Eesistuja Villu Kõve, liikmed Malle Seppik ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Newcapital hagi Horizon Project OÜ, Kirill Saprõkini ja T.M. vastu 44 825 euro 80 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-44133
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.M. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Newcapital (registrikood 11431223), esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Kostja Horizon Project OÜ (registrikood 11367293) (uus ärinimi 18. detsembrist 2014 Horizon Incasso OÜ) Kostja Kirill Saprõkin Kostja T.M., esindaja vandeadvokaat Janek Väli
Asja läbivaatamise kuupäev
16. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-1344133. Saata asi T.M. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus osaliselt rahuldada.
3.Tagastada Vikerlase Arendus OÜ-le määruskaebuselt T.M. eest tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Newcapital (hageja) esitas 20. septembril 2013 Harju Maakohtule hagi Horizon Project OÜ (kostja I), Kirill Saprõkini (kostja II) ja T.M. (kostja III) vastu võlgnevuse 44 825 euro 80 sendi ja viivise 30 596 euro 2 sendi väljamõistmiseks.
3-2-1-13-15
2.Harju Maakohus rahuldas 28. märtsi 2014. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 20 000 eurot ja kostjalt I lisaks põhinõude 24 825 eurot 80 senti, viivise 30 596 eurot 2 senti ning viivise protsendina põhinõudelt alates 21. oktoobrist 2013 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja III esitas 15. mail 2014 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. mai 2014. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kostjale III tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt taotleb kostja III, et tühistataks maakohtu otsus, millega kohus mõistis kostjatelt välja 75 421 eurot 82 senti. Selliselt nõudelt on ette nähtud riigilõiv 1000 eurot. Kostja III kaebuse esitamisel riigilõivu ei tasunud. Ringkonnakohus kohustas kostjat III tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu ja esitama kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi kümne päeva jooksul määruse ärakirja apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest. Ringkonnakohus hoiatas kostjat III, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. novembri 2014. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai kostja III 29. mai 2014. a määruse apellatsioonkaebuse käiguta jätmise ja riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja andmise kohta kätte
7.juulil 2014. Seega oli puuduste kõrvaldamise tähtajaks 17. juuli 2014. Kostja III jättis ringkonnakohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Seetõttu keeldus ringkonnakohus kostja III apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas kaebuse koos lisadega esitajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja III palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai kostja III tegelikult 29. mai 2014 määruse kätte mitte
7.juulil 2014, vaid 10. novembril 2014 koos vaidlustatava määrusega. Kostja III ei saanud kohtu määratud tähtajal puudust kõrvaldada, sest ei teadnud sellest. Vaidlustatud määrusega on kohaldatud ebaõigesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg-t 3. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 29. mai 2014. a määruses antud kättetoimetamisest alates. Seega ei saanud tähtaeg hakata kulgema enne, kui kostja III sai kätte tähtaja määramise määruse. E-toimikust on näha, et 29. mai 2014 määrust ei ole avatud. Samuti ei ole kostja III määrust enda kasutatavale e-posti aadressile (XXX) saanud, seega ei ole e-toimikust sellele aadressile määrust saadetud. Kostja III on teavitanud kohut, et tema toimiv e-posti aadress on ainult XXX. Määrust ei saa kättesaaduks lugeda olukorras, kus saaja ei ole seda avanud ja määrust ei ole saadetud ka saaja (toimivale) e-posti aadressile. Praeguses arendusstaadiumis ei ole e-toimik tavalisele inimesele kasutamiseks mugav ega lihtne. Lisaks ei valda kostja III eesti keelt. E-toimikut on ka väga ebamugav kasutada nutitelefonist, mida kostja III
7.juulil 2014 tõenäoliselt on teinud. E-toimiku formaat ei toeta väiksemaid laialt kasutuses olevaid seadmeid ning kerge on vajutada enda teadmata nupule, mis võib kaasa tuua olulisi õiguslikke tagajärgi.
7.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud Riigikohtus kostja III kanda. 2(4)
3-2-1-13-15
8.Kostjatele I ja II edastatud kostja III määruskaebus tagastati Riigikohtule hoiutähtaja möödumise tõttu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Pooled vaidlevad Riigikohtu menetluses selle üle, kas kostjale III toimetati ringkonnakohtu puuduste kõrvaldamise määrus kätte 7. juulil 2014. Kostja III on seisukohal, et kuna e-toimiku kohaselt ta ringkonnakohtu määrust ei avanud, siis ei saadud määrust talle ka TsMS-i kohaselt kätte toimetada ning apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei olnud ringkonnakohtu lahendi tegemise ajal veel kulgema hakanud.
11.Kolleegiumi hinnangul annavad määruskaebuses esitatud asjaolud vähemalt alust kahelda selles, kas 29. mai 2014 puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kostjale III kätte 7. juulil 2014, nagu ringkonnakohus on leidnud. Kostjale kohtumääruse kättetoimetamise asjaolude väljaselgitamiseks on otstarbekas saata asi tagasi ringkonnakohtule. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega võimaldab TsMS § 3111 lg 3 menetlusdokumenti kätte toimetada kolmel viisil: saaja avab dokumendi infosüsteemis, saaja kinnitab infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata, dokumendi avab muu isik, kellel saaja on võimaldanud infosüsteemis dokumente näha. Kuigi infosüsteem registreerib dokumentide kättetoimetamise automaatselt, ei saa kättetoimetamise automaatset fikseerimist pidada siduvaks, kui TsMS § 3111 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Kolleegium leiab, et kui infosüsteem on registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lg 3 järgi kätte toimetatud. Ringkonnakohtus toimikusse lisatud tabelis on märgitud, et 29. mai 2014 määrus on kostjale III kätte toimetatud 7. juulil 2014 kell 8.44 (I kd, tl 182). Sama ilmneb ka kohtute infosüsteemist (II kd, tl 18). Kostja III lisas määruskaebusele aga väljavõtte e-toimikust, milles on küll samuti märgitud, et T.M-le on avalikus e-toimikus kättetoimetamise kaudu 29. mai 2014 puuduste kõrvaldamise määrus kätte toimetatud 7. juulil 2014, kuid samas väljavõttes on märgitud lahtrisse „Esmakordne avamine", et dokumenti ei ole avatud (II kd, tl 6). Väljavõttega on kostja III kohtule põhistanud, et ta ei ole menetlusdokumenti avanud. Määruskaebusest selgub, et 7. juulil 2014 kostja III e-toimikut siiski kasutas. Seega ei ole välistatud, et kostja III kinnitas infosüsteemis dokumendi vastuvõtmist seda avamata TsMS § 3111 lg 3 teise alternatiivi järgi. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas vaatamata dokumendi avamata jätmisele on kostja III infosüsteemis 29. mai 2014 määruse kättesaamist kinnitanud. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kuidas tuleb menetlusosalisel infosüsteemi toimimise reegleid arvestades e-toimikus dokumendi vastuvõtmist kinnitada ning kas
3(4)
3-2-1-13-15 kostja III on vastavalt ka tegutsenud. Oluline on, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist.
12.Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et 29. mai 2014 määrust ei saa lugeda kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 3 alusel, siis tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, millal saab siiski lugeda määruse kostjale III kättetoimetatuks. Kostja III on määruskaebuses väitnud, et sai 29. mai 2014. a määruse kätte koos 10. novembri 2014 määrusega, kuid ei ole seda väidet usutavaks muutnud. Vajadusel tuleb kohtul anda kostjale III võimalus kättetoimetamise asjaolusid selgitada ning põhistada. Kolleegium juhib tähelepanu ka TsMS § 307 lg-le 3, mille kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest, kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda. Eelnevast lähtudes tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostja III on riigilõivu õigel ajal tasunud.
13.Põhjendamatu on määruskaebuse väide, mille kohaselt ei kasutanud kohus kostja III kasutatavat e-posti aadressi. Kaebaja on ebaõigesti väitnud seda, et ta kasutab vaid e-posti aadressi XXX ja on sellest kohut informeerinud. Apellatsioonkaebuse esitas kostja aadressilt YYY (I kd, tl 175) ja seda aadressi kasutas hiljem ka kohus (I kd, tl 183). Apellatsioonkaebuses ja ka toimikus olevates dokumentides puudub viide sellele, et kostja kasutab vaid e-posti XXX. Ringkonnakohtule ei saa ette heita seda, et ta kasutas e-posti aadressi, millelt kostja III saatis kohtule apellatsioonkaebuse.
14.Eeltoodust lähtudes tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht selle kohta, kas kostja III on apellatsioonkaebuse puudused tähtaegselt kõrvaldanud, ning otsustada sellest lähtudes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.
15.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Villu Kõve, Malle Seppik, Jaak Luik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.