Express Credit AS-i hagi Siret Aarna vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 472 eurot 96 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141, asukoht Lai 6, 51005 Tartu), lepinguline esindaja Marjana Hiie (e-post: [email protected]) kostja: Siret Aarna (isikukood 47608082724, elukoht XXXX, e-post XXXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Express Credit AS-i hagi Siret Aarna vastu 09.06.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140609041 ja 10.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140609041 Lisa alusel võla väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Siret Aarnalt Express Credit AS-i kasuks
2.1.põhivõlg 500 eurot, intress 0,09 eurot, viivis 10.09.2015 seisuga 47,44 eurot, kokku 547,53 eurot;
2.2.viivis perioodi 11.09.2015 kuni 30.11.2015 eest 8,93 eurot;
2.3.viivis põhivõlalt (500 eurot) alates 01.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
3.Jätta välja mõistmata Siret Aarnalt Express Credit AS-i kasuks põhivõlg summas 331,53 eurot, intress 148,44 eurot, võla sissenõudmise kulu 35 eurot, 10.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 105,70 eurot ja jooksev viivis, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Siret Aarnalt menetluskulu 110 eurot Express Credit AS-i kasuks.
8.Siret Aarnal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
11.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
14.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
15.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 10.12.2014 kuupäeva kandva laenulepingu nr 20140609041 Lisa alusel põhivõlg 831,53 eurot, intressid 148,53 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot, 10.09.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 153,14 eurot ja alates 11.09.2015 jooksva viivise 0,167% päevas laenusummalt (so 500 eurot) kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
16.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 09.06.2014 laenulepingu nr 20140609041, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Laenuperiood oli 30 päeva. Laen väljastati intressiga 50 eurot laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest nähtub, et intressimäär on 120% aastas ja laenu kulukusemäär oli 213,84%. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 09.07.2014.
17.Kostja jättis laenulepingu nr 20140609041 alusel saadud laenu ja intressi täies ulatuses tasumata. Poolte vahel 10.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140609041 Lisast (tlk 3637) nähtub, et pooled leppisid kokku 09.06.2014 laenulepingu muutmises selliselt, et seisuga 10.12.2014 on kostja põhivõlgnevus 831,53 eurot ja alates 10.12.2015 on uueks intressimääraks uuelt põhivõlgnevuselt 60% aastas ning krediidikulukuse määr 79,59% ja alates 10.12.2014 uueks viivisemääraks 60%. Kostja pidi tasuma ja tasus ka kokkuleppe sõlmimise tasu 20 eurot. Lepingu lisa p 9 kohaselt on nimetatud kokkulepe laenulepingu nr 20140609041 lahutamatu osa. Kõik summad kohustus kostja hagejale tasuma kaheksa kuu jooksul maksegraafiku alusel. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu ülesse 21.04.2015.
18.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-14 p 17 märkinud, et tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes ning kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega.
19.Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu nr 20140609041 Lisa sõlmimise ainsaks eesmärgiks oli laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine (laenu kostjale reaalselt juurde ei antud), on tegemist esialgse laenulepingu muutmisega.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). 09.06.2014 sõlmitud lepingu järgi on kokkulepitud intressimäär aastas 120%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 213,84%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,24% (krediidi kulukuse määr 2014. a maikuus). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (213,84%/32,24%=6,63) ja seetõttu saab lugeda 09.06.2014 sõlmitud laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna laenulepingu Lisa on esialgse laenulepingu lahutamatu osa, loeb kohus ka 10.12.2014 sõlmitud laenulepingu Lisa tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus ja selle lisas sätestatud määras ei intressi ega viivist.
21.Eeltoodust tuleneb, et kostja sai hagejalt laenu 500 eurot (põhivõlg). Kuna kostja ei olnud hagejale lepingu alusel midagi tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 500 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt kohustus kostja maksma hagejale intressi TsÜS § 86 lg 4 alusel 0,09 eurot (perioodi 09.06.2014-30.06.2014 (21 päeva) eest 0,25% aastas ehk 0,07 eurot ja periood 01.07.2014-09.07.2014 (9 päeva) eest 0,15% aastas ehk 0,02 eurot). Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 10.07.2014 - 31.12.2014 8,15 % aastas, perioodil 01.01.2015-31.12.2015 8,05 % aastas. Seega on viivis põhisummalt 500 eurolt perioodi 10.07.2014-31.12.2014 (175 päeva) eest 19,54 eurot ja perioodi 01.01.2015-10.09.2015 (253 päeva) eest 27,90 eurot, kokku 47,44 eurot. Viivis perioodi 11.09.2015 (hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast) kuni 30.11.2015 (kohtuotsuse tegemiseni), so 81 päeva, moodustab 8,93 eurot. Samuti on põhjendatud
kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
23.Sissenõudekulude väljamõistmine tühise laenulepingu ja selle Lisa alusel ei ole põhjendatud. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja sissenõudekulude arvestamisel aluseks võtnud, puudub kohtul võimalus määrata põhjendatud sissenõudekulude suurus ja hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
24.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 500 eurot, intress summas 0,09 eurot ja viivised seisuga 30.11.2015 summas 56,37 eurot (47,44+8,93), kokku 556,46 eurot ning täiendav viivis põhivõlalt (500 eurot) alates 01.12.2015 VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni kuid mitte rohkem kui 500 eurot.
25.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ca 40% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja 60% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
26.Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60,44 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 139,56 eurot) ning lepingulise esindaja tasu 180 eurot, kokku seega 380 eurot. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamise avalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 75 eurot. Kuna kohus rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 110 eurot (40% 275 eurost).
27.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 110 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.