OÜ Newcapital hagi OÜ Horizon incasso (likvideerimisel, registrikood 11367293, endine ärinimi kuni 18.12.2014 OÜ Horizon Project), KS ja TM vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
20 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad maakohtus
Hageja: OÜ Newcapital (registrikood 11431223), esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja: OÜ Horizon incasso (likvideerimisel, registrikood 11367293, endine ärinimi kuni 18.12.2014 OÜ Horizon Project), likvideerija Oleg Kuzmin Kostja
II:
KS
(isikukood
XXXXXXXXX)
Kostja III: TM (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: OÜ Newcapital (registrikood 11431223), seaduslik esindaja Marek Maltis, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja II: KS (isikukood
1.Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus muutmata.
2.Jätta KS apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kõik OÜ Newcapital apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud KS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Newcapital esitas 20.09.2013 Harju Maakohtusse hagi OÜ Horizon incasso (likvideerimisel, endine ärinimi OÜ Horizon Project), KS ja TM vastu võlgnevuse 75 421,82 eurot saamiseks (põhivõlgnevus 44 825,80 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 30 596,02 eurot). Samuti palus hageja kostjalt I välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 21.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas. Hageja palus kostjalt II solidaarselt põhivõlgnikuga välja mõista võlgnevuse suurusega 20 000 eurot ja kostjalt III solidaarselt põhivõlgnikuga võlgnevuse 20 000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 26.04.2012 ostu-müügilepingu nr 02-04/12, millega hageja kohustus kostjale I müüma ehituskaupu ja materjale. Kostja I lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmiti 26.04.2012 käenduslepingud, millega kostjad II ja III kohustusid käendama kostja I ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kummagi käendaja vastutuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot.
3.Kostja I tellis hagejalt erinevaid ehitusmaterjale ja tarvikuid 44 825,80 euro väärtuses, kuid jättis saadud kauba eest tasumata.
4.Ostu-müügilepingu punktis 5.3. on pooled kokku leppinud, et kui kostja I ei tasu lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 30 596,02 eurot.
5.Kostjad kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 20 000 eurot, täiendavalt kostjalt I hageja kasuks põhivõla 24 825,80 eurot ja viivise 30 596,02 eurot, samuti viivise põhinõudelt arvestusega 0,15% päevas alates 21.10.2013 kuni
põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskuludest 70% jättis kohus kostja I kanda ja täiendavalt hageja menetluskuludest 30% solidaarselt kostjate I, II ja III kanda. Kostjate võimalikud menetluskulud jättis kohus nende endi kanda.
7.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja I sõlmisid 26.04.2012 ostu-müügileping nr 0204/12, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale I vastavalt esitatud tellimusele kaupu (müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses). Kostja I kohustus kaupade eest tasuma hageja poolt esitatud arve alusel.
8.Kohtule on esitatud 19 saateleht-arvet, millest 16 on allkirjastatud KS poolt. Kostjad ei ole esitanud väiteid selle kohta, et kostja I ei ole kaupa saanud. Saateleht-arvete järgi on kaupade müügisumma 44 825, 80 eurot. Ei ole tõendatud, et müügisumma on tasutud. Hageja poolt on müügilepingu täitmine tõendatud ja tema põhinõue 44 825,80 eurot kostja I vastu on põhjendatud ja tõendatud.
9.Hageja ja kostja I on ostu-müügilepingu p-s 5.3. leppinud kokku, et juhul, kui kostja I ei tasu lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt päevas.
10.Ostetud kauba eest tasutud ei ole. Viivisearvestuse kohaselt on viivised seisuga 20.09.2013 30 596,02 eurot ja hageja palus välja mõista ka viivise edasiulatuvalt alates 21.10.2013. VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi on hageja viivisenõue kostja I vastu põhjendatud ja tõendatud
11.Kostja I kohustuste käendamiseks sõlmiti 26.04.2012 käenduslepingud kostjatega II ja III. Käenduslepinguga kohustusid kostjad II ja III käendama kostja I müügilepingust nr 02-04/12 tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga I. Käendaja vastutuse maksimaalne suurus on nii kostjal II kui ka kostjal III 20 000 eurot.
12.Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kui kaaskäendajate vastutuse piirsumma on tagatavast võlast väiksem, ei saa üheltki neist nõuda raha piirsummat ületavas osas. Sama kohustust taganud kaaskäendajad vastutavad piirsumma ulatuses solidaarselt.
13.Kohustust käendanud isikute vastutus on võimalik nii solidaarse kui ka osavastutuse põhimõttel. Sama kohustuse käendamisel eeldatakse käendajate solidaarvastutust. Et kostjad II ja III käendasid sama kohustust, on tõendatud käenduslepingute sisuga (käenduslepingud on käendaja kohustuste osas identsed sh ka käenduse piirsumma), samuti asjaoluga, et käenduslepingud on sõlmitud ühel päeval. Hageja saab seega käendajatelt piirsumma ulatuses nõuda võlgnevuse tasumist ainult solidaarselt koos käendajate ja põhivõlgnikuga. Kuna hageja on esitanud nõude käendajate vastu selliselt, et käendajaid käsitletakse osavõlgnikena, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus
14.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtu teisele kohtunikule.
15.Kohus vaatas üllatuslikult läbi kohtuasja, milles kostja II oli korduvalt palunud talle saata hagi lisamaterjalid e-kirja teel, mida kohus ei teinud. Kostja ei saanud seega isegi teada, mille alusel tema vastu hagi on esitatud ega võimalust esitada hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja võtab omaks, et kohus saatis e-kirja teel talle hagiavalduse, aga mitte hagi lisasid. Kostja on palunud saata talle hagi ja lisad vähemalt 13.11.2013 ja 10.03.2014, kuid kohus seda ei teinud. Samuti ei ole kohus hagimaterjale kostjale muul moel saatnud (kätte toimetanud). Kostja elukoha aadressile ei ole hagi materjale saadetud ja ta ei ole neid sealt kätte saanud. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse automaatse tühistamise ja asja maakohtus uue arutamise.
16.Kohtul puudus TsMS § 414 lg 2 p 1 kohaselt alus hagi sisuliselt läbi vaadata. Kohtukutset 18.03.2014 kohtuistungile, kus väidetavalt toimus asja sisuline arutamine, kostjale ei saadetud. Kostja saatis 10.03.2014 kohtule päringu, et talle ei ole endiselt saadetud hagi ja lisasid ning palus need saata. Sellele saatis kohus vastuse alles nii, et kostja sai selle kätte 18.03.2014 ehk kohtuistungiga samal päeval vahetult enne istungit. Kostja oleks istungil saanud tutvuda hagi lisadega ja esitada oma seisukoha.
17.Kohtul puudus alus kostja kutsumiseks kohtusse Ametlike Teadaannete kuulutusega, kuna puudub TsMS §-s 317 sätestatud menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise alus. Kostja oli pidevalt kohtuga e-maili teel suhtluses ja sai korduvalt menetlusdokumente (nt kohtukutseid) e-maili aadressilt kätte. Kostja suhtes kohtuga aktiivselt. Samuti ei kasutanud kohus näiteks kohtutäituri abi. Kohtuotsuse sai kostja kätte ilma mingi küsimuseta, mis tõendab, et avalikult kohtusse kutsumiseks puudus alus.
18.Hagiavaldus on sisuliselt põhjendamatu, kuna hageja on ise tühistanud enamuse arvesaatelehtedest, millel hagi ilmselt tugineb. Kuna kostja ei tea täpselt, millised saatelehed on hagile lisatud, siis ta märgib, et hageja on kostjale 11.06.2012 kinnitanud, et arvesaatelehed nr-d 002100-12MUS2, 002149-12MUS2, 002158-12MUS2, 00220412MUS2, 002206-12MUS2, 002207-12MUS2, 002223-12MUS2, 002228-12MUS2, 00224012MUS2 ja 002243-12MUS3 on tühistatud, kuna kostja seal näidatud kaupa tegelikult ei saanud.
19.Kohus jättis tähelepanuta, et arve-saatelehed on kostja poolt allkirjastamata, mistõttu ei saa temalt nende alusel midagi välja mõista. Tegemist on ühepoolsete dokumentidega. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud.
20.Kostja allkiri käenduslepingul on võltsitud. Kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud. Selleks puudus põhjus, kuna hageja tunnistas saatelehtede tühistamisega, et tal ei ole nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja II kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus rahuldas täies ulatuses hagi kostja I vastu ja osaliselt kostja III vastu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi kostja II vastu.
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Asja materjalist nähtub, et tõele ei vasta kostja II väited, nagu ei oleks maakohus talle saatnud hagiavalduse lisasid ja kohtukutset 18.03.2014 kohtuistungile. Kohus saatis hagimaterjalid (st mitte ainult hagiavalduse) 25.10.2013 kostja II elukohajärgsele aadressile XXX, kus kostja II ema võttis need 14.11.2013 vastu (I kd lk 75). Hagimaterjalid tuleb lugeda TsMS § 322 lg 1 järgi kostjale II kättetoimetatuks.
25.13.11.2013 palus kostja II kostja I nimel saata hagiavalduse e-postile aadressiga XXX, kuna e-toimikus seda ei ole (I kd lk 72). 15.11.2013 saatis kohus sellel aadressil hagiavalduse ja selle täpsustuse (I kd lk 74), nagu oli 13.11.2013 kirjas palutud.
26.17.12.2013 saatis maakohus kostjale II e-kirjaga aadressile XXX kohtukutse 14.01.2014 istungile (I kd lk 85).
27.10.01.2014 saatis kohus samal aadressil e-kirja selle kohta, et kohtukutse kättesaamist ei ole kinnitatud ja kohus tegi trahvihoiatuse (I kd lk 95).
28.14.01.2014 kinnitas kostja II kostja I juhatuse liikmena kohtukutse kättesaamist 13.01.2014 kell 21.00 ja väitis, et varem ei ole kohus kutset saatnudki ja selle kättesaamist ei saanud ta varem ka kinnitada. Kostja II teatab, et kostja I juhatuse liikmetel ei ole võimalik kohtuistungile tulla, sest nad on komandeeringus. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et kohtukutse peab olema käes vähemalt 10 päeva enne kohtuistungit ja ta palus kohtuistungi edasi lükata (I kd lk 96).
29.Maakohus lükkas 14.01.2014 kohtuistungi edasi ja määras uueks istungi ajaks 18.02.2014 kell 14.00 (I kd lk 98).
30.15.01.2014 saatis kohus kostjale II aadressil XXX kohtukutse 18.02.2014 istungile (I kd lk 101). Samuti edastati kostjale II 31.01.2014 kohtukutse kostja I registrijärgsel aadressil Tornimäe 5, Tallinnas (I kd lk 117).
31.18.02.2014 kell 12.11 saatis kostja II e-kirjaga taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks tema haiguse tõttu. Ühtlasi teatas kostja II, et ta ei ole saanud hagiavaldust ja selle lisasid. Kostja II palus saata kõik hagid koos lisadega e-kirjaga aadressil XXX (I kd lk 119).
32.18.02.2014 lükkas maakohus kohtuistungi edasi ja määras uueks istungi ajaks 18.03.2014 kell 11.30 (I kd lk 121).
33.18.02.2014 avaldas maakohus väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtukutse 18.03.2014 kohtuistungile (I kd lk 123). Samuti saatis kohus samal päeval kell 16.54 kostjale II e-kirjaga kohtukutse aadressil XXX (I kd lk 128). 19.02.2014 kell 16.54 saatis maakohus kostjale II e-kirjaga kohtukutse ka aadressil XXX( I kd lk 137).
34.19.02.2014 kell 18.53 saatis kohus aadressidel XXX ja XXX kostjale II veel kord kohtukutsed ja selgitas vastuseks 18.02.2014 kostja II e-kirjale, et kohus on saatnud talle kõik menetlusdokumendid 14.11.2013 paberkandjal aadressile XXX, kostja II palvel 15.11.2013 e-kirjaga vastavalt taotlusele aadressil XXX, samuti kostjale I aadressil Valgevase 1 Tallinnas, kus need on 28.10.2013 sekretäri poolt vastu võetud. Samuti kohustas kohus kostjat II saatma viivitamata kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kirjas näidatud aadressidel. Kohus tegi ka järjekordse trahvihoiatuse (I kd lk 140).
35.Kostjale I paberkandjal saadetud kohtukutse võttis 25.02.2014 registrijärgsel aadressil Tornimäe 5 vastu sekretär (I kd lk 145).
36.10.03.2014 saatis kostja II kohtule e-kirja, milles väitis, et ta ei ole ikkagi saanud e-maili teel hagi ja lisasid (I kd lk 148). Sellele vastuseks edastas kohus 14.03.2014 veel kord 19.02.2014 saadetud e-kirja (I kd lk 149).
37.18.03.2014 kell 11.29 (üks minut enne määratud kohtuistungi algust) saatis kostja II kohtule e-kirja, milles teatas, et sai just 14.03.2014 kirja kätte ja sellega koos ka 19.02.2014 kirja. Kuna selles on kutse 18.03.2014 kell 11.30 toimuvale istungile, siis ta ei saa kohtuistungile tulla, sest kohtuistungist ei ole teavitatud vähemalt 10 päeva ette. Kostja II palus veel kord saata talle hagi ja selle lisad, sest neid ei olevat talle kunagi edastatud, ta ei ole saanud nendega tutvuda ega esitada vastust (I kd lk 150).
38.Ringkonnakohtu hinnangul on teinud maakohus kõik selleks, et kostjal II oleks võimalik hagiavalduse ja selle lisadega ning hagi täiendusega oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kostjale II on hagiavaldus koos lisadega TsMS § 322 lg 1 kohaselt paberkandjal kätte toimetatud tema elukohas, mis nähtub toimikus olevast väljastusteatest (edastatud on hagimaterjalid, mitte ainult hagiavaldus). Samuti saadeti hagiavaldus ja selle täiendus tema palvel 15.11.2013 veel ka tema poolt näidatud e-posti aadressile.
39.Ringkonnakohus kontrollis e-toimikut ja tuvastas, et esialgset hagiavaldust ja selle lisasid seal ei ole. Kuna hagiavaldus koos lisadega on kostjale II kätte toimetatud muul seaduses lubatud viisil, ei tähenda nende dokumentide puudumine e-toimikus seda, et kostja II menetlusõigusi oleks sellega rikutud.
40.Kostja II väited hagiavalduse, täiendava hagiavalduse ja lisade mittesaamise kohta on vastuolulised ja seetõttu ebausutavad. Apellatsioonkaebuses võtab ta omaks, et on hagiavalduse kätte saanud. Samas väidab ta vastuolus eelnevaga, et ta palus 13.11.2013 ja 10.03.2014 kohtule saadetud e-kirjades saata talle hagi ja lisad, kuid kohus seda ei teinud. Kostja II väited hagiavalduse lisade mittesaamise kohta on ebausutavad ka seetõttu, et apellatsioonkaebuses on esitatud väited, et arve-saatelehed tema poolt allkirjastamata, tegemist on ühepoolsete dokumentidega, mis hageja nõuet ei tõenda, kostja ei ole käenduslepingut allkirjastanud ja tema allkiri lepingul on võltsitud. Kostja II ei ole põhjendanud, mille alusel ta sellised väited apellatsioonkaebuses esitas, kui ta ei ole hagiavalduse lisana esitatud dokumente näinudki.
41.Kostjale II saadeti kohtukutse 18.03.2014 kohtuistungile mitmel erineval viisil, s.h tema poolt kohtule avaldatud e-posti aadressidel. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või
sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
42.Kuna kostja II elukohas ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada ja ta ei kinnitanud korduvalt e-posti teel saadetud kohtukutsete kättesaamist, oli maakohtul piisav alus täiendavalt kohtukutse avalikuks kättetoimetamiseks eesmärgiga tagada kostjale II õigeaegse teabe saamine kohtuistungi toimumise aja kohta. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millisele aadressile oleks tema arvates pidanud saatma kohtukutse kohtutäituri vahendusel, kus kostja II oleks selle vastu võtnud. Maakohtul oli õigus asi 18.03.2014 istungil sisuliselt läbi vaadata kostja II osavõtuta.
43.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja II on kasutanud oma menetlusõigusi pahatahtlikult, vastuolus TsMS § 200 lg-s 1 sätestatud kohustusega. Ta ei ole maakohtule nõuetekohaselt kinnitanud kohtukutsete kättesaamist ja on saatnud korduvalt taotlusi kohtuistungite edasilükkamiseks vahetult enne nende toimumiseks määratud aega, põhjendades seda sellega, et ta ei ole varem kohtukutseid kätte saanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellised väited usutavad. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei või kohus lubada menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
44.Ka ringkonnakohus saatis kostjale II erineval viisil kokku 9 kohtukutset, mille kättesaamist ta ei kinnitanud. Ringkonnakohtu istungile ilmus tema esindaja, kes taotles kohtuistungi edasilükkamist põhjendusega, et ta on kostja II esindaja alates kohtuistungi päevast ja ei ole saanud asjaga tutvuda. Ringkonnakohus ei pidanud seda taotlust põhjendatuks. Ringkonnakohus on veendumusel, et kostja II on käitunud kohtumenetluses kohtute ja hageja suhtes pahatahtlikult.
45.TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui neid ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus ei tuvastanud menetlusõiguse normi olulist rikkumist. Kostja II ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, mis annaks aluse uute asjaolude (hageja on tühistanud enamuse arvesaatelehtedest, arve-saatelehed on kostja II poolt allkirjastamata, kostja II allkiri käenduslepingul on võltsitud) esitamiseks esmakordselt apellatsioonimenetluses ja ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
46.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetlusega seotud kulud kostja II kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumisest. Reet Allikvere