OÜ Newcapital hagi OÜ Horizon Project, KS ja TM vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse TM apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Newcapital (registrikood 11431223), esindaja advokaat Kelli Ristal esindajad Kostja: OÜ Horizon Project (registrikood 11367293), uus ärinimi alates 18.12.2014 OÜ Horizon Incasso Kostja II: KS (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Menetluse liik
III:
TM
(isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: Keelduda TM poolt Harju Maakohtu 28. märtsi 2014 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.OÜ Newcapital esitas 20.09.2013 Harju Maakohtule hagi Horizon Project OÜ, KS ja TM vastu solidaarselt võla 44 825,80 euro ja viivise 30 596,02 euro väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 28.03.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 20 000 eurot. Lisaks sellele mõistis kohus kostjalt I välja põhivõla 24 825,80 eurot, viivise 30 596,02 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates 21.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja III esitas 15.05.2014 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kuna kaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu, jättis ringkonnakohus 29.05.2014 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale III tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
4.Ringkonnakohtu 10.11.2014 määrusega jäeti TM kaebus menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt sai kostja III kohtu 29.05.2014 määruse kätte 07.07.2014. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 17.07.2014, kuid kostja jättis kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata.
5.Riigikohus tühistas 08.04.2015 määrusega ringkonnakohtu 10.11.2014 määruse ja saatis asja kostja III apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul annavad määruskaebuses esitatud ajaolud vähemalt alust kahelda selles, kas 29.05.2014 puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale kätte 07.07.2014. Ringkonnakohtul tuleb välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja III infosüsteemis 29.05.2014 määruse kättesaamist kinnitanud ja võtta seisukoht, kas kostja on apellatsioonkaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldanud ning otsustada sellest lähtudes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine. Määruse põhjendused
6.Ringkonnakohtu 29.05.2014 määrusega anti kostjale III tähtaeg apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
7.Menetlusdokumendi menetlusosalisele elektroonilist kättetoimetamist reguleerib TsMS § 3111 lg 1, mille kohaselt võib kohus menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
8.Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist ja kostja III esitatud e-toimiku väljavõttest, et süsteem on registreerinud 29.05.2014 määruse kättetoimetamise 07.07.2014. Kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud (Riigikohus käesolevas asjas tehtud lahendis nr 3-2-1-13-15 p 11). Menetlusosalisel on siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud. Seega tuleb antud juhul kindlaks teha, kas kostja III on tõendanud, et menetlusdokumenti ei ole talle vastavalt TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud ja kas menetlusdokument tuleb sellest lähtuvalt TsMS § 307 lg 3 alusel lugeda kättetoimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.
9.Riigikohus märkis käesolevas asjas tehtud määruse p-s 12, et kuigi kostja III on määruskaebuses väitnud, et sai 29.05.2014 määruse kätte koos 10.11.2014 määrusega, ei ole ta seda väidet usutavaks muutnud. Ringkonnakohus palus kostjal III esitada põhistus ringkonnakohtu 29.05.2014 määruse kättesaamise kohta.
10.Kostja III kinnitas 18.05.2015 ringkonnakohtule, et ta sai 29.05.2014 määruse kätte 10.11.2014 ja jääb Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitu juurde. Täiendavaid selgitusi või põhjendusi kostja III ei esitanud, seega ei ole ta seda väidet usutavaks muutnud.
11.Kostja III ei esitanud selgitusi selle kohta, millistel asjaoludel põhineb tema väide määruse kättesaamise kohta koos hilisema määrusega. 10.11.2014 määrusele ei olnud lisatud 29.05.2014 määrust. Kostja III 18.05.2015 kirjaga esitatud e-toimiku väljavõtte kohaselt on ta 29.05.2014 määruse e-toimikus avanud alles 08.01.2015. Seega on kostja III väited 29.05.2014 määruse kättesaamise kohta koos 10.11.2014 määrusega vastuolulised ja ebausutavad.
12.Vastuolus TsMS § 3111 lg-ga 3 on kostja III seisukoht, et määrust ei saa lugeda kättesaaduks, kui seda ei ole saaja poolt avatud. Dokumendi avamine ei ole seaduse kohaselt dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimus elektroonilisel kättetoimetamisel ega ka postiteenuse osutaja vahendusel kättetoimetamisel. Seaduse mõtte kohaselt on oluline see, et dokument on menetlusosalisele edastatud ja tal on võimalus sellega tutvuda.
13.Kostja III leiab ekslikult ka seda, et määrust ei saa lugeda kättesaaduks olukorras, kus seda ei saadetud süsteemi kaudu ka e-posti aadressile. Kostja III e-posti aadressile saadeti teavitus selle kohta, et infosüsteemis on talle tehtud dokument kättesaadavaks. Enne dokumendi kättesaamise süsteemis kinnitamist ei ole võimalik dokumenti menetlusosalise e-posti aadressile saata, kuna seaduse kohaselt tuleb kättesaamist kinnitada infosüsteemis (TsMS § 3111 lg 1). Süsteem saadab vastu võetud dokumendi e-postiga vaid juhul, kui selline teavitus on süsteemilt tellitud. Kostjal III ei ole vastavat teavitust tellitud.
14.Usutav ei ole kostja III väide, et ta ei valda eesti keelt. Kostja III on saatnud ringkonnakohtule dokumente ja e-kirju isiklikult. Ta ei ole väitnud, et dokumendid ja e-kirjad oleks koostanud kolmas isik.
15.On tõendatud, et kostja III külastas 07.07.2014 e-toimikut. Seega oli ta teadlik, et tal on e-toimikus kohtudokument ja ta saab sellega seal tutvuda. Justiitsministeeriumi 14.05.2014 vastuse kohaselt ei olnud kostjal III sel kuupäeval teisi vastuvõtmist ootavaid dokumente. Tähtsust ei ole sellel, millise tehnilise seadme kaudu menetlusosaline e-toimikut kasutab.
16.Justiitsministeeriumi selgitas 14.05.2015 ringkonnakohtule, mil viisil tekib infosüsteemi kanne dokumendi kättetoimetamise kohta. Kostja III võttis dokumendi vastu seda avamata ja selleks on ta teinud kas linnukese konkreetse dokumendi ette ja vajutanud nupule „Võtan vastu“ või vajutanud ilma konkreetseid dokumente valimata sinist „Võtan vastu“ nuppu, mille ees on kiri „Võtan vastu dokumendi neid avamata“. Infosüsteem kuvab piisavalt ja selget teavet selle kohta, millised tagajärjed mingitel toimingutel on. Kostja III pidi aru saama, et vajutades nupule „Võtan vastu“ või „Võtan vastu dokumendi neid avamata“ loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda talle kättetoimetatuks.
17.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 3111 lg 3 tingimus on täidetud ja dokumendi saab lugeda kostjale III kättetoimetatuks teise alternatiivi alusel, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks siis, kui saaja kinnitab infosüsteemis selle
vastuvõtmist dokumenti avamata. Kuigi kostja III ei avanud infosüsteemis dokumenti, kinnitas ta 07.07.2014 määruse vastuvõtmist. Seega oli ta kohustatud tasuma puuduva riigilõivu hiljemalt 17.07.2014.
18.Kui saaks lähtuda kostja III väitest, et ta sai 29.05.2014 määruse kätte 10.11.2014, oleks ta pidanud tasuma riigilõivu hiljemalt 20.11.2014. Kostja III kinnitas 26.05.2015 kirjas ringkonnakohtule, et ta ei ole riigilõivu tasunud.
19.Kuna kostja III ei tasunud riigilõivu kohtu määratud tähtajaks, tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.