Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC, lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov
Rahuldada XX taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata YY poolt XX-le hüvitatavateks menetluskuludeks 384 eurot.
6.Mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 384 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-19-18671 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 27.11.2019 hagi YY vastu elatise saamiseks. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt perioodi 2019. a jaanuar kuni 2019. a november eest seadusjärgses miinimummääras. Pooled jõudsid 03.01.2019 eelistungil elatise tasumises osaliselt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist alates 01.12.2019 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas poolte kompromissi 06.01.2020 määrusega ning see on jõustunud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest kokku 2 970 eurot. Hageja elab koos emaga. Kostja hagejale mingil moel ülalpidamist ei anna. Kostja väited elatise maksmise kohta sularahas ei vasta tõele. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb elatise võlgnevuse nõudele vastu. Kostja on tasunud elatist nõutud ajaperioodi eest sularahas. Kostja märkis elatise sularahas tasumise vihikusse, kuid hageja ema varastas vihiku ära. Samuti võivad elatise tasumist sularahas kinnitada kostja tuttavad, kellelt ta on elatise tasumiseks raha laenanud. Maksimaalne võimalik võlgnevus on 500-600 eurot. Sularahas maksmine toimus põhjusel, et kostja arvelduskonto oli arestitud ja ta ise oli Töötukassas arvel. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja pidi hagejale andma ülalpidamist taotletud ajavahemiku vältel ning et aastal 2019 kuulus kostjal hagejale tasumisele elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Kostja vastuväited tuginevad üksnes sellele, et ta on maksnud hagejale elatist nimetatud ajaperioodil sularahas ning kostja hinnangul võis maksmata jääda vaid ca 500-600 eurot. Kohus selgitas kostjale, et oma väiteid tuleb ka tõendada, kuid kostja seda teinud ei ole. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud ja elatise võlgnevuse nõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
2-19-18671 Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
8.Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kohus ei ole võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes ning on ilma igasuguse põhjenduseta jätnud kõrvale hageja esitatud väited ja tõendid.
9.Käesolevas menetluses ei ole hageja tõendanud, et enne hagi esitamist ta oleks järjepidevalt pöördunud kostja poole ja oleks nõudnud elatise tasumist. Tõendamist on leidnud hoopis vastupidine – hageja ema on keeldunud hagejale elatise vastuvõtmisest.
10.Hageja ema pangakontole laekub igakuiselt lapsetoetus 60 eurot, mis on mõeldud lapse vajaduste rahuldamiseks. Maakohus ei ole seda asjaolu arvesse võtnud.
11.Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ja oleks pidanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
jätma
need
Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebusele lisatud täiendavate tõendite osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta hageja ema ja kostja vahelised sõnumid, millega kostja soovib tõendada, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatise tasumist nõudnud ning hageja ema on hoopis keeldunud kostjalt elatise vastu võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid maakohtus esitada. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et hageja ei ole kostjalt elatise tasumist nõudnud ning hageja ema on keeldunud kostjalt elatise vastuvõtmisest. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui
2-19-18671 objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik oma kõiki vastuväiteid ja tõendeid maakohtus esitada. Samuti pole kostja esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.
15.Samuti esitas täiendava tõendi hageja. Hageja soovib 21.07.2020 esitatud e-toimiku väljatrükiga tõendada asjaolu, et kostja apellatsioonkaebus on esitatud hilinemisega. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel selle nõuetekohasust ja leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Seega on hageja tõend asjakohatu ja selle vastuvõtmisest tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel keelduda.
16.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kostja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole arvestanud kõikide hageja väidetega. Kostja ei ole aga täpsustanud, milliste hageja väidetega on maakohus jätnud arvestamata. Hageja seisukoht maakohtus oli, et kostja väited elatise sularahas maksmise kohta ei vasta tõele ning kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ainus väide oli maakohtus, et kostja on tasunud elatist hagejale sularahas ning võib olla jäi kokku 500-600 eurot maksmata. Maakohus on neid väiteid otsuse tegemisel arvestanud ja on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist.
18.Lisaks väitele, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatist nõudnud, ei ole kostja maakohtus tuginenud ka sellele, et hageja saab peretoetust. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, saab ringkonnakohus uusi asjaolusid ja väiteid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende esitamine ei olnud maakohtus objektiivselt võimalik, seda siis selle tõttu, et asjaolu tekkis maakohtu otsuse tegemise järgselt. Kostja ei ole tuginenud ühelegi nendest olukordadest. Kolleegium leiab, et ehkki TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses esitama. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited hageja poolt elatise järjepidevalt nõudmata jätmise ja peretoetuse arvestamise kohta tähelepanuta.
19.Kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks pidanud menetluskulud teisiti jaotama. Kostja viidatud TsMS § 164 lg 1 kohaldub hagilises abieluasjas. Ülalpidamisasi sinna hulka ei kuulu. Ülalpidamisasjades on seadusandja ette näinud sõltumata menetluse tulemusest
2-19-18671 menetluskulude teistsuguse jaotuse üksnes olukorraks, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta (TsMS § 164 lg 3). Hagi rahuldamisel ülalpidamisasjas tuleb maakohtul seega kohaldada eelkõige TsMS § 162 lgt 1, mida on maakohus ka teinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
21.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.Hageja esitas 03.11.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 480 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga).
23.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele ja lõpliku seisukoha esitamine on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.
24.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuta) ei ole aga kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud keskmiselt 80 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust ja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot tund (käibemaksuta).
25.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 384 eurot (käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.