Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

2-24-18939 Edasikaebe kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus võttis 16.12.2024. a määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat, T.L-i, hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Dokumendid toimetati kostjale 20.01.2025. a kohtu kantseleis isiklikult kätte. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Hageja taotlusel teeb kohus TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.09.2024. a kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 eurot. Kostja soovil kandis hageja laenusumma üle E. K. O. arveldusarvele. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale 1 kuu jooksul, s.o hiljemalt 02.10.2024. a. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud. 12.11.2024. a pöördus hageja kostja poole kohtuvälise nõudeavaldusega, nõudes võlgnevuse tasumist. Kostja sai nõude kätte, kuid kohustust täitma ei asunud ega esitanud ka tasumiseks ühtegi ettepanekut. Oma õiguste maksmapanekuks kasutas hageja õigusabi, millega seoses tekkis tal kulu 495 eurot. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt põhivõlga summas 1000 eurot, summa tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 03.10.2024. a kuni nõude täitmiseni ning lisaks kohtueelselt kantud õigusabikulude näol kahjuhüvitist summas 495 eurot. Hageja on arvestanud hagi esitamise, s.o 13.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 24,10 eurot. Edasiulatuvalt alates 14.12.2024. a nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud, siis loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1000 eurot, põhivõlalt kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (s.o perioodi eest 03.10.2024. a kuni 20.02.2025.a) summas 45,70 eurot ja edasiulatuvalt alates 21.02.2025. a viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. 2 (3)

2-24-18939 lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning lisaks kahjuhüvitise summas 495 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 810 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 495 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 315 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 315 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepingulise esindajana jurist Tanel Riivits. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja töömaht hagiavalduse koostamisele kokku 3 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu ühe töötunni eest määras 165 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades asja keerukust ja nõude koostamisele ning seda ettevalmistavatele toimingutele eeldatavalt kulunud aega, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3 tunni ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on koos käibemaksuga 165 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks hageja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku summas 495 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 810 eurot, sh 315 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 495 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 810 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.