandvara hulka kuuluv ese. Antud juhul on V.S. taotlenud ainult korteriomandi, mitte kogu pärandvara jagamist ning see ei ole võimalik. Kohtule ei ole teada, et A.S. pärandvara hulka kuulus ainult korteriomand. Kuna V.S. ei ole hoolimata kohtu juhistest esitanud nõuet kogu A.S. pärandvara jagamiseks (näidates ära, mis kuulub pärandvara hulka ja kuidas seda jagama peaks), tuleb kaasomandi lõpetamise nõue jätta rahuldamata.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja andis vaidlusaluse korteri üürile hinnaga 250 eurot kuus 2015. aasta märtsis aprillis ja mais. Lisaks sai kostja tagatisraha 250 eurot, mille ta on kohustatud tagastama võlaõigusseaduse (VÕS) § 308 lg 3 alusel. Tulenevalt AÕS §-st 71 lg 2 kuulub hagejale üürist see osa, mis vastab tema ühisomandi suurusele. Pooled on menetluses väljendanud, et kummagi osa suurus korteriomandis on 1⁄2 ja seega peaks kostja tasuma 1⁄2 saadud üürist hagejale. Hageja teatas kohtuistungil, et soovib esitada üürinõude kolme kuu eest, aga ei loobunud selgesõnaliselt osaliselt hagist. Seega on hageja lõplik nõue 500 eurot. Kohus rahuldab hagi kolme kuu üüri osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 375 eurot (3 x 250 / 2). Kui kostja on teinud korterile selle säilitamiseks vajalikke või korteriomandiseadusest tulenevaid kulutusi, on tal õigus hagejalt nõuda nende osalist hüvitamist. Kuna kostja hagejale tasaarvestuse avaldust esitanud ei ole, kohus selles menetluses korterile tehtud kulutustega ei arvesta.
10.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata kaasomandi lõpetamise osas ja rahuldab osaliselt üüri väljamõistmise nõude. Toimikust nähtub, et pooltel ei ole esindajaid ega tõendite kogumise kulusid, seega on ainsaks menetluskuluks riigilõiv 400 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 163 alusel tuleb jätta üürivaidlusega seotud riigilõiv summas 75 eurot kostja kanda, üürivaidlusega seotud riigilõiv summas 25 eurot hageja kanda ja kaasomandi lõpetamisega seotud riigilõiv 300 eurot hageja kanda. Kuna kohus vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest, tuleb mõlemalt poolelt TsMS § 190 lg 3, 4 alusel menetluskulud riigi kasuks välja mõista. Võimalikud muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja